Joel Zernask, Liina Mauring (KPMG) Andres Võrk, Risto Kaarna (PRAXIS)

1. Teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni soosiva maksumeetmestiku analüüs Joel Zernask, Liina Mauring (KPMG) Andres Võrk, Risto Kaarna (PRAXIS) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1. veebruar 2010

2. Projekti meeskond • KPMG Baltic AS: Joel Zernask, Liina Mauring jt • Poliitikauuringute Keskus PRAXIS: Andres Võrk, Risto Kaarna • Kaasatud eksperdid: Karsten Staehr (TTÜ), Marek Tiits (IBS), Jaanika Meriküll (TÜ)

3. Uuringu eesmärk • Uurida, kuidas läbi maksusoodustuste toetada teadus- ja arendustegevust (TA) Eestis • Suurendada TA töötajate arvu • Suurendada kulutusi TA-le Tegevused • Rahvusvaheline TA maksusoodustuste praktika analüüs • Eesti jaoks sobivate maksusoodustuste valik • Valitud maksusoodustuste mõjude analüüs

4. Mida tegime ja milleni jõudsime? • Rahvusvaheliselt kasutatavad meetmed: • Ettevõtte tulumaksu vs tööjõumaksude meetmed • Võrdlus otsetoetustega: • Otsetoetused sobilikumad kui puudub maksukohustus mida vähendada • Maksumeetmed sobilikumad kui eesmärk on laiaulatuslik TA toetamine • Teiste riikide edulood: • Holland, Norra – lisanduvus • Kanada – positiivne efekt makromajandusele

5. Mida tegime ja milleni jõudsime? • Maksusüsteem tervikuna mõjutab asukoha valikut • TA maksusoodustused mõjutavad asukoha valikut minimaalsel määral • Eesti maksusüsteemi erilisus • Eesti maksukeskkonda sobilikud meetmed: • Dividendide väljamaksmisel rakenduvad meetmed • Tööjõumaksudele rakenduvad meetmed • Iga meetme võimelike mõjude kohta kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed hinnangud

6. Põhjendus Sekkumis-loogika Esimese järgu efektid Teise järgu efektid Kolmanda järgu efektid Turutõrge Ettevõtted ala-investeerivad, kuna riskantne ja määratamatu tulusus Maksu-soodustused Luua stiimul TA tegevuse suurendamiseks Sisend/ otsene lisanduvus Ettevõtete TA kulutused suurenevad Innovatsiooni lisanduvus Innovaatiliste toodete müügi osakaalu suurenemine TA tegemine muutub Väljund/ makrotasandi lisanduvus Rohkem kõrvalmõjusid, produktiivsuse kasv, majanduskasv TA maksusoodustuste loogika

7. Kvantitatiivsed hinnangud mõjudele • Esimese järgu efektid • Mõju (lühiajaline ja pikaajaline): • Riigi eelarvele • Halduskoormusele – nii riigile kui soodustuste kasutajatele • TA tegevusele – kogukulutused • TA hõivele – tööjõukulutused • TA investeeringutele – kõik kulutused, mis pole tööjõukulutused • TA/SKP suhtele • Sõltuvad väga palju eeldustest

8. Miks just sellised maksusoodustusmäärad? • Tähtsaim on see, kui palju TA läheb teostaja jaoks odavamaks • On leitud, et efektiivseim määr TA maksusoodustuste puhul on ca 15% • Oluline on võrdlus ka teiste riikidega

9. TA töötajate arv institutsionaalse sektori järgi

10. TA kulutuste struktuur ettevõtlussektoris (2007)

11. TA kulude definitsioon maksumeetmete jaoks • Kõik kulud, mis on seotud TA tegevustega: • Alusuuringud • Rakendusuuringud • Arendustegevus • v.a. riigi toetuse arvel tehtud TA kulutused • Võimalusel vältida topeltsubsideerimist • Iga kulu seotus TA tegevusega tuleb tõestada

12. TA töötaja definitsioon maksumeetmete jaoks • TA tegevusega tegelevad töötajad täisaja arvestuses • Töötaja võetakse arvesse TA töötajana proportsionaalselt TA tegevusele kulunud ajale • Näide: 50% TA tegevus – 50% muu tegevus = 0,5 töötajat • Töötajad, kes teevad TA tööd alla 10%, on välja jäetud

13. Ettevõtte tulumaksu meetmed - eesmärk • TA tegevuse kapitalikulude vähendamine ettevõtte tulumaksukohustuse vähendamise kaudu • Rakendub dividendide maksmisel + Atraktiivne investeerimiskliima + Otseste välisinvesteeringute kasv + TA investeeringute kasv - Meetmed ei soosi kasumit mittetaotlevaid asutusi ja kasumit mittejagavaid ettevõtteid

14. 1. Tulumaksubaasi vähendamine iga lisanduva TA töötaja kohta • Eesmärk – TA tööhõive kasv erasektori tööjõumahukates valdkondades • Käitumuslik efekt – kasumi jaotamise kasv, TA kulutuste suurendamine + Lihtne juurutada + TA tööhõive kasv tööjõumahukates ettevõtetes - Kõrged administratiivkulud ettevõtetele - Väike mõju ulatus -Aitab kapitalimahukaid ettevõtteid vähem

15. 2. Ettevõtte tulumaksukohustuse vähendamine vastavalt TA kulutuste mahule • Eemärk – TA investeeringute kasv erasektoris • Hõlmab nii tööjõu- kui kapitalikulu • Käitumuslik efekt – lühiajaline TA hõive kasv • Keskmine mõju ulatus + Hea eesmärgipärasus + Mõjutab nii kapitali- kui tööjõumahukaid ettevõtteid + TA ettevõtete vaheline koostöö võib suureneda - Kõrged administratiivkulud ettevõtetele - Toetuse kumuleerumine

16. 3. Patenditulu vabastatakse enamuses tulumaksust • Eesmärk - intellektuaalomandi ülekanne ettevõtlussektoris • Patenditulu (litsentsitasu) teenivad ettevõtted + Rahvusvaheline konkurents – tulumaksu määr litsentsitulult 5,3% + Intellektuaalse omandi siirde kasv + Välisettevõtete meelitamine Eestisse + Madalad administratiivkulud - Võimalik vähene kasu Eesti ettevõtetele - Kasu pika aja pärast

17. Tööjõumaksude meetmed - eesmärk • TA tegevuse tööjõukulude vähendamine • TA kuludest ca 50% tööjõukulu + TA tööhõive kasv (keskkond atraktiivsem) + Soosib ka alustavaid ning kasumit mittetaotlevaid ettevõtteid ja asutusi + Positiivne mõju ettevõtte rahavoogudele + TA tegevuse tasakaalu säilitamine - Suur negatiivne mõju riigieelarvele - Aitab kapitalimahukaid TA ettevõtteid ja asutusi vähem

18. 4. TA töötajate tulumaksu alandamine • Eesmärk - TA tööjõukulu vähendamine kõigis sektorites + Tööjõukulude vähenemine + TA tööhõive kasv tööjõumahukates ettevõtetes + Suur mõju ulatus – kõik TA-ga tegelevad ettevõtted ja asutused - Negatiivne mõju riigieelarvele ja/või kohalike omavalitsuste eelarvetele 

19. 5. TA töötajate sotsiaalmaksu alandamine • Eesmärk - TA tööjõukulu vähendamine kõigis sektorites + Tööjõukulude vähenemine + TA tööhõive kasv tööjõumahukates ettevõtetes + Suur mõju ulatus – kõik TA-ga tegelevad ettevõtted ja asutused - Negatiivne mõju sotsiaalvaldkonna rahastamisele ja sotsiaalkindlustushüvitistele  - Vajalik isikliku sotsiaalkindlustuse kompensatsioonimehhanism

20. 6. Sotsiaalmaksu lae kehtestamine TA töötajate töötasudele • Eesmärk – kõrgepalgaliste TA töötajate tööjõukulude vähendamine kõigis sektorites; TA hõive kasv + Hea eesmärgipärasus (kõrgepalgaliste töökohtade loomine) + Eesti tööjõuturu atraktiivsus + Keskmine kuni suur mõju ulatus (olenevalt lae väärtusest) –enamus TA-ga tegelevatest ettevõtetestja asutustest - Negatiivne mõju sotsiaalvaldkonna rahastamisele jasotsiaalkindlustushüvitistele - Vajalik isikliku sotsiaalkindlustuse kompensatsioonimehhanism

21. 7. Sotsiaalmaksu lae kehtestamine imporditud TA töötajatele • Eesmärk – teadmiste import;kõrgepalgaliste TA töötajate tööjõukulude vähendamine kõigis sektorites • Käitumuslik efekt – kõrgepalgaliste TA töökohtade loomine imporditud töötajatele, TA hõive kasv + Väga hea eesmärgipärasus (teadmiste import) + Imporditud kõrgepalgalised töötajad + Väike mõju riigieelarvele - Fiskaalsed mõjud raskesti hinnatavad • Võimalik rakendada ka innovatsioonitöötajatele

22. Meetmete võrdlus Sihtmärk SM lagi imporditud töötajatele EV TM patenditulult TM määr SM lagi SM määr EV TM kuludelt EV TM inimestelt Mõju ulatus

23. Järeldused • Võimalik rakendada mitu meedet • Meetmete juurutamisel tuleb määratleda: • Eesmärk • Riigi investeeringu ulatus • Kooskõla riigi maksupoliitikaga • Soovitame TA maksumeetmeid kasutada otsetoetuste kõrval • Meie eelistused: • Sotsiaalmaksulagi imporditud TA töötajatele • Üksikisiku tulumaksu langetamine TA töötajatele • Patenditulu osaline vabastamine tulumaksust

24. Täname!