1 / 22

Närvisüsteem

Närvisüsteem. Eve Tammaru MPA 2010. Inimese. Reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitusi. On teadlik ja tahtlik närvisüsteem. Inimese kehanärvisüsteem (somaatiline, animaalne). kesknärvisüsteem.

sorena
Download Presentation

Närvisüsteem

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Närvisüsteem Eve Tammaru MPA 2010

  2. Inimese

  3. Reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitusi. On teadlik ja tahtlik närvisüsteem. Inimese kehanärvisüsteem(somaatiline, animaalne) kesknärvisüsteem piirdenärvisüsteem http://cns.sahlgrenska.gu.se/goude/nsd/encycloImg/575.jpg

  4. Siseelundite NS(vegetatiivne, autonoomne) Toimib suurt aktiivsust nõudvates tingimustes. Reguleerib siseelundite talitust ja kudede ainevahetust Soodustab siseelundite puhkust ja talitusvõime taastumist http://www.jyritk.ee/public/files/Picture1.png

  5. Aksonis (neuriit) genereeritakse närviimpulss, tema pikkusest, diameetrist ja hargnemisest sõltub info leviku kiirus ja ulatus dendriidid on teistelt närvirakkudelt tuleva info vastuvõtu tsooniks dendrodendriitilised sünapsid http://cwx.prenhall.com/bookbind/pubbooks/silverthorn2/medialib/Image_Bank/CH08/FG8_02.jpg

  6. Virgatsaine – kannab informatsiooni On keemiline ühend, mis vabaneb tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega

  7. Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber. Igas sünapsis saab impulss liikuda vaid ühes suunas. Sünaps http://www.biovita.fi/synapsi_reseptorit_small.jpg

  8. Närvirakud ja nende ühendused

  9. Närvirakkude ühendused Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid – närviimpulsid (kuni 100 m/sek). http://www.hot.ee/imetabane/kool/neuron.jpg

  10. Ärritaja toimel tekib närvilõpmetes (retseptorites) erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi – pea- või seljaajju. Sealt liigub erutus eferentse närvi pidi kindla organi vastavatesse piirkondadesse (näiteks lihastesse). Viimased reageerivad erutuse toimele, mis lihaste puhul väljendub kokkutõmbumises Refleksikaar http://mudelid.5dvision.ee/refleks/refleks.gif

  11. Erutus ja pidurdus närvisüsteemis • Erutus- närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni • Pidurdus – puhkeseisund, mis vastava reaktsiooni peatab Vastastikku tihedalt seotud ja võivad üksteiseks üle minna.

  12. Inimese aju Aju -1300-1400g

  13. Võrdlus http://www.hot.ee/imetabane/kool/Brains.jpg

  14. Aju ehitus ja ülesanded Ajukoor – juhtimiskeskus, 7 kihti, 14-15 miljardit närvirakku 4 sagarat- otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar 3 liiki väljad – motoorsed, sensoorsed ja assotsiatiivsed väljad lepo.it.da.ut.ee/~pedaste/tubakas/Image52.gif

  15. Seljaaju • Vastutab reflekside eest ja ühendab kehas toimuvat peaga lyli.gif 19588.jpg

  16. Vasak Analüütiline (kronoloogiliselt järjestav) infotöötlus Teadus Matemaatika Kirjutamine Kõnelemine Loogika Paremakäelisus Parem Sünteetiline (infot terviklikult käsitlev) infotöötlus 3-mõõtmelised kujundid Kujunditega opereerimine Ruumis orienteerumine Muusika Kunstimeel Emotsioonid Vasakukäelisus Ajupoolkerade erinevused

  17. Homunkulus (homunculus) – VÄIKE INIMENE Ebanormaalsed proportsioonid piltlikustavad eri kehaosade ja elundite esindatust ajukoores www.ergotherapie-zentrum.de/bilder/homunculus.gif

  18. EEG (elektroentsefalograafia)Hans Bergern- 1929 http://www.bagdasar-arseni.ro/eeg6.jpg Uuritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust. (langetõbi, ajukasvajad, teadvusehäired) http://ese.wustl.edu/~nehorai/research/eegmeg/EMEG-Overview_files/eeg2.jpg

  19. CAT (kompuutertomograafia)1960 Võimaldab aju uurida Kolmemõõtmeliselt kiht kihi haaval (trombid, kasvajad)

  20. PET (positronemissioonitomograafia) Radioaktiivne glükoos + CAT http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/87/PET_scan_Parkinson%27s_Disease.jpg

  21. Närvisüsteemi elementide arvutusvõime neurofüsioloogilised alused, Andres Soosaar, TÜ füsioloogia instituut Psühholoogia; J.Uljas,T.Rumberg; Koolibri Psühholoogia gümnaasiumile;autorite kollektiiv;TÜ Kirjastus mudelid.5dvision.ee/refleks/refleks.gif www.ergotherapie-zentrum.de/bilder/homunculus.gif Kasutatud materjalid

More Related