1 / 21

Kompetentsipõhine kutsestandard – alus kompetentsuse hindamisele

Kompetentsipõhine kutsestandard – alus kompetentsuse hindamisele. 02. detsember 2011.a. Kutsesüsteemi põhimõtted. Kompetentsipõhine lähenemine kutsesüsteemi protsessid on kirjeldatud ja korraldatud selliselt, et ühest küljest selgitatakse välja isikute tööturul oodatav kompetentsus ja

petra
Download Presentation

Kompetentsipõhine kutsestandard – alus kompetentsuse hindamisele

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kompetentsipõhine kutsestandard – alus kompetentsuse hindamisele 02. detsember 2011.a. Kutsete süsteemi arendamist toetab Euroopa Liit

  2. Kutsesüsteemi põhimõtted Kompetentsipõhine lähenemine kutsesüsteemi protsessid on kirjeldatud ja korraldatud selliselt, et ühest küljest selgitatakse välja isikute tööturul oodatav kompetentsus ja teisalt toimub nende tegeliku kompetentsuse võrdlemine soovituga tegevuspõhised kutsestandardid – oodatav kompetentsus kutse andmine, kus kompetentsuse hindamisel on aluseks inimese tegelikud oskused ja teadmised (formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppimise tunnustamine) – tegelik kompetentsus

  3. Kutsestandard Kutsestandard on kutsesüsteemi keskne element Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kutsealade ja -tasemete kompetentsusnõuded ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit

  4. Kutsestandardi otstarve • on aluseks tööturu nõudmistele vastavate õppekavadeja koolitusprogrammide koostamisele • on aluseks inimeste kompetentsuse hindamisele • on abiks ametite kirjeldamisele ja tutvustamisele • on aluseks ametijuhendite koostamisele ja töötajate värbamisel • annab inimesele võimaluse planeerida oma arengut ja karjääri ning loob aluse elukestavale õppimisele • on aluseks kutsetunnistuste rahvusvahelisele võrdlemisele

  5. Kutsestandardi A-osa Töökirjeldus • Tööosad- ja ülesanded (tööanalüüsi tulemus) • Töökeskkond ja töö eripära • Tööriistad • Töötaja iseseisvuse ja vastutuse ulatus • Töötajalt eeldatavad isikuomadused: võimed ja iseloomujooned

  6. Kutsestandardi B-osa Kompetentsusnõuded Kompetentsid Kompetents on tegevuses väljenduv teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, suutlikkus täitakonkreetset tööosa või –ülesannet • Tegevusnäitajad • Teadmised

  7. Tegevusnäitajad on tööülesannete täitmiseks vajalike tegevuste kirjeldus (KUIDAS?) Tegevuste vaadeldavuse saavutamiseks • alustatakse fraase aktiivsete tegusõnadega (analüüsib, hooldab, töötleb, planeerib jne), vältides passiivseid tegusõnu (on, omab, oskab, tunneb jne) ja • lisatakse täpsustavaid sõnu tegevuse • kvaliteedi (hindab kriitiliselt ), • kvantiteedi (tõstab raskeid aluseid), • tähtaja (kontrollib päeva lõpus materjalide kasutamist), • säästlikkuse (kontrollib materjalide kasutamise vastavustkulunormidele), • iseseisvuse (otsustab iseseisvalt),töötab juhendamisel) kohta

  8. Tegevusnäitajad Näide1 Hindab kriitiliselt müügitulemusi, teeb iseseisvalt kokkuvõtte ning edastab selle tööpäeva lõpus müügiosakonnale. Näide 2 Valmistab külmi suupisteid vastavalt ette antud juhendile, kasutab toorainet säästlikult ning kasutab õigeid töövõtteid. Näide 3 Hindab kasutatud konstruktsioone ja nende taastamise võimalusi arvestades puidu liiki, omadusi ja kulumisastet.

  9. Teadmised Tööülesannete täitmiseks vajalike mõistete, põhimõtete, protsesside, protseduuride, meetodite, teooriate, mudelite, andmete, faktide, analüüside jms teadmine ja arusaamine. Nimetatakse klassikaliselt tunnustatud teooriad, meetodid, mudelid, samuti keeleoskus, arvutioskus jms. Teadmised, mida tegevuse tegemisel rakendatakse, võib kirjutada tegevusnäitajate sisse Kasutab erinevaid suhtlemistehnikaid konsensuse saavutamiseks osapoolte vahel Teadmised võib esitada eraldi loeteluna. Direktiiv 94/25 EÜ .... väikelaevu käitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta Meresõiduohutuse seadus Suhtlemistehnikad Riigikeel C1 tasemel

  10. Kvalifikatsioonitasemete kirjeldused Eesti kvalifikatsiooniraamistikus (EKR) Kutseseadus § 4 lg 4 Kvalifikatsiooniraamistik jaguneb kaheksaks tasemeks, kusjuures 1. tase on madalaim ja 8. tase kõrgeim. Tasemete kirjeldused on esitatud kutseseaduse lisas 1 “Kvalifikatsiooniraamistik” Kvalifikatsiooniraamistiku tasemete kirjeldused määratlevad haridussüsteemi õpitulemuste ja kutsete süsteemi kutsetasemete üldnõuded

  11. Kvalifikatsiooniraamistik (1-2)

  12. Kvalifikatsiooniraamistik (3)

  13. Kvalifikatsiooniraamistik (4)

  14. Kvalifikatsiooniraamistik (5)

  15. Kvalifikatsiooniraamistik (6)

  16. Kvalifikatsiooniraamistik (7)

  17. Kvalifikatsiooniraamistik (8)

  18. Kutsele EKR taseme määramine Uued kutsestandardid koostatakse uute põhimõtete alusel ja määratakse EKR tase vastavalt kvalifikatsioonitasemete kirjeldustele 5-tasemelises raamistikuga seotud kutsestandardid suhestatakse uue 8- tasemelise raamistikuga Esmalt hinnatakse ja seostatakse kutsestandardid, • mis on aluseks õppekavadele ja kutse andmisele • mille järgi on väljastatud tähtajatud kutsetunnistused

  19. Kvalifikatsioonide võrdlus

  20. Kvalifikatsioonide paigutamine raamistikku EKR Kutse- ala KR-d KõH KuH HARI- DUS- SÜS- TEEM TÖÖ- TURG ÜH

  21. Kompetentsuse ring Oodatav kompetentsus T Ö Ö T U R G Töö- üles- anded Kutse- stan- dardid Õppe- kavad RÕK- id Kom- petent- sid Õ P E KUTSESÜSTEEM Kutse- tunnis- tused Kutse- andmine Vastavus- hindamine Õpitulemuste hindamine Tegelik kompetentsus

More Related