1 / 20

Hilje Saag Karksi-Nuia Gümnaasium Juhendaja M.Anissimov

Natsliku Saksamaa sõjakurjategijad ja -kuriteod. Hilje Saag Karksi-Nuia Gümnaasium Juhendaja M.Anissimov. ADOLF HITLER (1889-1945). Saksa riigikantsler ja diktaator 1933-1945, peamine II maailmasõja sõjaroimar 1914-1918 teenis vabatahtlikuna Saksa armees

southern
Download Presentation

Hilje Saag Karksi-Nuia Gümnaasium Juhendaja M.Anissimov

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Natsliku Saksamaa sõjakurjategijad ja -kuriteod Hilje Saag Karksi-Nuia Gümnaasium Juhendaja M.Anissimov

  2. ADOLF HITLER (1889-1945) • Saksa riigikantsler ja diktaator 1933-1945, peamine II maailmasõja sõjaroimar • 1914-1918 teenis vabatahtlikuna Saksa armees • 1919 võttis osa NSDAP asutamisest, 1921 sai selle juhiks • 1923 osales Müncheni õllekeldriputšis • Peateos “Mein Kampf” (1925) • 30.I 1933 sai Saksamaa riigikantsleriks, poole aastaga kehtestas diktatuuri • 1.IX 1939 päästis valla II maailmasõja • Lõpetas elu enesetapuga 30.IV 1945

  3. MARTIN BORMANN(1900- 1945 (?)) • NSDAP asejuht maist 1941 (sinnani R.Hessi asetäitja, siis NSDAP kantseleiülem) • 1943.aastast Hitleri sekretär • Mõnedel väidetel õnnestus tal mais 1945 Berliinist lahkuda (oletatavasti Ladina-Aneerikasse) • Mõisteti Nürnbergi protsessil tagaselja surma

  4. JOSEPH GOEBBELS(1897-1945) • Natsliku Saksamaa haridus- ja propagandaminister 1933-1945 • II maailmasõja ajal tegeles siseprobleemide ja kogu propagandaga • Oli teerajajaks raadio kasutamisel massilise kuulajaskonna mõjutamiseks • Mürgitas sõja lõpupäevil koos naisega oma kuus last, sest ei suutnud mõelda, et lapsed võiksid eleda “Hitlerita maailmas”, seejärel tegid enesetapu

  5. HERMANN GÖRING(1893-1946) • Saksa lennuväeminister, ehitas üles Luftwaffe • Aitas rajada Gestapot ja koonduslaagrite süsteemi • Hitleri režiimi tugisammas • Tema täht hakkas loojuma, kui Luftwaffel ei õnnestunud võita lahingut Britannia pärast, uus ebaõnn lahingus Stalingradi all • Mõisteti surma Nürnbergi kohtuprotsessil, mürgitas ennast kaks tundi enne hukkamist

  6. RUDOLF HESS(1894-1987) • Tõusis NSDAP juhi Hitleri asetäitjaks ning oli kavandantud Hitleri järeltulijaks • Kirjutas alla Nürnbergi seadustele • Lendas 10.mail 1941 Šotimaale, kuid Churchill keeldus teda vastu võtmast ja ta pandi vangi • Selgusetu, kelle ja kas üldsegi kellegi volitusel pakkus ta inglastele allianssi Nõukogude Liidu vastu • Nürnbergi protsessil mõistei ta süüdi vaid agressiooni õhutamises ja veetis ülejäänud osa oma elust Berliinis Spandau vanglas (1967.aastast selle ainuke vang, Nõukogude Liit keeldus talle armu andmast)

  7. REINHARD HEYDRICH(1904-1942) • NSDAP julgeolekuteenistuse juht ja H.Himmleri asetäitja • Oli tegev juutide ja teiste vastu suunatud genotsiidipoliitika rakendamisel. • 1941.aastast Böömimaa ja Moraavia (Määrimaa) riigiprotektor • Tapeti 1942 Suurbritanniast saabunud ja langevarjudega maandunud kolme Tšehhoslovakkia sõduri poolt

  8. HEINRICH HIMMLER(1900-1945) • SS juht 1925-1945 • Gestapo ülem 1934-1945 • Saksamaa siseminister 1934-1945 • Pärast 1936.aastat juhtis kogu Saksamaa politseid, juhatas isiklikult surmalaagreid ja “juudipoliitika lõplikku lahendamist” • Proovis Hitleri teadmata liitlastega sõja lõpupäevil läbirääkimisi pidada • Briti vägede kätte vangi langenuna sooritas enesetapu, enne kui teda jõuti süüdi mõista ja hukata

  9. PAUL von HINDENBURG(1847-1934) • Weimari vabariigi president 1925-1934 • 30.jaanuar 1933 nõustus Hitlerit riigikantsleriks määrama, aitas kaasa Hitleri võimuletulekule • Pärast tema surma 2.augustil 1934 ühitab Hitler presidendi ja riigikantsleri ametikohad

  10. ALFRED JODL(1892-1946) • Saksa kindral, II maailmasõja ajal Saksa kõrgemas väejuhatuses üks juhtfiguure • Kavandas tippoperatsioonid ja oli Hitleri tähtsaim sõjaline nõuandja • Soovitas Suurbritannia ja teiste maade linnade terroripommitamist • Kirjutas alla sõjavangide hukkamise käskkirjadele • Sõja lõpus kirjutas alla Saksa sõjaväe esindajana kapituleerumisdokumendile • Mõisteti surma Nürnbergi sõjatribunali poolt

  11. ERNST KALTENBRUNNER(1901-1946) • Austria natside liider • Pärast Austria annekteerimist 1938 ühines politseiülem Himmleri staabiga ja oli Julgeolekupolitsei ühe juhina aastast 1943 vastutav miljonite juutide ja liitlaste sõdurite mõrvamise eest II maailmasõja ajal • Mõisteti surma Nürnbergi rahvusvahelises kohtus

  12. WILHELM KEITEL(1882-1946) • Saksa kindralfeldmarssal • 1938-1945 Saksa relvajõudude (Wehrmachti) kõrgema ülemjuhatuse staabi ülem, Hitleri lähim sõjaline nõuandja • Tema direktiivide ja käskkirjade alusel tapeti okupeeritud aladel hulgaliselt sõjavange ja eraisikuid • Kirjutas 8.V 1945 alla fašistliku Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile • Mõisteti Nürnbergi protsessil surma

  13. JOACHIM von RIBBENTROP(1893-1946) • 1936-1938 Saksa suursaadik Londonis • 1938-1945 Saksamaa välisminister • Oli natsliku ideoloogia ustav poolehoidja, sellest lähtudes said sisu Kominternivastane pakt, telje- ja Kolmikpakt. • Oli peamisi Saksa Müncheni-poliitika kavandajaid, Saksa agressiooni ja maailma ümberjaotamise ettevalmistajaid • Sõlmis 1935 Inglise-Saksa mereväelepingu, 1939 MRP • Mõisteti surma Nürnbergi rahvusvahelises kohtus

  14. ALFRED ROSENBERG(1893-1946) • Saksa poliitik ja ideoloog, oli õppinud Tallinnas, Riias, Moskvas • Osales 1919.aastast Saksa natsionaalsotsialistlikus liikumises, oli NSDAP häälekandja “Völkischer Beobachter” peatoimetaja • Juhtis 1933-st NSDAP välispoliitikaametit • 1941-1945 Saksa ida-alade riigiminister • Mõisteti surma Nürnbergi rahvusvahelises kohtus

  15. ERNST RÖHM (1887-1934) • Oli NSDAP ja SA asutajaid • 1931.aastast SA staabiülem • Taotles SA-le poliitilist tegevusvabadust ja riigivõimu ning SA kujundamist nn.rahvaarmeeks Reichswehri asemele • Sattus vastuollu Hitleri, NSDAP ladviku ja Reichswehri juhtidega • Hukati koos lähimate kaaslastega 30.juunil 1934 “pikkade nugade ööl

  16. SAKSAMAA VALLUTUSTE ULATUS Enne II maailmasõda • Austria • Tšehhoslovakkia II maailmasõja ajal • Poola • Taani ja Norra • Beneluxi maad ja Prantsusmaa • Õhusõda Suurbritannia vastu (tulemusteta) • Nõukogude Liit

  17. NATSISMI KURITEOD • Päästsid valla II maailmasõja, milles hukkus 50-55 mln inimelu • Rajasid üle 2000 koonduslaagri, mille 16 mln vangist hukkus 11 mln • Holocaust – hukati natslikust rassiteooriast lähtudes ligi 6 mln juuti

  18. NÜRNBERGI SÕJATRIBUNAL • Kestis 20.XI 1945-1.X 1946 Nürnbergis peamiste Saksa sõjasüüdlaste üle • Süüdistuste aluseks: • sõja ettevalmistamine ja vallapäästmine, • kuriteod sõja ajal, • humaansusevastased kuriteod (rassilised tagakiusamised), • muud kuriteod • Kohtu all 23 süüalust, neist 12 sõjaroimarile mõisteti surmanuhtlus (viidi täide 16.X 1946), kahele eluaegne vanglakaristus, ühele 15 aastat vangistust. R.Ley ja H.Göring olid sooritanud protsessi ajal enesetapu • NSDAP juhtkond, Gestapo ja SS tunnistati kuritegelikeks

  19. SÕJAROIMARID NÜRNBERGI KOHTUS • Surnud olid selleks ajaks A.Hitler, H.Himmler, J.Goebbels • Kokku 23 süüalust, kellest süüdi mõisteti 19 • Kohtualused: • Hermann Göring, • Wilhelm Frick, • Hans Frank, • Rudolf Hess, • Ernst Kaltenbrunner, • Alfred Rosenberg, • Albert Speer, • Julius Streicher • Alfred Jodl, • Fritz Saukel, • Robert Ley, • Erich Raeder, • Walther Funk, • Wilhelm Keitel, • Arthur Seyss-Inguart, • Hjalmar Schacht, • Karl Doenitz, • Franz von Papen, • Constantin von Neurath • Joachim von Ribbentrop

  20. Teiste sõjakuritegude eest hukati Josef Kramer ja Irma Grese. M.Bormann mõisteti süüdi tagaselja. • Süüdi ja surma mõisteti : W.Frick, H.Frank, E.Kaltenbrunner, W.Funk, F.Saukel, A.Rosenberg, A.Speer, J.Streicher, A.Jodl, W.Keitel, A.Seyss-Inguart, J.von Ribbentrop • Eluaegne vanglakaristus mõisteti R.Hessile ja E.Raederile • Õigeks mõisteti K.Doenitz, F.von Papen, C.von Neurath, H.Schacht

More Related