Õppeasutuste sisehindamisest Maie Kitsing välishindamisosakond, HTM maie.kitsing@hm.ee

1. Õppeasutuste sisehindamisestMaie Kitsingvälishindamisosakond, HTM maie.kitsing@hm.ee märts 2011

2. EFQM “sisehindamise kontekstis” märts 2011

3. Õppeasutuste sisehindamine Sisehindamiskriteeriumid (valdkonnad, määrusega sätestatud): • eestvedamine ja juhtimine • personali juhtimine ja tulemused • ressursside juhtimine ja tulemused • töö huvigruppidega ja tulemused • õppe- ja kasvatustöö ja õpilastega ning õppeasutusega seotud tulemused märts 2011

4. Miks ikkagi sisehindamine? Kui väärtused juhivad meie tegemisi, siis toimub üleminek välishindamiselt sisehindamisele. Võime väita, et tsentraliseerimiselt minnakse üle detsentraliseerimisele, umbusaldamiselt usaldamisele, oma tõe kuulutamiselt teiste tõdede kuulamisele, pean-tegevustelt tahan-tegevustele ja kogumiselt jagamisele. Viljar Aro, Saaremaa Ühisgümnaasium märts 2011

5. Sisehindamine / Enesehindamine • Sisehindamine (sisekontroll + enesehindamine) • Enesehindamine – õppeasutuse kui organisatsiooni – õppeasutuse juhi – õpetaja – õpilase tasandil märts 2011

6. Põhimõtteline muutus 2006. aastal 2006 • Riikliku järelevalve rolli vähendamine seaduse tasandil. • Lõpetati kompleksne järelevalve, mille käigus inspektor andis hinnanguid õppeasutuse juhtimisele ja õppe- kasvatustööle. • Suurendati õppeasutuse omavastutust oma arengu eest – kehtestati sisehindamise läbiviimise kohustuslikkus märts 2011

7. Arengukava ja sisehindamise seos Arengukava: • Eesmärgid • Eesmärkide täitmise indikaatorid ja hindamiskriteeriumid Sisehindamisaruanne • Arengukavas sätestatud eesmärkide täitmise hindamine • Iga-aastaselt vahearuanne • Kolme aasta järel koondaruanne - sisehindamisaruanne märts 2011

8. Õppeasutuse arengukava, õppekava , sisehindamisaruande ja muude dokumentide seos märts 2011

9. Arengukava kvaliteet • Vastavus kaasaegse strateegilise planeerimise põhimõtetele • Eesmärkide sõnastus ja mõõdetavus märts 2011

10. “Heade “indikaatorite leidmine • Oluline on leida õiged indikaatorid, mida (võrdlev)analüüsis kasutada • Indikaatorid peaks näitama, kas liigume valitud eesmärgi täitmise suunas. • Näitajad võivad olla seotud finantsidega, ajaga, kvaliteediga, rahuloluga jne märts 2011

11. Tegevusnäitajad Riiklikud (avalikustatud EHIS-s) ja õppeasutuse tegevusnäitajad Eestvedamine ja juhtimine ÕPPEASUTUSE ARENGUKAVA ja ÕPPEKAVA (eesmärgid ja prioriteedid) RIIKLIKUD TEGEVUSNÄITAJAD Personalijuhtimine ÕPPEASUTUSE POOLT VALITUD TEGEVUSNÄITAJAD Ressursside juhtimine Koostöö juhtimine Õppe- ja kasvatusprotsessi juhtimine märts 2011

12. Võrdlevanalüüs Võrdlevanalüüs on tõhususe saavutamisele suunatud tehnika (Cowper&Samuels, 2001), mis põhineb: • ühe organisatsiooni võrdlemisel teisega • või organisatsiooni võrdlemisel standardiga • (või oma organisatsiooni ajas). NB! Küsimus ei ole mitte niivõrd selles kuivõrd palju teised on paremad, vaid selles, kuidas nad on saavutanud paremaid tulemusi märts 2011

13. Hindamismeetodid • Dokumentatsiooni, sealhulgas kooli õppekava ülevaatamine erinevatest aspektidest lähtuvalt • Tundide ja klassiväliste ürituste vaatlus erinevatest aspektidest lähtuvalt (kasutatavad õpetamisemeetodid, õppimisstiilid jne) • Rahulolu/tagasisideküsimustikud õpilastele, vanematele, õpetajatele jt huvigruppidele • Intervjuud õpilaste, õpetajate ja lapsevanematega • Ümarlauad huvigruppidega • Õpilaste vaatlus • jne märts 2011

14. Mida õppeasutuses üldjuhul tehakse (hinnatakse)? Õppeasutuse ÕK kooskõlla viimine PRÕga ja GRÕga Õppetunni külastused, kokkuvõtted Arenguvestlused õpilastega Tegevusnäitajate analüüsid Õpitulemuste analüüsid Arutelud ürituse õnnestumisest Pedagoogilise personali eneseanalüüsid, arenguvestlused, rahulolu Õpilastelt tagasiside/ rahulolu märts 2011

15. Väiksema tähelepanu all on olnud … Täienduskoolituse mõju analüüsid Õppetundide ja kl. välise töö analüüsid lähtuvalt üldpädevustest Kooli eripära Kujundav hindamine Õppeasutuse valitud näitajate analüüsid Üldpädevuste, ainevaldkonnaalaste pädevuste omandatuse analüüsid märts 2011

16. Õppeasutuseõppekava analüüsimine Õppekava eripära väljatoomine: • Õpilaskontingendile iseloomulikud jooned ja kooli võimalused sellega arvestamiseks. • Kogukonna ootused. • Piirkonna ajaloolised, kultuurilised, looduslikud iseärasused. märts 2011

17. Täienduskoolituse mõju analüüsid NB! Täienduskoolituse planeerimine - üks osa arengukavast (PGS) • Täienduskoolituse valiku analüüsid • Täienduskoolitusel osalemise analüüsid • Täienduskoolituse mõju avaldumine õppetundides/klassivälises töös märts 2011

18. Õppemeetodite analüüs Oluline, et õppetundide, sealhulgas lahtiste tundide külastuste tulemusi analüüsitakse. Vastused küsimustele: • Kas on analüüsitud, milliseid õppemeetodeid kasutatakse, kas on teadvustatud, et erinevate õppemeetodite kasutamine võimaldab õpilastes kujundada erinevaid üldpädevusi. märts 2011

19. Üldpädevused ja hindamine • Väärtuspädevus • Sotsiaalne pädevus • Enesemääratluspädevus • Õpipädevus • Suhtluspädevus • Matemaatikaalane pädevus • Ettevõtlikkuspädevus • Üldpädevuste omandamiseks loodud tingimused: teemade olemasolu, õppemeetodid ja – vormid, klassiväline töö, sh huvitegevus • Üldpädevuste omandatus märts 2011

20. Üldpädevuste omandatuse indikaatorid. Näide Õpipädevus Suutlikkus organiseerida õpikeskkonda ja hankida õppimiseks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida oma teadmisi ja oskusi; tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust. Hindamiskriteeriumid: • Klassikursuse kordajate % on null • Õpilaste puudutud õppetunnid on alla … % tundide kogumahust Tegevused: • Õppetundidest osavõtmine • Klassivälisest tööst osavõtmine • Õpilaste eneseanalüüsimiseks võimaluste loomine Indikaatorid: • Õppetundidest puudumine • Klassikursuse kordamine Hindamismeetodid: • Õpitulemuste analüüs • Puudumiste analüüs • Õpitulemuste ja puudumiste võrdlevanalüüs • Õpilaste eneseanalüüsiks loodud võimalustest küsitlus märts 2011

21. Ainevaldkonnaalaste õpitulemuste analüüsimine Õpitulemused ei ole ainult TT, eksamid, olümpiaadid Meetodid: • Õpitulemuste analüüs: • Kooliastmeti – üleminekute “pehmendamise” vajadus • Õpilaste tulemused “uues” õppeaines • Jaotus poisid/tüdrukud – kas arvestatakse soolisi iseärasusi • Individuaalne – kas õpitulemused on võimetekohased ja piisava väljakutsega • Õpitulemuste võrdlused õppeasutuse seatud eesmärkidega • Õpitulemuste võrdlused võrdlusgrupi tulemustega. • Õpitulemuste / õpilaste /pedagoogide küsitluste; pedagoogide täienduskoolitustel osalemise (õppeainete küsitlused) võrdlused märts 2011

22. Tugevuste ja parendusvaldkondade väljatoomine märts 2011

23. Parendused sisehindamise valdkonnas • Raskeks on osutunud kõikide hindamisvaldkondade, sealhulgas õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine; koostatakse tegevuse kokkuvõtteid - kirjeldusi, kui ei analüüsita tulemusi ega tulemust kujundavaid protsesse. Õppeasutuse juhtkond, õpetajad ja muu personal vajab analüüsialaseid teadmisi ja oskusi. märts 2011

24. Miks HTM algatas sisehindamise nõustamise? • Anda õppeasutuste juhtidele tuge oma organisatsiooni juhtimisel – adekvaatne kõrvalpilk õppeasutusele: • oma tegevuse planeerimisel (arengukava, kooli õppekava); • arengukavas ja kooli õppekavas sätestatud eesmärkide hindamisel; • õppeasutuse tulemuslikkuse hindamisel. • Täiustada õppeasutuste juhtimise kvaliteeti –selgitada kitsaskohad õppeasutuste juhtimisel, toetada/suunata saadud infoga HTM-i osakondade tööd (üldharidus – õigusaktid, kõrgharidus – õpetajakoolitus, VHO – järelevalev, sisehindmaise koordineerimine), kõrgkoolide ja täiendõppeasutuste tegevus jne. • Leida õppeasutustest parimaid kogemusi – luua õppeasutuste vahel võimalusi kogemuste levitamiseks ja jagamiseks. märts 2011

25. Võimalused nõustamiseks Variandid: • Õppeasutuse algatatud nõustamine • HTM-i algatusel nõustamine märts 2011

26. Nõustamise korraldus (1) • Variant 1 • Õppeasutuse algatatud nõustamine: • Õppeasutus valib ise nõuniku • Aeg, koht, tasu – kokkuleppeline, õppeasutus sõlmib nõunikuga ise lepingu • Nõunik võib aidata sisehindamist läbi viia (nn protsessi nõustamine) või annab õppeasutusele tagasisidet sisehindamisaruande jm dokumentide põhjal – õppeasutus ise otsustab • Õppeasutus esitab elektrooniliselt ja digiallkirjaga HTM-i sisehindamisaruande (pidajaga kooskõlastatud) ja nõuniku koostatud tagasisidearuande • Esitada saab aastaringselt märts 2011

27. Nõustamise korraldus (2) Variant 2 HTM-i algatatud nõustamine • Õppeasutus edastab taotluse ja koolipidajaga kooskõlastatud sisehindamisaruande elektrooniliselt (word’i versioonis) HTM-i • HTMi välishindamisosakond (VHO) otsustab (ca 2 korda aastas), koostatakse valim, kinnitab minister • VHO võtab kontakti valitud nõunikuga, teeb nõunikuga lepingu • VHO edastab nõunikule elektrooniliselt õppeasutuse sisehindamisaruande • Nõunik viib läbi nõustamise • Nõunik edastab digiallkirjaga kinnitatud tagasisidearuande VHO-le ja õppeasutusele • VHO teeb nõunikuga tööde vastuvõtmise akti märts 2011

28. Nõuniku tagasisidearuanne Nõunik annab tagasisidet: • planeerimisele (arengukava, kooli õppekava) • sisehindamise üldisele korraldusele • konkreetsem tagasiside hindamiskriteeriumiti - kui adekvaatselt on õppeasutus end analüüsinud (strateegiline planeerimine ja eestvedamine; personali ja ressursside juhtimine, koostöö huvigruppidega, õppe- ja kasvatusprotsess; tulemused) Nõunik toob välja õppeasutuse: • olulisemad tugevused, ca 5 • parendusvaldkonnad, ca 5 märts 2011

29. Sisehindamine: mõtteviisi muutmine Tehnilised aspektid: • eesmärkide seadmine ja omaksvõtt, indikaatorite määramine • hindamisobjektide määratlus, • hindamiskriteeriumid • hindamise planeerimine: vahendite ja töö korraldus, • andmete kogumine, • andmete analüüs, • tulemused ja otsused tulemuste põhjal, • metahindamine, • lõplik aruanne. Hindamiskultuur • Iseenda ja organisatsiooni arengu väärtustamine. • Õppimise väärtustamine. • Analüüsiks vajaliku hindamise põhimõtteline omaksvõtt. Ilma analüüsita puudub areng BertrandRussell (1872 -1970) ) märts 2011