1 / 27

Õppejõudude õpetamisoskused ja täiendõppe vajadused

Õppejõudude õpetamisoskused ja täiendõppe vajadused. Marvi Remmik TÜ Raamatukogu konverentsisaalis, 01.03.07. Teemad. Õppetegevuse olulisus ülikoolides, õppejõu rollid ja hoiakud

quant
Download Presentation

Õppejõudude õpetamisoskused ja täiendõppe vajadused

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Õppejõudude õpetamisoskused ja täiendõppe vajadused Marvi Remmik TÜ Raamatukogu konverentsisaalis, 01.03.07

  2. Teemad • Õppetegevuse olulisus ülikoolides, õppejõu rollid ja hoiakud • Õppetöö ülikoolides, sh probleemid erinevate tasemete üliõpilastega, õppekavaarendus, õppe-ja hindamismeetodite kasutamine jms • Õpetamisoskuste koolitusvajadus, sh hinnang enda õpetamisoskustele, koolitusvajadused erinevate teemade lõikes

  3. Õppejõu roll õppeprotsessis • Keskne, teadmiste edastaja, õpetaja, kontrollija, kubjas 45%; • Üliõpilaste suunaja, juhendaja, innustaja, huvi tekitaja 30%

  4. Üliõpilase roll õppeprotsessis • Teadmiste vastuvõtja, võimaluste kasutaja, õppija 26%; • (Ideaalis) aktiivne, kaasamõtlev, tagasisidet andev, partner 26%; • Areneda läbi õppeprotsessi 6%

  5. Probleemid erinevate rollidega • Töö on meeldiv, kuid samas on õppejõuks olemine takistuseks teadustöö tegemisel. Teadustöö maht ja mainekus on aga määrav õppejõu hindamisel, mitte õppetöö kvaliteet (õj). • Palju muret ja väikest palka (õj). • ...nagu orav rattas rabelemist ja seni pidevalt muutuvas situatsioonis üsna suurt ebakindlust edasise tegevuse kavandamisel (õj). • Õpetamine on tüütu lisakohustus teadustöö kõrval (õj).

  6. Õppetöö väärtustamine Ma arvan, et meie ülikoolis on pigem väärtustatud hea õpetamine kui hea teadustöö tegelikult... õppetöö tegemine on küll väärtustatud, sest väärtustamise põhikriteerium – rahajagamine, kõik õppetöö alusel praeguse seisuga (int 1)

  7. Olulised tegevused õppejõutöös - 1

  8. Olulised tegevused õppejõutöös - 2

  9. Õpetamisel sagedamini kasutatavad meetodid/tegevused

  10. Auditoorses töös: domineerivad õppejõukesksed tegevused, mis kinnitavad õppejõudude hinnanguid enda ja üliõpilase rollist õppeprotsessis

  11. Probleemid õpetamisel Bakalaureusetase (276) • Järjest langev teadmiste tase – 76; • Vähene huvi ja õpimotivatsioon – 50; • Suured õpperühmad – 38 • Vähene oskus teha iseseisvat tööd ja planeerida oma aega – 20 • Õppekavade ülekoormatus 3+2 süsteemis – 17 • Üliõpilaste keeleprobleemid - 17

  12. Magistritase (243) • Töölkäimine – 49; • Teadmiste erinev ja madal tase – 25; • Õppekavade hakitus (liiga palju valikuid, väikesed õpperühmad, ainete ärajäämine) – 16 Doktoritase • Töölkäimise ja pereelu kõrvalt aja leidmine – 39; • Väikesed õpperühmad ja tasemel diskussiooni puudumine – 21

  13. ... Doktorantuuri me ei saa lihtsalt tudengeid. Ei ole motivatsiooni tulla doktorantuuri...Minu arust meie doktoriõpe on viimasel ajal väga ära formaliseeritud, sinna on pandud nn üleülikoolilised ained. Kõik on väga happyd....aga minuarust see doktoriõpe liigub rohkem sellise bakalaureuseõppe moodi. Hakatakse juba tunniplaane tegema ja nii ja nii, tähendab, lõpuks ongi, et tunniplaan on täidetud, aga artiklid on kirjutamata. Ja selle taha...see on põhiline ülikooli probleem. Ei ole publikatsioone, ei saa kaitsta (int 6)

  14. Kuidas toimub õppekavaarendus? Ülevalt tuleb käsk, tuleb teha. Pannakse raamid ette ja siis hakkab see õppekavaarendus peale. Kõigepealt, noh, meie valdkonnas paljudel juhtudel on standardid ees olemas, kus on fikseeritud, mis ainegrupid peavad olema...tuleb initsiatiivgrupp, kes paneb kokku ja siis läheb laiale arutelule (int 5)

  15. arendusprotsess ideaalis? ...no ideaalis on ikkagi see, et on tõenäoliselt vajalik konsultatsioonid, uuringud, kas see, mida me nii öelda moesõnana, moeõppekavana välja pakume ka omab pikemas perspektiivis üldse kandvust. Aga ideaalis peaks see olema...see tõenäoliselt on ikkagi selline koordineeritum protsess, võimalik, et isegi mitte üksiku ülikooli oma suva, et vaatame lakke ja see läheb rahvale peale, klopsime ühe ainekava kokku, võtame tudengid, küsime riigi raha. Et siin peaks see tõenäoliselt olema põhjalikum arenduslik protsess...kõrgemal tasandil (int 9)

  16. Millega arvestavad õppejõud ainekursuse loomisel - 1

  17. Millega arvestavad õppejõud ainekursuse loomisel - 2

  18. Erinevate õppetegevuste/ meetodite kasutamine: hindamine ja tagasiside - 1

  19. Erinevate õppetegevuste/ meetodite kasutamine: hindamine ja tagasiside - 2

  20. Teemad, milles vajatakse koolitust - 1

  21. Teemad, milles vajatakse koolitust - 2

  22. Teemad, milles vajatakse koolitust - 3

  23. Teemad, milles vajatakse koolitust - 4

  24. Mida ootavad õppejõud ülikoolilt? • Tasuta kursusi ja nendest teavitamist; • Vaba ajaressurssi (sh vaba semestrit); • Kõrgemat palka, väärilist tasu

  25. Järeldused: • Õppejõudude arvates pole õppetöö ülikoolides piisavalt väärtustatud; • Õppeprotsessis näevad õppejõud kesksena pigem iseennast ja õpetamist, kui üliõpilast ja õppimist; • Auditoorses töös domineerivad õppejõukesksed tegevused; 4. Õppejõudude poolt valitavad hindamismeetodid ja tagasiside andmise sagedus soosib pigem pinnapealset õppimist; 5. Õppejõud ei mõista tagasiside andmise olulisust õppeprotsessi ühe osana.

  26. Tänan tähelepanu eest!

More Related