Ämblikud

1. Ämblikud Anni 8.b

2. kehaehitus • Keha on 1-10 cm pikk • Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast • Neil on 8 lülilist jalga • Neil on 8 lihtsilma, millega nad näevad vaid mõne cm kaugusele • Neil on lõugtundlad, mis lõpevad terava küünisega, mille tipus on mürginäärme juha

3. Toiumine ja seedimine Ämblikutel on kehaväline seedimine: • hammustab ohvrit lõugtundlatega • surub temasse mürgi • surnud ohvri mähib võrku • eritab ohvri kehasse seedenõret • kui see on saaklooma sisemuse lagundanud, imeb ta selle suurde sopilisse pugusse.

4. hingamine • Hingab raamatkopsudega • Raamatkopsud – ämblike raamatukujulised kopsud • Tagakehas trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde • Trahheed- torukesekujulised hingamiselundid, mis juhivad väliskeskkonnast õhuhapniku elunditeni

5. Ämblikute tähtsus Ämblikud on väga olulised organismid Nad on olulised putukate arvu reguleerijad, ilma nendeta oleks putukaid liiga palju. Nad on olulised lülid ka toiduahelas, kuna nad on ka ise toiduks paljudele looma-, linnu-, ja putukaliikidele.

6. Võrguniit ja selle teke Ämbliku tagakehas asuvad võrgunäsad. Nendest eritab ta sellist nõret, mis hangub õhu käes peeneks võrguniidiks. Ämblik kasutab võrguniiti: • Putukate püügiks • Ronimiseks, liikumiseks • Kookonite ehitamiseks • Väikesed ämblikud toituvad sellest

7. huntämblikud Nad on nimetuse saanud selle järgi, et jooksevad ohvrile järele mitte ei püüa neid võrgu abil Täiskasvanudemane: 8 mm; isane - 6 mm. Nad on üldiseltpruunist halli värvuseni. Nad jahivad öösiti, kuid veedavad päeva varjununa sambla ja laguneva taimematerjali sisse. Elukoht on neil madalas urus, millel on avatud ja ilustamata sissekäik. neid esineb kogu maailmas: kõrbetes, parasvöötmes, tundras, troopilistes vihmametsades, märgaladel ja mägedes kuni taimkatte ülapiirini.

8. krabiämblikud Krabiämblikud on sugukond ämblikuliste seltsist. Nad on mõnel pool tuntud ka kui lilleämblikud, kuna neid leiab peamiselt lilledelt oma saaki varitsemas. Nad ei püüa saaki võrguga. Krabiämblikeks kutsutakse neid, kuna nende esimest kaks paari jalgu hoiavad kaugemale kui järgmised ja annavad neile krabilaadse välimuse. Krabiämblike seas on üks liik, kelle emasloomad muudavad oma keha värvust sõltuvalt taime värvist kas kollaseks, rohekasvalgeks või siis päris lumivalgeks.

9. ristämblikud Ristämblikud kuuluvad sugukonda võrkurlased. Nende võrgu kudumine on omaette ehituskunst, kus ämblik tuulega kõikudes oma niidiga kõikudes võrku koob. Erinevatel võrkurlastel on ka võrk erinev, leidub ka liike (mitte Eestis), kes võrku ei koogi. Ristämbliku närvisüsteem on koondunud pearindmikusse ning koosneb pea ja rindmikutängust ning viimasest tagakehasse kulgevatest närvijätketest. Lisaks nägemismeelele on neil hästi arenenud kompimismeel. Eriti tundlikud on ämbliku jäsemed, mis lõpevad võrgu kudumiseks kohastunud nn sugaküünistega.

10. Keraämblikud Keraämliklased on võrgukudujad, kuid nende võrk on kleepuv. Inglise keeles kutsutakse neid "Sassis võrguga ämblikud" (Tanglewebspider). Nende tunnuseks on ka jalad, mille järgi neid kutsutakse ka kammjalaga ämblikeks nende neljanda jala eripära pärast. Maailmastuntuimliiksellestsugukonnast on mustleskämblikehkmustlesk.