1 / 17

„Aktiivsus - ja tähelepanuhäire − kellele suur ja kellele väike probleem?"

„Aktiivsus - ja tähelepanuhäire − kellele suur ja kellele väike probleem?". Anne Kleinberg lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla. Sissejuhatus. Esmakordselt kirjeldas 1902 Briti pediaater George Still Minimal brain disorder - MBD MBD - minimal brain dysfunction

rodney
Download Presentation

„Aktiivsus - ja tähelepanuhäire − kellele suur ja kellele väike probleem?"

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. „Aktiivsus-ja tähelepanuhäire − kellele suur ja kellele väike probleem?" Anne Kleinberg lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla

  2. Sissejuhatus • Esmakordselt kirjeldas 1902 Briti pediaater George Still • Minimal brain disorder - MBD • MBD- minimal brain dysfunction • ADHD-Attention-Deficit/Hyperactivity Disorder • USA versus Euroopa • Bioloogilised aspektid versus psüühilised, kognitiivsed, emotsionaalsed ja sotsiaalsed aspektid • Keskendumisvõime ja tähelepanu nõrkus • Sekundaarsena liigne impulsiivus ja hüperaktiivsus

  3. Hüperkineetiliste häirete kirjeldus • Varane algus, püsivuse puudumine tegevustes, mis nõuavad vaimest pingutust, kalduvus üle minna ühelt tegevuselt teisele, midagi lõpetamata, ja süsteemitu, laialivalguv ja liigne askeldamine • Hoolimatus, tegutsemine hetketujude ajel, sage õnnetustesse sattumine ja tihti mõtlematusest põhjustatud seaduste rikkumine • Suhted täiskasvanutega sageli pidurdamatud ja selles puudub normaalne ettevaatlikkus ja vaoshoitus • Tihti teiste laste seas tõrjutud • Vaimsete tegevuste tulemused on tavaliselt eakaaslastest nõrgemad, levinud on motoorse arengu ja keelearengu spetsiifilised häired • Võib põhjustada düssotsiaalset käitumist ja enesehinnanguprobleeme

  4. Levimus • Sümptomeid esineb rohkem kui 10%-l lastest • Diagnostilised kriteeriumid on täidetud u. 2-5%-l lastest • Levimus varieerub 1-10%-ni • Northern Finland Birth Cohort 1986 andmetel, n=6622: • levimus 8.5% , P:T 5.7:1. • alatüübid teismeliste seas 28% kombineeritud, 64% tähelepanuhäirega ja 8% hüperaktiivne-impulsiivne • Oluliselt seotud ärevushäiretega (OR 2.4), meeleoluhäiretega (OR 2.9) ja käitumishäirtega (OR 17.3) (Smalley jt, 2007) • Täiskasvanutel 2-6%

  5. Levimus • Vanemate ja õpetajate hinnangud erinevad • Vanemad poistel 3%, tüdrukutel alla 1%; • Õpetajad poistel 10%, tüdrukutel 1% • Linnas rohkem kui maal • Areneva elanikkonnaga piirkondades enam kui stabiilse elanike arvuga aladel • Madalamates sotsiaalsetes klassides rohkem kui kõrgetes • Lahutatud vanemate lastel rohkem • Kooliealiste hulgas enam kui eelkooliealiste hulgas

  6. Eesti tervishoiustatistika • F90 koodiga ehk hüperkineetilisi häireid 2007 aastal psühhiaatri poolt konsulteeritud 1289 juhtu, • neist lapsi 1036 ( 877 P :159 T) • täiskasvanuid ja noorukeid 253 (187 M : 66 N) • Neist esmakordseid 391 juhtu • Lapsi 334 • Täiskasvanuid ja noorukeid 57 • Neist vaegurlus psüühikahäire tõttu 55(Sotsiaalministeeriumi statistika) • Tallinna Lastehaigla 2008 • 8% ambulatoorsetest juhtudest • Hüperkineetiline käitumishäire 7,5% käitumis-ja sõltuvushäiretega osakonna patsientidest

  7. Ravi • Esmajärjekorras kõrvaldada antud momendi teravad probleemid • Koolitus ja nõustamine • Abi kasvatamisel • Pedagoogilised meetmed • Psühhoteraapia • Medikamentoosne ravi • KNS stimuleerivad amfetamiinirühma ravimid • Selektiivne noradrenaliini tagasihaarde inhibiitor

  8. Vastuolud ravis • Ravimite erandkorras kompenseerimine • “Ravikindlustuse seaduse” § 41 lõike 8 alusel kompenseerib Eesti Haigekassa kindlustatud isikule erandkorras Eestis registreerimata ravimeid ning alla 3-aastastele lastele ambulatoorselt kasutatavaid ekstemporaalseid ravimeid 90% soodusmääraga kuni 19000 kr kalendriaastas kogu ravivajaduse perioodil. • Taotluse esitamise kord • Ravimite erandkorras kompenseerimiseks tuleb kindlustatud isikul või tema seaduslikul esindajal esitada taotlus haigekassa piirkondlikule osakonnale. • Esitatud taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:1. isiku ees-ja perekonnanimi;2. isikukood;3. apteegi nimi, kust toimub ravimi väljastamine;4. Ravimiametile saadetud ravimi impordi- ja kasutusloa taotluse esitamise kuupäev. • Isiku taotlusele peab olema lisatud tema raviarsti poolt koostatud põhjendus taotletava ravimi erandkorras kompenseerimise kohta.

  9. Prognoos • Varases lapseas avalduvad sümptomid halvemat prognoosi • Sõltub vanemate ja lapse õigeagsest abist • ADHD ja käitumishäirete koosesinemine • Koolist välja langemine • Täiskasvanuea isiksusehäired

  10. Mõju isiklikule elukvaliteedile • Häiritud õpivilumus • Tähelepanematus suurendab 2-10 korda õpiraskusi • Häiritud suhtlemine • Madalam täidesaatmisvõime • Madal enesehinnang, emotsionaalsed ja sotsiaalsed probleemid • Lai häiritud käitumismustrite spekter, mis viib • Käitumishäireteni • Edasijõudmatuseni koolis/väljalangemiseni, 31,8% vs 2,3% kontrollgrupis • Kõrgema riskini jalakäijatega juhtuvateks ja sõidukiõnnetusteks

  11. Isiklikud kaugtagajärjed • Antisotsiaalne isksusehäire 11-25-45% vs 1,6-5-6% • Alkoholi kuritarvitamine • Kriminaalsed rikkumised • Õpiraskused ja madal haridustase • Majanduslikud • madalam tööhõive määr • vähem formaalset kooliharidust • suboptimaalsed ametid

  12. Mõju perekonna elukvaliteedile • Lapsevanemate stress kõrgem kui paljude muude laste tervisehäirete korral • Rasked lapse - vanema suhted • Lahkhelid abielus- vanematel 14 korda rohkem tülisid • Lahutus 3-5 korda sagedasem • Problemaatilised suhted õdede-vendadega • Vanemate meeleoluhäireid enam 27% vs 3,6% • Vanemate , eriti emade depressiooni enam • Alkoholiprobleemid • Vanemate alusetu süüdistamine-tõsise neurobioloogilise taustaga häire • Ravi valik ja kulutused

  13. Mõju ühiskonnale • Suurenenud keskkonnariskid • Tõusnud liiklusõnnetuste risk • 50% enam jalgrataste või jalakäijatega seotud vigastusi • Suurem kriminaaluse risk • Vägivaldsed kuriteod , vahistamised –noorukitel 46% vs 11%, täiskasvanutel 21% vs 7% • Kriminaalkuritegude risk • Teismeliste raseduste risk • Ainete kuritarvitamsie risk

  14. Majanduslikud tagajärjed • Otsesed kulutused arstiabile: • Suurenenud vaimse tervise teenuste kasutamine • Sagedasemad erakorralise medistsiini osakonna külastused • Ravimite maksumus= väike osa kulutustest • Tööandja: • Vanemate töö langenud tootlikkus ( 25% madalam) • Muutused vanemate tööstaatuses • 61 % vanematest: 21% vahetas töökohta, 44% vähendas töötundide arvu, 10% lõpetas töötamise täielikult • Rohkem töölt puudumisi: 10,4 päeva nädalas

  15. Majanduslikud tagajärjed ühiskonnale • Ebaproportsionaalselt suur osa ühiskondlikest vahenditest • Kool ( USA-s 3 miljardit $, 1995) • Kriminaalõigussüsteem • Teised sotsiaal/ühiskondlikud teenused • Kaudsed kulud seoses käitumishäiretega • Liiklusõnnetuste tõttu • 50% rohkem lapsi hospitaliseeritud EMO-sse ja kaks korda tõenäolisemalt väljakirjutamisel suunatud edasiseks rehabilitatsiooniks või järelravile

  16. Kokkuvõte • Häire, mis mõjutab negatiivselt laste ja nende perede elukvaliteeti • Häire, mis mõjutab otseselt või kaudselt kõiki ühiskonnaliikmeid • Sihipärane abi ja adekvaatsed ravivõimalused aitaksid väga suurt osa Eesti lastest ja nende peredest • Põhikooli –ja gümnaasiumiseaduse muudatus • Ravi kättesaadavus • Kaasamine • Perepoliitika osa • Kõigi meie probleem

  17. Tänan kuulamast!

More Related