Muutuv mentaliteet suletud Eesti linnades : S illam ä el ja P aldiskis

1. MuutuvmentaliteetsuletudEestilinnades:Sillamäel jaPaldiskis Irina Golikova, Tallinn, 2008

4. Ajakiri “Riik ja maailm” • Välja antav Münhenis. Peatoimetaja oli Kronid Ljubarskii. N2/87 oli avaldatuduraanikaevanduste kaart, mis on kättesaadav kõikidele USA Kongressi raamatukogu lugejatele.

6. Kompensatsioon • Toitu ja kaupade varustus oli nõukogude ajal kinnitatudes linnades parem, kui avatudes linnades ja külades. See varastus oli seatud nende elukorraldusega. • Oli vabas müügis paljud sellised kaubad, mis oli defitsiidina avatudes rahvastudes punktides. • Heaolek oli kõrgem kui keskmine. • Sotsiaalosakond ja klieenditeenindus olid arendatud rohkem kui avatudes rahvastikupunktides. • Oli keelatud vabalt liikuda linnast. • Ja see takkistas kuritegevuse ja kriminaalsuse madalat tase.

7. Veendumise protsessi ja selle protsessi resultaate analüseerimine. • Näitab, et veendumine on võimalik täita erinevatel kommunikatsiooni mõkutamise tasemel. Ja sellest sõltub ka veendumise resultaat. • 1)Väikesed muutused • 2) ühiskonna teadvuse ja motiivide ümberehitamine, uute orintiiride kujunemine. • 3) Kardinaalsed muutused enne kujundatudes suunustuses.

8. 2005–1985 sündmuste hinnang • Kui vanem on vanusegrupp, nii suurem on inimeste protsent, kes arvavad, et Perestroikat üldse ei olnud vaja hakkata. • Kõige vanemas gruppis (need,kellel täna on rohkem kui 6o aastad)- enamus arvab, et Perestroika algus oli viga. • Seesama arvamust pidavad vähem kui 20% noorte põlvkonna vahel (25 aastased)

9. 1985 a- Avalikkus motiveerispareneda ühiskonna teadlikkust. • «Avalikkus kiresti arendas — pärast soikusoleku aega, voljuntarismi ja70 nõukogude võimu aastaid. • Raske südal, teadlikkus avanes. Ja seesamal ajal kukkumine vaimustus ja loobumine minevikust, puhastamine. Ärevuseja lootuse aeg » Raud,126

10. Ebamõistmine mis tekkib suhtlemisel on tingistatud sellega, et vestlejad vaatavad ühele asjadele erinevalt ja leiavad erinevat motivatsiooni. Mõistmise barjeer

11. Teoorija- “Mina olen peegel”. • Tsarlz Kuli teoorija “peeglitatud iseennast” • Inimese ettekujutus iseennast sisaldab: • aim sellest, kuidas ta välja näeb teiste inimeste silmades ettekujutus hinnadest, mis indiviidum saab teiselt inimeselt. • Integraal tunne – Mina (uhkus, põlgamine ja n.e. ) • Vastavalt selle ettekujutlustele inimene planeerib oma tegevusi, mis määratlevad tema isiku.

12. Sootsium on - Mentalnost subjekt, mitte indiviid. • See on kollektiivne ebateadvuslikkus. Ebateadvuslikkus on ühiskonna teadvuslikkus. • See on mitte vastupoolsus, ega traditsioonolise terminaloogia defekt.Ja see rike puutub kõike ühiskonna liikmeid.

13. Mentaliteet • Mentaliteeti sisu määratlevad väärtuse orientatsioonid; • mõtted, • käitumine, • Emotsionaalsed stereotüüpid; • maailmavaadedja iseenda omaksvõtmine selles maailmas; erisugused teadvuse avtomatismid; populaarsed ühiskonna arvamused ja vastupoolsed eelarvamused ja n.e.

14. Mentaalnost ja ideoloogia võivad olla vaadeltud vastapoolsed ühiskonna teadvuse poolusid. • Ja nende vahel asuvad üleminekud vormid ja periiodid.

15. Nõukogude ajal olid Sillamäe ja Paldiski kinnised ja salastatud  linnad, kus viidi läbi aatomiuuringuid : Sillamäe linn ehitati uraaniumi ekstreerimise ning aatompommi uuringutega tegelevatele teadlastele ja lihttöölistele,Paldiskisse asustati nõukogude sõjaväe aatomienergial töötavate allveelaevade õppebaasid. Sillamäe ja  Paldiski olid eestlastele suletud linnad, neid võis leida vaid väga suure mõõtkavaga moonutatud kaartidelt.

16. Alates Eesti iseseisvumisest 1991. aastast on neist on saanud avatud kapitalistliku majandusega linnad. Vene armee lahkus Paldiskist ja Sillamäelt, tehased suleti, linnade olemasolu algpõhjus kadus.  Uus olukord tähendas, et töötingimused muutusid ülepäeva. Venelastest, kes moodustavad nende linnade elanikkonnast ülekaaluka enamuse  95%, endise suure Nõukogude Liidu kodanikest sai vähemusrahvus, kes ei räägi  Eesti riigikeelt.

17. Sillamäe – üks Eesti salapäraseim, kütkestavaim ja kiiremini arenev linn. • Kaua aega oli linn külalistele suletud ja avalikkusele salastatud siin asunud sõjatööstuse tõttu. • Pärast ülisalajase tootmise lõpetamist on merekaldale kompaktse planeeringu ja stiilipuhta arhitektuuriga rajatud linn avatud. • Avatud nii külastajaile kui uutele ideedele: Sillamäele, Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisele “sillale” on loodud majanduslik vabatsoon, sadam, tegutsevad erinevad tööstusettevõtted jpm. • Siit ka linna tunnuslause: Sillamäe – värskete meretuulte linn.

18. Pikka aega ei olnud Sillamäed märgitud maakaartidele, linna aadressis kasutati koodnimetust ja linna sisse sai ainult erilubade alusel. Kõige selle põhjuseks oli linna loodud täiesti salajane sõjatööstus. Niisiis hakati Sillamäel rikastama uraani. Kuigi Teine maailmasõda oli läbi, kestis nn külm sõda ja käis võidurelvastumine. Nõukogude Liidu jaoks oli strateegilise tätsusega oma tuumarelva omamine. Algselt kasutati tuumarelvade loomiseks uraani. Sillamäele sai saatuslikuks, et siinses diktoneemakildas sisaldus vähesel määral uraani.

19. 21. sajandi algul säilitab ja arendab Sillamäe oma eripärast ja mitmekülgset kultuuri kui üht oma suurimat rikkust. • Linnas toimuvad slaavi kultuuri päevad, jazz-festival, vaheldumisi nii Eesti kui väliskunstnike näitused ja muud huvitavad üritused. • Sillamäe Muuseum on ilmselt ainus muuseum Eestis, kellel on terviklik väljapanek 50.-60. aastate nõukogude aja olmest. • Suurepärases spordikompleksis on treeninud erinevate spordialade meistrid ja rekordiomanikud. • Loomuliku arenguna on linna tekkinud kõrgkool – siin tegutseb Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut • Siin elavad inimesed, kes oma kätega lõid selle imelise linna ja võivad linnast rääkida palju legende ja huvitavaid lugusid. Ka selles mitte veel “kivistunud” ajaloos, Ajaloo ja Nooruse teoses peitub üks Sillamäe huvitavaid erisusi – nii lühikeste ajaperioodide vältel nii drastilised arengud.

20. Sillamäe tehase ehitus allus Siseministeeriumile,  Sillamäe tehase põhilisteks ehitajateks tööpataljonide soldatid ja vangid. • Kirde-Eesti kahe okupatsiooni käigus suure osa oma elanikkonnast ja sõjajärgse Kirde-Eesti elanikkond kujunes peaaegu täielikult üleliiduliste migratsiooniprotsesside mõjuväljas, sõltudes sellest, milliseid ettevõtteid keskorganid pidasid vajalikuks sellesse piirkonda rajada. • 1989. aasta rahvaloenduse andmetel oli Narvas 1000 elaniku kohta vaid 31 ja Sillamäel 25 inimest, kes pidasid oma emakeeleks eesti keelt. • Kogu Eesti NSV rahvastikus oli neid aga samal aastal 619 inimest. • Samas ei sattunud linna juhuslikke inimesi, sest tehase jaoks oli vaja erinevaid spetsialiste, kellel on vajalik haridus. • Nii kujunes linnas suhteliselt kõrge haridustasemega elanikkond.

21. Arvestades Sillamäe alevi eriseisundiga ja selle territooriumil asuva eritööstusega • samuti seda, et alev asub piiritsoonis, kuhu on sissesõit võimaldatud ainult erilubadega, on Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu organitel raskendanud kiiresti kasvava Sillamäe töölisalevi täitevkomitee konkreetne juhtimine, mille tõttu aga kannatab Sillamäe elanikkonna kultuur-olustikuline teenindamine. • Peale selle on käesoleval ajal juba osa Sillamäe organeid allutatud vabariiklikele keskasutustele, nagu julgeoleku, Siseministeeriumi ja prokuratuuri organid. • Eeltoodud asjaolud tõstavad üles küsimuse Sillamäe muutmiseks vabariikliku alluvusega linnaks, kuhu on võimalik luua täisjõuline töörahva saadikute nõukogu aparaat, milline on võimeline kindlustama elanikkonna korralikku kultuur-olustikulist teenindamist“. • (David Vseviov Kirde-Eesti urbaanse anomaalia kujunemine ning struktuur pärast Teist Maailmasõda Tallinn 2002 lk 35)

22. Peale selle on käesoleval ajal juba osa Sillamäe organeid allutatud vabariiklikele keskasutustele, nagu julgeoleku, Siseministeeriumi ja prokuratuuri organid. • Eeltoodud asjaolud tõstavad üles küsimuse Sillamäe muutmiseks vabariikliku alluvusega linnaks, kuhu on võimalik luua täisjõuline töörahva saadikute nõukogu aparaat, milline on võimeline kindlustama elanikkonna korralikku kultuur-olustikulist teenindamist“. • (David Vseviov Kirde-Eesti urbaanse anomaalia kujunemine ning struktuur pärast Teist Maailmasõda Tallinn 2002 lk

23. RAHVUSAprill 2001Aprill 2002Veebr.2008 • Venelased 14849 14740 13097 • Urainlased 566 557 489 • Valgevenelased 542 542 471 • Eestlased 472 520 491 • Soomlased 167 167 120 • Tatarlased 72 74 70 • Karjalased 66 66 54 • Sakslased 44 43 31 • Mordvalased 36 33 29 • Leedulased 29 26 23 • Udmurdid 28 27 20 • Teised rahvused 825 739 1136

24. Sillamäe –Lomonosov Venemaa Sillamae Obninsk Sillamäe Uus Kamenogorsk Kazahstan Sillamäe linnal on välja kujunenud sõprussidemed järgmiste omavalitsusüksustega välismaal: Nokia (Soome) Kotka (Soome) Havre de Grace, Marylandi Osariik (USA) Bützow (Saksamaa) Brovarõ (Ukraina) Mstislav (Valgevene) Jaroslavli oblasti Nekrassovi munitsipaalringkond (Venemaa). Sillamäe linnal on välja kujunenud sõprussidemed järgmiste omavalitsusüksustega välismaal

25. Mentaliteeti hinnangu põhiprintsipid • 1.Printsiip- sotsiaalne aktiivsus ; • 2. Printsiip- ühised tegevused; • 3. Printsiip- suhtlemine; • 4. Printsiip- sotsiaalne tegevus; • 5. Printsiip- ühiskonna teadvus; • 6. Printsiip- inimeste sotsiaalkäitumine; • 7. Printsiip- sotsiaal psüühika; • 8. Printsiip- inimeste biogeneetiline arenevus.

26. Sillamäe ja Paldiski arengu periiodil. Ühine neljas juhend autoehitamisel. • Ühine- kinnitud sotsiaalruum, • Õrge elukvaliteet. Heaolek. Piiratud suhtlemisring. • Sotsiaalne intensiivsus kinnitatude linna sees • Ebateadvuslikareng ei ole monotoone protsess. See protsess on erinevate periiodikett. Need periiodid on määratletud inimese oseloomuga ja tema tegevustega.

27. Perestroika. Sokki periiod inimeste teadvuslikkuse ümberkujutamises 1988-1995 a. • Inimesed on hämmeldanud nägu haige pärast hüpnoosilist magamist. • See on seletav ja arusaadav. Nõukogude ajal vastutus mentaali arengu eest kuulus riigile (partei, ideoloogia, kultuur).Liiga pikk lapsepõlve periiiod, infantiilsus takistatiühel poolel soov olla sõltumatu – Teisel poolel see tõi juurde kohustus ümberelada raskusi ja otsustada kõike probleemi iseseisvalt.

28. Uue mentaliteeti kujunemise protsess • Ärritav protsess- iseloomustab psühofüüsilist organismi seisukorra muutumistväliste tingimuste mõjutamisel. • Tunndlik protsess- väljendab ühine organismi võimalus tundma, valmidus affektiivse reaktsioonideksja emotsioonideks

29. Subjektiivne protsess – peegeldab väline maailm. Seda iseloomudtatakse korrapäraste sündmustedega: minevik, olevik, tulevik. • Mõtlemisprotsess –iseloomustab vaba kujunde tekkimise spetsiifikat. Peegeldab reaalsust.

30. Võib jälgida nõukogudeelu muutumise resultaatid: Väärtused Vaaded,teadlikkus Inimene pärast Nõukogude aega.

31. OBSE missioni esindaja Sillamäel- Ole Kvarno • Ta arvab, et põhiprobleem eesti seadusandluses on see, et ühel ajal on vaja sisestada palju uut seadusi • Sillamäeski vestnik, 1999 a.nr125

32. Esimene variant  — see on soov elada oma vaadetega harmoonias, ja sel samal ajal teada et on olemas üks ühine tõeline standart- vabadus. Tene variant — soov elada oma vaadete laades, ega sel samal ajal teada, et ei ole üht tõelist standarti. Vabadus ongi vabadus. Ja see ühise standarsipuudus ongi vabadus. Uue vabaduse mõstmise kaks varianti

33. Põhi poliitiline küsimis: • “Mis teha, et säilitada oma isiku identiteeti ja väärilist olemist?” • Oli vaja leida meetod, kuidas adapteerida uuele dünaamilisele reaalsusele.

34. Dilemma: • Sühel pöörel Sillamäel on 97 % venekeelne rahvustik, teisel pöörel just need 200 eesti pered arenevad eesti kodakonsust, muutuvad linnastatuse ja mentaliteeti. • Uutele asjadele on alati raske sisseelada. Kõige keerulised muutused toimuvad hingas. Väline allumine võib kasutada vägivallalt, aga see on ainult visuaalne allumine. E ole tõelina allumine.

36. Liidrid ja muutumise monitoring • Suur mõju Sillamäe mentaliteeti muutumisele osutasid eesti poliitika liidrid ja riigi võimu liidrid • Liiderimine – mõjutaine, harisma • (Kelam, Rüütel, Vähi, Lauristin, Saavisaar, Saksing, Veideman, Murd, Kiviorg, MTÜ liidrid…)

37. Linnas on 12 konfessiat.

38. Jagunemine kodakondsuse järgi Kodakondsus apr 2001 apr 2002 veebr 2008 Vene 4497 4604 6031 Eesti 3495 3516 5269 Ukraina 49 58 90 Valgevene 18 23 28 Kodakonsusteta 9602 9303 4558 Muu kodakondsus 43 37 55

39. Suhtu teistesse nägu ennasse

40. Väärtuste ja vaadete kujunemine tarkus, oskused, mis on kasulikud ühiskonna suhtlemisel jakodanikku käitumisel Mentaliteedi muutumiseks

41. Inimeste mentaliteedi muutumisega muutub ka linnaelu ja linnastaatus vaabariigis. • Rohkem turiste ja avalikkust. • Sillamäe ja Paldiski on perspektiived ja kes teab, kas saab järgmisel dekaadas euroopapiliseks tsentriksEestis • On olemas suurepärased ressursid, teed, infrestruktuurid Ja kõige tährsam- soov areneda

42. REZÜMEE • Muutunud probleemilahenduse meetoded soodustati linna arengule. • Kui võrrelda andmed teiste nõukogude kinnitatude linnadega me näeme, et Paldiskil ei tekkinud tugevat arendu algust. Seal ei olnud tugevaid isikut, liidreid. • Inimesed ei ole veel nii aktiivsed • See järeldust saab ka teha põhimõtselt linnasaiti analüseerimas. • Sait on ühekeelne, kitsas vaene informatsioon.

43. Eesti taasiseseisvumine tõi suured muudatused sillamäe ja paldiskilaste ellu • Ühel hetkel olid nad eraldatud oma suurest kodumaast, endalegi ootamatult sattunud elama teise riiki. • See tõi endaga kaasa palju küsimusi, mis nõudis mõttemaailma muutust, suhtumise muutust. • Enamikud tänased linlased olid siia sattunud oma tahte vastaselt – suunamisega.

44. Nende endi soove ega tahtmisi arvestamata. • Nüüd aga on nad kõik seotus Sillamäega ja Paldiskiga , Eestiga. • Siin möödus noorusaeg, tõsine tööinimesepõli. • Nad on kõik andnud oma hindamatu panuse linna arengusse: arstina, ehitajana, insenerina, õpetajana… • Siin on kodu, sõbrad, sugulased, kaunid mälestused. • Inimesed ei kujuta ette ennast elamas mujal.

45. Need elanikud, kes  ei suutnud leppida ühiskonna muutustega, lahkusid oma kodumaale. • Enamus jäi. • Nad otsisid vastuseid oma küsimustele, uurisid süvendatult ajalugu ja püüdsid mõista eestlaste soove. Enamikel see õnnestus. Sillamäelane jätkas oma töökat elu linna ja Eesti heaks. • Sillamäe linn muutus nn “kinnisest” linnast avatud Eestimaa linnaks. Ka Eesti rahva jaoks oli Sillamäe senini olnud tundmatu ja salapärane. • Linna suhtuti kaua eelarvamusega. • Iga aastaga külastab Sillamäe linna aina rohkem inimesi, kes tulevad uudistama, otsima, avastama. Ja kohapeal ollakse üllatunud, et linlased on ääretult haritud, sõbralikud, külalislahked ja koostöövalmis, linn puhas, heakorrastatud ning omanäolise ainulaadse arhitektuuriga. • Taasiseseisvumine tõi muutusi ka kohalikule põlisrahvale. Linnas avati 1993.a. aastal eesti põhikool ja eesti lasteaed. • See tähendas, et eestlastel on nüüd olemas oma “saareke”, kus oma kultuuri viljeleda ja edendada.

46. Iga aastaga külastab Sillamäe linna aina rohkem inimesi, kes tulevad uudistama, otsima, avastama. • Ja kohapeal ollakse üllatunud, et linlased on ääretult haritud, sõbralikud, külalislahked ja koostöövalmis, linn puhas, heakorrastatud ning omanäolise ainulaadse arhitektuuriga. • Linnas on oma TV. Raadio, kaks linnalehed • Taasiseseisvumine tõi muutusi ka kohalikule põlisrahvale. • Linnas avati 1993.a. aastal eesti põhikool ja eesti lasteaed. • See tähendas, et eestlastel on nüüd olemas oma “saareke”, kus oma kultuuri viljeleda ja edendada.

47. Sillamäe ja Paldiski linnad on uhke oma multikultuursusega • linnas tegutsevad aktiivselt erinevad kultuuriseltsid. Slaavi kultuuri arendamiseks peetakse igal kevadel Slaavi Kultuuri Pidu. • Meie lastekoor on laulupidude alatine osaleja. Seega õppides tundma üksteise kultuuri ja kombeid, osatakse neid rohkem mõista ja toetada. • Linnlane tahab olla Eestimaa osana.