1 / 49

26.11.09

Toiduainetööstus “masu” tingimustes Rakvere 26.11.2009. Sirje Potisepp juhataja. Eesti Toiduainetööstuse Liit. 26.11.09. Eesti Toiduainetööstuse Liit. Liikmed:. Logod:. otseliikmeid 40 erialaliite 4 kokku liikmeid ~100. Eesti Toiduainetööstuse Liit. 26.11.09.

sana
Download Presentation

26.11.09

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Toiduainetööstus “masu” tingimustes Rakvere 26.11.2009 Sirje Potisepp juhataja Eesti Toiduainetööstuse Liit 26.11.09

  2. Eesti Toiduainetööstuse Liit Liikmed: Logod: • otseliikmeid 40 • erialaliite 4 • kokku liikmeid ~100 Eesti Toiduainetööstuse Liit 26.11.09

  3. Eesti toiduainetööstus numbrites,2008* • Suurim töötleva tööstuse haru Eestis, moodustades 16,7% töötleva tööstuse kogutoodangust • Annab ca 2% SPK-st • Kogutootmine 2008.a. 16,6 miljardit krooni, 2007 .a. oli 17,8 miljardit EEK • Toodang suunatud põhiliselt siseturule, ekspordi osa müügis 26,8% s.o. osatähtsus 9% kogu riigi ekspordist • Annab tööd 16,7 tuhandele inimesele, mis on 3,5% tööhõivest • Ettevõtteid ~360, enamus nendest mikro- ja väikesed ettevõtted • Suurim haru piimatööstus, moodustades toiduainetööstuse toodangust 28,4%, järgnevad jookidetööstus (20,7%) ja lihatööstus (18%) *Põllumajandusministeerium Eesti Toiduainetööstuse Liit 26.11.09

  4. Eesti toiduainetööstuse struktuur Eesti Toiduainetööstuse Liit 26.11.09

  5. Toiduainete ja jookide müük, 2009:

  6. Toiduainete ja jookide eksport, 2009:

  7. Ekspordi osatähtsus toiduainetööstuse sektorites

  8. Põllumajandussaaduste eksport peamistesse partnerriikidesse (%)

  9. Tööjõukulud (tuh.EEK)

  10. Investeeringud:

  11. Ettevõtete investeeringud I kvartalis 2009

  12. Probleemsed kohad tootjate vaatenurgast: Väike turg, suur konkurents Tootearendusele pööratakse vähe tähelepanu Vähene koostöö teadus- ja arenduskeskustega Kvalifitseeritud tööjõu puudus Kaubanduskettide räige terror Välisturgude kaitse oma maa tootjaile Poliitilised otsused Sotsiaalne tootjate survestamine

  13. SISERIIKLIK KAUBANDUS: Eesti toidu- ja esmatarbekaupade jaekaubandusettevõtete turuosad Arvutused teostas Kaupmeeste Liit Turuosa: jaeketi jaekaubanduse netokäive jagatud Statistikaametis avaldatud peamiselt toiduga kauplevate jaekaubandusettevõtete müüginumbritega ETK- andmetes on ka ehituskaupade keti, mööblikaupade, kaubamajade käibed, kuid peamine müük moodustub toidu- ja esmatarbekaupade müügist.

  14. Toidukaupade sortiment Eesti kauplustes: • Keskmine kodumaise toidukauba osakaal (uuringus osalenud kauplused) 2008 – 63%, 2007 – 64 %, 2009– 64% • Konsumi kett keskmiselt 71 % • Selver ja Maksimarket keskmiselt 69% • Rimi kett 54 % • Stockmanni toiduosakond 46% • Rahalises käibes langes kodumaiste toodete osakaal 2008 - 27-st tootegrupist 18-s, 2009 – 17-s • Importtooteid pärineb 2009 – 39 riigist,2008 - 42 riigist, 2007 – 37 riigist • Soome (16% impordist), Läti 12 %, Poola 8% Allikas: Toidukaupade positsioon siseturul 2008,2009 EKI uuring Eesti Toiduainetööstuse Liit 4.11.09

  15. Kodumaise toidukauba eelistamine(% vastanutest)

  16. Kodumaise toidukauba ostueelistuste muutuste põhjused:sisemised ja välimised • Raskendatud kodumaisuse määratlemine (teenustööd – “Tere kohvikoor”, tooraine päritolu “Järlepa kalkun”) • Importtooraine kasutamise suurenemine (“sealiha”) • Negatiivne meediakajastus (“kräpp”) • Eksitavast kaubamärgistusest tingitud maine langus (nt kali, kohuke, sojatooted, jäätised, Rannamõisa kana jne) • Vähenevad tarbija poolt kodumaistele toidukaupadele omistatud iseloomulikud omadused nagu: *püsiv ja kõrge kvaliteet *vähene lisaainete sisaldus *soodne hind

  17. Toidukaupa peetakse kodumaiseks, kui … (% vastanutest, kes pidasid seda “väga oluliseks”)

  18. Kodumaise ja importtoidukauba eristatavus ostmisel (% vastanutest)

  19. Tarbija peab toitumist tervislikuks, kui süüakse: • NAISED: • enam puu-,juur- ja köögivilju • väherasvaseid tooteid • kodumaiseid toiduaineid • tasakaalustatult toiduaineid MEHED: • regulaarselt • mitmekesiselt • keemiavabu toiduaineid Allikas: Omnibussi uuring sept- okt’2008

  20. Tarbijatena peaksime arvestama: • TERVISEKÄITUMISEGA, mida võib eristada mitmeti: • Tervist tugevdava käitumisena (tervisesport) • Tervist säilitava käitumisena (osalemine terviseuuringutes) • Tervist ohustava ehk riskikäitumisena (halvad harjumused)

  21. Ülekaalulisus - 21.sajandi katk • Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) andmetel on maailmas üle ühe miljardi ülekaalulise inimese • Kogu Euroopa Liidus võib üle 200 miljoni täiskasvanu olla ülekaalus või rasvunud • Ülekaaluliste kooliõpilaste arv Euroopa Liidus tõuseb umbes 400.000 võrra aastas • Ülekaal on riskitegur mitmetele tõsistele haigustele – südamehaigused, kõrgvererõhutõbi, liigesepõletik, vähktõbi • Ülekaaluga seotud haiguste ennetuseks ja raviks kulub juba praegu Euroopa Liidu liikmesriikide tervishoiukuludest 2–8 %

  22. Toitumise 4 tervisereeglit Tasakaalustatus Mõõdukus Vastavus vajadusele Mitmekesisus

  23. INNOVATSIOON Tooteinnovatsioon Protsessiinnovatsioon Pehmed uuendused INNOVATSIOON TOIDUTÖÖSTUSES:

  24. Innovatsioon toidutööstuses: • Tooteinnovatsioon(pakend,toode jms.) • Protsessiinnovatsioon(tehnoloogiline, energiaga seotud, efektiivususe tõus jms.) • LISAKS “pehmed uuendused”: • Organisatsioonilised uuendused (IT,logistika,e/v juhtimissüsteemide ümberkorraldamine, toiduohutuse ja kvaliteedijuhtimissüsteemi (ISO) rakendamine,kvaliteedistandardi sertifikaadi (BRC) taotlemine jms.) • Turunduslikud uuendused (e/v nimede brändistamine,reklaamid)

  25. Näiteid innovatsioonist:

  26. 2009 aasta toiduäris: • Tugev surve hindadele • Kaubandus küsib lisa • Üksikud ülevõtmised • Eksport stabiilne, aga kasvuta • Kulubaasi vähendamine • Tootmise efektiivistamine • Üleinvesteerinud “kõrbevad” • Innovatsiooniaasta

  27. Eesti Toiduainetööstuse Liit Milleks efektiivsus? • Tooraine kallineb oluliselt • Tootmise sisendkulud kasvavad • Jaekaubanduse surve tugevneb • Erakordselt tihe konkurents • Efektiivsust ei saavuta vaid kulude kärpimisega Tööstusettevõtte on muutumas “vorstiks võileiva vahel”, mida mõlemat poolt suure jõuga kokku surutakse

  28. Eesti Toiduainetööstuse Liit Efektiivsus ei ole vaid uued masinad... I samm - Inimeste mõttemaailma muutmine, uute ideede genereerimine ja katsetamine,koolitus II samm - Tehnoloogiline areng ja investeeringud seadmetesse,”know-how” III samm - Koostöö teadusasutustega uute tehnoloogiate väljatöötamiseks, riigipoolsed meetmed

  29. Eesti Toiduainetööstuse Liit Lisandväärtus hõivatu kohta toiduainetööstuses 2000–2006

  30. 2010 aasta – tooted Hinnasurve jätkub Tootevalik aheneb riiulitel Private label kasvab – kelle võit? Innovatsioon on väheste pärusmaa, aga pikas perspektiivis ainuõige 2010 aasta toiduäris: • 2010 aasta – üldine • Hea tulemus = 2009 aasta resultaat • Laenukohustused kägistavad • Kulubaasi jätkuv kärpimine • Tööjõuefektiivsuse kasv • Investeeringuid minimaalselt • Ülesostmiste ja ühinemiste hoogu ei tule

  31. Sektori konkurentsivõime määravad tulevikus: • Toote funktsionaalsus • Toote tervislikkus • Toote esteetilisus • Tervisekäitumine • Toitumisgenoomika

  32. Eesti Toiduainetööstuse Liit Kokkuvõtteks: • Toidutööstusettevõtte on tänases olukorras mitmete erinevate survete keskmes • Efektiivsus ei ole vaid kulude kärpimine, võimalusi tuleb vaatada laiemalt • Tootearendus/innovatsioon on muutunud üheks olulisemaks konkurentsieeliseks • Tootearendusega tuleb tegeleda süsteemselt ja eesmärgistatult. Toodete eluiga lüheneb, tuleb olla kiirem, paindlikum • Tulevikutegijad on tugevad, efektiivsed tööstused

  33. GDA – märk igapäevastest vajadustest (Guideline Daily Amounts)

  34. GDA MÄRGISTUSE TÄHISTUS:

  35. GDA kasulikkus Lihtne ja selge süsteem tarbijale, ostuhetkel kiirelt haaratav Võimaldab paremini tarbijatel toitumis- harjumusi kontrollida ja ületarbimist vältida Objektiivne ja teaduspõhine, samal ajal ei diskrimineeri ja on terviklik tarbija jaoks GDA kasulikkus tarbijale:

  36. Kampaania sisu • Teavituskampaania toimumise ajal kannavad kõikide kampaaniaga liitunud toiduainetööstuste kodumaiste toodete hinnasildid kauplustes rahvuslipu märki • Kampaania aeg: juuni’ 2009 – juuli’2010 Eesti Toiduainetööstuse Liit 4.11.09

  37. Millistel toodetel on õigus lipumärgile • Tooted, mis kannavad kauplustes lipumärki, on toodetud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes • Lipumärgi saamiseks aluseks statuut, “toodetu” defineeritud Toiduseaduses • Suurim lisandväärtus toodetele on antud Eestis • Tooted on loodud Eesti töötajate poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades Eesti Toiduainetööstuse Liit 4.11.09

  38. Eesti Toiduainetööstuse Liit NÄITEKS NII:

  39. Tarbijate teadlikkus märgistuse osas (1): • 50% tutvub alati või sageli pakendil oleva teabega • 27% loeb harva • 10% loeb pakendil esitatud teavet vaid toote esmakordsel ostmisel • 12% elanikest väidab, et ei loe teavet kunagi • 70% elanikest väidab, et usaldab tootja poolt pakendil esitatud teavet • enim tähelepanu pööratakse säilivusajale • 18-24 – aastased pööravad enam tähelepanu kalorite,vitamiinide ja minaraalainete hulgale • 25-49 – aastased aga säilitusainete sisaldusele • pakendi teabele pööravad enam tähelepanu naised,jälgides enim kalorite hulka ja rasvasisaldust *Emori uuringu andmetel

  40. Eesti Toiduainetööstuse Liit Tarbijate teadlikkus märgistuse osas (2): *toitumisalane teave (teave energiasisalduse, valkude, rasvade,süsivesikute jt. toitainete kohta) mõjutab 53% elanike ostuotsuseid,15%-le on see teave valikute tegemisel väga tähtis *50% peavad toitumisalast teavet oluliseimaks piimatoodete,teised 50% kõikide toodete puhul *2/3 elanike hinnangu põhjal ei valmista soovitud teabe leidmine pakendilt probleeme *50% vastanutest eelistab toitumisalase teabe esitust pakendil näitlikul (näiteks tabeli) kujul *toote pakendil toodud koostisosade loetelu järjestuse tähendust teab igast kümnest elanikust vaid 1 *Emori uuringu andmetel

  41. Huvitatus toidu- ja toitumisalasest infost* (% vastanutest) *Konjunktuuriinstituudi andmetel

  42. Kuidas on toitumisharjumused majandussurutise tingimustes muutunud* *Konjunktuuriinstituudi andmetel

  43. Tulevikuks: • Riigi tugi oluline oma maa tootjatele (siseriiklik,eksport) • Luua (või arendada edasi olemasolevaid) tugevad ja usaldusväärsed Eesti toidumärgid (või märk) • Tarbijate teavitamine, harimine • Toetada igati noortele suunatud tegevusi

  44. Taust: Toidukaubamärgiste tuntus 2006.a. 92% 2006.a. 77% 2006.a. 82% 2006.a. 74% 2006.a. 63% 2006.a. 65% Allikas: EKI uuring

  45. Eesti Toiduainetööstuse Liit 2008-2009säästlikkus, tarbijapoolne hinnasurve*

  46. Eesti Toiduainetööstuse Liit “Mahl – tervislik ärataja”

  47. Mõõdukus kõiges ja kõikjal! Tänan tähelepanu eest! www.toiduliit.ee

More Related