Download
1 / 14
150 likes | 1.04k Views
MEELEELUNDID. Koostas Siret Grossthal. Üldinfo. Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid. Meeleelundid on kohastunud füüsikaliste ja keemiliste ärrituste vastuvõtuks.
E N D
MEELEELUNDID Koostas Siret Grossthal
Üldinfo • Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid. • Meeleelundid on kohastunud füüsikaliste ja keemiliste ärrituste vastuvõtuks. • Meeleelundid jagunevad nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmise- ja kompimiselundeiks. • Meeleelundid erinevad üksteisest tundlikkuse poolest. • Meeleelundite kaudu saanud andmete analüüsi tulemusena tekivad aistingud. • Meeleelundite talitlus võimaldab organismil kui tervikul kohaneda keerukais keskkonnatingimusis.
SILM • Nii põhjalikku ja mitmekülgset informatsiooni ei paku ükski teine meeleelund. • Silm on väga keerulise ehitusega. • Ta on võimeline eristama vähemalt 160 erinevat puhast värvi ja 600 erinevat värvinüanssi. • Silm võtab vastu nägemise valgusspektri elektromagneetilisi lained. • Silmas asuv läätsede süsteem loob nende lainete saadetud vähendatud ja ümberpööratud peegelduse, mis projitseerub silmavõrkkestale ja see muutub närviimpulsiks, seda töödeldake peaajus. • Tegelikult näeb peaaju, mitte silm. • Peaajus ühendatakse 2 kummastki silmast tulevat pilti 1-ks pildiks, kuid enne selle teadvustamist pööratakse see veel ümber. • Silm koosneb kolmest põhiosast: silmamuna optilisest süsteemist, nägemisnärvist, mis annab närviimpulsse edasi peaajju, ja abielunditest, mis aitavad silmal liikuda ja täita oma funktsioone
Optiline süsteem moodustub mitmest läätsest. • Nägemisnärvid saavad alguse silmamuna võrkkesta tagumises osas. • Võrkkestas paiknevad miljonid valgustundlikud rakud:kolvikesed ja kepikesed. Kõik need rakud edastavad impulsse nägemisnärvile. • Vasaku ja parema nägemisnärvi ristumisel projitseerub peegeldus nende kohale ning tekib ruumiline nägemine. • Abielundid moodustavad silma kaitse-ja liigutamismehhanismi (ripsmed, silmalaud, vikerkest) • Laud aitavad pisaraid jaotada ühtlaselt, tänu millele on sarvkestalati märg ning puhas, seega ei teki sellele lõhesid. • Silmaläätse ees asub vikerkest, mis ereda valguse puhul tõmbub kokku
KÕRV • Kõrv on inimese 1 tähtsamaid keskkonna signaale registreerivaid elundeid. Sellel on eriline tähtsus suhtlemisel teiste inimestega. Ilma kuulmiseta poleks kõnet, muusikat ning kõik oleks palju keerulisem. • Mõlemad kõrvad registreerivad läbi väliskõrva käigu helivõnkeid, õhus ja vees tekkivaid võnkeid. • Võnked on mehhaanilised. • Heli kõrgust mõõdetakse hertsides (Hz- võnke arv 1-s sekundis). • Inimese kõrva suudab eristada 16Hz kuni 20 000Hz olevat heli sagedust. • Vanadusega see vähenebumbes 5000 Hz-le. • Inimese enda kõne on umbes 250Hzja 6000Hz vahel. • Kõrvas paikneb tasakaaluelund (vestibulaaraparaat), mis on vajalik ruumis orienteerumiseks ja tasakaalu säilitamiseks.
KÕRV • Kõrv jaguneb 3-ks: väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrv. • Väliskõrv koosneb kõrvalestast ning väliskuulmekäigust. • Kõrvalest püüab saabuva heli ning see jõuab läbikõrva väliskäigu kuulmekileni 2 kordselt võimendatuna. • Keskkõrva moodustavad kuulmekileruum, milles asuvad 3 kuulmeluukest (vasar, alasi ja silmus) ning kuulmistoru. • Kuulmeluukesed annavad edasi heli: võnkudes liigutab kuulmekile vasarat, mis põrkab vastu alasit ja see omakorda liigutab silmust, mis asub jaluse akna membraanil. • Sisekõrv: membraanilt antakse võnge edasi teole, sealt lähevad võnked teo spiraalorganitesse. Lainete liikumine muutub elektriimpulsiivseks ning läbi sisekõrva jaluse ja teonärvi kandub see edasi peaajju ning inimene kuulebki heli.
HAISTMINE • Inimese haistmiselundiks on nina. • Ninakoobas on jagatud 2-ks võrdseks pooleks. • Sissepääsu mõlemasse koopasse tagavad ninaaugud. • Väljapääsu ninaõõnde moodustavad lehtrid e. tagasõõrmed. • Nina on keset nägu etteulatuv elastne osa. Elastsus vähendab vigastuste saamise võimalusi. • Nina skelett koosneb kõhredest ja luudest. • Nina on mitmeharuliste torudest, kanalitest, õõnsustest koosneva süsteemi abil ühendatud neeluõõnega. Seega ilma haistmiseta ei tunne ka maitset. • Suuremosa ninast on hingamise teenistuses, vaid väga väike piirkond eksisteerib lõhnade tajumiseks. • Haistmisväli paikneb ülemises ninakarbikus ning selle pindala on umbes 250mm2.
MAITSMINE • Maitsmiselundiks on keel. • Keel on komplitseeritud ülesehitusega suur lihas. • Keele pealispind on kaetud limaskestaga, millel paiknevad näsad e. maitsmispungad. • Näsad võivad olla seene-, lehe-, koonusekujulised ning need on ümbritsetud süljenäärmetega, mis puhastab näsasid. • Näsad koosnevad paljusest rakkudest, mis on väikese kanali kaudu ühenduses suukoopaga, mis avaneb avause ehk maitsmisspoori suunas. Nii tajutaksegi maitseaineid. • Need rakud on ka ühenduses närvikiududega, mis läbivad keelt ja keelenärvi, kust juhitakse aistingus ajju. • Keel tajub 4 maitsmisaistingut: magusat, soolast, haput ning kibedat. Vastavaid ärritusi vastuvõtvad retseptorid asuvad erinevates kohtades. • Magus keele tipus, kibe keele tagaosas, soolane servades ning hapu külgedel.
Tegelik maitseaisting tekib väga keeruliselt. See saavutatakse suure hulga ärrituste toimel. • Olulist rolli mängivad ka temperatuuri-, surve- ja valuaistingud. • Näiteks teravate toitude söömisel tajume me maitset tänu valuaistingule. Hapude toitude korral suu nagu tõmbuks kokku, sest ärritatakse surverakke. • Keel on ka abiks toidu muljumisel ja asendamatu rääkimisel. Seega ongi keel kui maitsmiselund suhteliselt nõrgalt väljaarenenud. Nii on maitsmismeel inimesel kõige nõrgemini välja meeleelund. • Täielikuks maitsmisaistingu määramiseks vajame haistmis-, kompimis-, ja nägemistaju. • Nii nagu kõigi eelnevate meeleelunditega, väheneb ka maitsmispungade arv vananemisega.
NAHK • Nahk ümbritseb meie keha väljaspoolt ning kaitseb välismõjude eest. Samas loob ta ka olulisi seoseid keskkonnaga. • Nahk koosneb mitmest kihist. Väljast sissepoole jaguneb ta marrasnahaks, pärisnahaks ja nahaalusteks kudedeks. • Marrasnahk e. epidermis koosneb omakorda paljudest rakukihtidest. Seal moodustub pidevalt uusi rakke, mis asendavad ärakulunuid ning kasutatuid rakke. • Pärisnahk on sidekoeline kiht, mis on väga veniv, sitke, rebenemiskindel kude, mis koosneb kollageen- ja elastiinkiududest. • Nahaaluskude koosneb kohevast side- ja rasvkoest. • Nahal on palju ülesandeid ning üks neist on olla oluline meeleelund. • Pärisnahas ja nahaalustes kudedes on palju retseptoreid (kehakesed, kolvikesed), ning närvilõpmete kaudu kandub kesknärvisüsteemi ja ajju terve hulk impulsse. Inimene tajub neid puudutuste, surve, temperatuurimuutuste ja kõdi või valuna.
