1 / 76

Põllumajandus Toiduainetetööstus

Põllumajandus Toiduainetetööstus. Põllumajandus. ..hõlmab kõiki põllu-majandussaadusi tootvaid majandusüksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) Põllumajanduseks nimetatakse maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid. Põllumajandus. Fertile Crescent area.

tamra
Download Presentation

Põllumajandus Toiduainetetööstus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Põllumajandus Toiduainetetööstus

  2. Põllumajandus • ..hõlmab kõiki põllu-majandussaadusi tootvaid majandusüksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) • Põllumajanduseks nimetatakse maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid

  3. Põllumajandus Fertile Crescent area • I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias • 6000 a. tagasi Hiinas • 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas

  4. I-sed kodustatud põllukultuurid • nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes)

  5. PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED • SÕLTUB SUURESTI LOODUSLIKEST TEGURITEST: • KLIIMA • MULLASTIK • RELJEEF • RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT • PIKK TOOTMISPERIOOD – INVESTEERINGUTE • JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE • SUUR TOOTMISPIND – KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI • PEAMINE RESSURSS JA TOOTMISVAHEND • ON MAA

  6. MAARESSURSID • MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM², SELLEST ON MAISMAAD 149 MILJ. KM² • MAAKERA IGA ELANIKU KOHTA ON 2 HA MAISMAAD • 1/3 MAISMAAST ON KÕRBED, POOLKÕRBED, • 1/4 MAISMAAD KATAVAD SISEVEED, IGILUMI JA IGIJÄÄ, • 3% MAISMAAST ON TEEDE JA EHITISTE ALL • 1/4 MAISMAAST ON METSADE ALL • 1/3 MAISMAAST ON PÕLLUMAJANDUSLIKULT KASUTATAV

  7. PÕLLUMAJANDUSLIK MAA 31% ON PÕLLUMAJANDUSLIKKU MAAD MAISMAAST 10% HARITAV MAA21% ROHUMAAD PÕLLUD LOOD.-D NIIDUD, LUHAD ISTANDUSED LOOD.-D KARJAMAAD KULTUURROHUMAAD ROHTLATES KUIVROHTLATES NIISKETES SAVANNIDES KUIVSAVANNIDES LÄHISTROOPIKAS MÄGINIIDUD VIHMAMETSADES TUNDRAS

  8. PÕLLUMAA OSAKAAL ON SUURIM EUROOPAS – 30% • VÄIKSEIM ON PÕLLUMAA OSAKAAL AUSTRAALIAS-OKEAANIAS – 5% • KOOS ROHUMAADEGA ON PÕLLU-MAJANDUSLIKKU MAAD AUSTRAALIAS-OKEAANIAS ~ 60% • PALJUDES AAFRIKA RIIKIDES ON PÕLLUMAAD ALLA 5% • EUROOPA RIIKIDEST ON PÕLLUMAAD VÄHIM NORRAS - ~ 3%; ROOTSIS - ~ 7%; SOOMES - ~ 7%

  9. PÕLLUMAAD SAADAKSE • METSADEMAHARAIUMISEL • LIIGNIISKETE ALADE KUIVENDAMISEL • KUIVADE ALADE NIISUTAMISEL • MERE, VEEKOGUDE ARVELT – POLDRID (HOLLANDIS – 40% ON ALLPOOL MERE-PINDA, PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL)

  10. TAIMEKASVATUS TERAVILJAD MUGULKULTUURID TEHNILISED KULTUURID SÖÖDAKULTUURID KÖÖGIVILJAD PUUVILJAD ISTANDUSKULTUURID LILLED LOOMAKASVATUS VEISEKASVATUS SEAKASVATUS LAMBAKASVATUS LINNUKASVATUS HOBUSEKASVATUS KALAKASVATUS MESINDUS SIIDIUSSIKASVATUS KARUSLOOMAD PÕLLUMAJANDUSHARUD

  11. TEHNILISED KULTUURID • KIUDKULTUURID – puuvill, lina, kanep, agaav, džuut • ÕLIKULTUURID – päevalill, raps, sojauba, õlipalm, õlipuu (oliiv), arahhiis (maapähkel), puuvill • SUHKRUKULTUURID – suhkruroog, suhkrupeet • MÕNUKULTUURID – kohv, tee, kakao, koka, mate, koola

  12. LOODUSLIKUD KLIIMA (tº, vegetatsiooni-periood, sademed ja nende režiim – kasvatatavad kultuurid) MULLAD (viljakus, lõimis – maailma viljakaimad on rohtlate mustmullad ja lehtmetsade pruunmullad) RELJEEF (tasane, mägine, nõlva kalle. Põldude suurus, tehnika kasutamine) MAJANDUSLIKUD KAPITAL (hooned,masinad, väetised, sordi- ja tõuaretus, seemned) TÖÖJÕUD (kvaliteet, oskused, hind, traditsioonid) VALITSUSE POLIITIKA (toetused, kindlustus, tollipoliitika) TURG (ostujõud, nõudlus, kaugus, suurus) PÕLLUMAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID

  13. PÕLLUMAJANDUSE TÄHTSUS • VARUSTADAELANIKKONDATOIDUGA • VARUSTADA LOOMAKASVATUST SÖÖDAGA • VARUSTADA TOORAINEGA TÖÖSTUST TEKSTIILITÖÖSTUST NAHA- JA JALATSITÖÖSTUST FARMAATSIATÖÖSTUST

  14. RIIGI PÕLLUMAJANDUST ISELOOMUSTAVAD • HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES • PÕLLUMAJANDUSE OSAKAAL SKT-s • PÕLLUMAJANDUSLIKU MAA OSAKAAL RIIGI • PINDALAST • NIISUTATAVA MAA OSAKAAL RIIGI PINDALAST • SAAGIKUS / PRODUKTIIVSUS • PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE OSAKAAL RIIGI • VÄLISKAUBANDUSES (EKSPORDIS, IMPORDIS)

  15. PÕLLUMAJANDUSE SPETSIALISEERUMINE • MIDASOOJEM JA NIISKEM, SEDA SUUREM OSAKAAL ON TAIMEKASVATUSEL (ekvatoriaalses, lähistroopilises, niiskemas lähisekvatoriaalses kliima-vöötmes, merelises parasvöötmes). • MIDA KÜLMEM JA KUIVEM, SEDA SUUREM OSAKAAL ON LOOMAKASVATUSEL (parasvöötme põhja- ja siseosades, lähisarktilises vöötmes, kuivemas lähisekvatoriaalses vöötmes) • TROOPIKAS TEGELETAKSE OAASIPÕLLUNDUSE JA RÄNDKARJAKASVATUSEGA • NIISKETEL MÄGISTEL ALADEL LEVIB TERASS-PÕLLUNDUS; KUIVEMATEL LOOMAKASVATUS.

  16. TASASTEL ALADEL ON SOODUSTATUD TAIMEKASVATUS, MÄGISTEL LOOMA-KASVATUS. • NIISKEMATEL ROHTLAALADEL ON ÜLEKAALUS TERAVILJA- JA TEHNILISTE KULTUURIDE KASVATUS (mais, nisu, päevalill, suhkrupeet) • KUIVEMATEL ROHTLAALADEL ON ÜLEKAALUS LIHAVEISTE JA LAMBAKASVATUS. • TIHEDA ASUSTUSEGA MERELISES PARASVÖÖTMES TEGELETAKSE ROHKEM KÖÖGIVILJADE, PIIMAKARJA, SEA- JA LINNU-KASVATUSEGA.

  17. Elatusmajanduslik e. naturaalmajanduslik EKSTENSIIVNE põllusaadusi kasvatakse ja loomi peetakse ainult oma pere toitmiseks Turumajanduslik e. kaubaline INTENSIIVNE Eesmärgiks on toodangu müük PÕLLUMAJANDUS

  18. Põllumajanduse osatähtsus SKTs Põhja ja Lõuna riikides XXI saj. algul (%)

  19. Põllumajanduse toodang • VAHETU TARBIMINE • TOORAINE TÖÖTLEMINE • toiduaine-, tekstiili-, naha-, jalatsi-, farmaatsia jm tööstus

  20. TOIT • alatoidetud 50% maakera inimestest • krooniline alatoitlus 40% inimestel Aafrikas -Sahara kõrbest lõuna pool. • 40 mln inimest/a sureb nälga • Põhja riigid (1/5 maakera inimestest) tarbivad poole maailma toidust.

  21. TOIT • Toiduained jaotuvad ebavõrdselt • Ebatervislik toit põhjustab erinevaid haigusi (südamehaigused, rasvumine, diabeet, kaaries jpm) • Südamehaigustesse sureb Põhja riikides 40% meestest , 20% naistest • ¼ USAs toodetud toidust visatakse ära

  22. PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID • VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS • MÕISASÜSTEEM • SEGATALUD • SPETSIALISEERITUD SUURTALUD • PIIMAKARJATALUD • EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD • RANTŠOD • ISTANDUSED

  23. Põllumajandusliku tootmise vormid I KORILUS (praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas) Loomade kodustamine põlluharimine (rändkarjakasvatus) (alepõllundus) VARAAGRAARNE (praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus)

  24. Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ülejääke turustatakse; osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt Maa kuulub riigile või mõisatele Põhitootjaks talud, rendivad maa (teo- või naturaalrent) Agraarreformidega – maa talupoegadele; mõisad suurtaludeks

  25. Põllumajandusliku tootmise vormid III Mehhaniseerimine; turumajandus INDUSTRIAALNE Segataludes tootmise spetsialiseerumine Agraartööstuskompleksi moodustumine => äriteenuste kaasamine Spetsialiseeritud suurtalude teke talude liitumise tulemusena (=> linnastumine) Piimakarjatalud jahedas parasv. P-Am-s; Euroopas,Uus-Meremaal, ka Jaapanis Ekstensiivsed tereviljatalud; rantšod, istandused Harrastustalud ( väiketalu linna ligidal; kaunis kohas)

  26. Põllumajandusliku tootmise vormid IV POSTINDUSTRIAALNE Tootmisharusisene spetsialiseerumine Agrotööstuskompleks => taludevahelise koostöö korraldamiseks Lepingufarmerlus Kõrge tootlikkus ja tehnoloogiline tase Ökoloogiline e mahepõllundus

  27. Toitluskompleks Maaparandus Tõuaretus Sordiaretus Söödalisandid Väetiste valmistamine Külmhooned Masinate valmistamine Transport ja remont Pakenditööstus Ametiharidus Pank Veterinaarteenistus Reklaam Toiduainetööstuse sisseseade TEENUSED Põllumajandusmaa Taimekasvatus Söödad Loomakasvatus Toiduainetööstus Toiduained TEENUSED

  28. LOODUSLIKUD KLIIMA (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood) MULLAD (viljakus, lõimis, paksus, põuakindlus) RELJEEF (tasane, mägine, nõlva kalle) GEOGRAAFILI- NE ASEND MAJANDUSLIKUD KAPITAL (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad) TÖÖJÕUD (tööjõu kvaliteet, traditsioonid) RIIGI MAJANDUS POLIITIKA (toetused, tollipoliitika) PM ARENGUT ja PAIGUTUST MÕJUT. TEGURID TEHNIKA TASE • Maa väetamine • Maaparandus • Mehhaniseerimine • Elektrifitseerimine • Kemiseerimine • Transpordi areng

  29. Maailma maakasutus 21% Rohumaa 10% Haritav maa 3% Teed ja ehitised 27% Metsamaa 20% Siseveekogud, liustikud 19% rikutud maa

  30. Maa kasutamise struktuur maailmas ja regioonides Maailm Euroopa Aasia Aafrika P-Am. L-Am Austraalia ja Okeaania harimiskõlbmatu maa, siseveekogud – tumesinine asulad, teed – tumepunane mets – kollane rohumaa – helesinine põllumaa- tumelilla

  31. Haritava maa pindala piirkonniti (ha elaniku kohta)

  32. Agroklimaatilised näitajad • Vegetatsiooni perioodi pikkus • Päikesekiirguse hulk • Soojuse hulk • Niiskuse hulk

  33. Vegetatsiooniperiood • Aeg, mil ilmastik võimaldab taimede elutegevuse • Enamikul taimedel peab see olema vähemalt 90 päeva • Põhja Euroopas < 90 päeva, Vahemere ääres kuni 260 päeva

  34. Klimaatilised tingimused • määravad taimede kasvu põhja -ja lõuna piiri • 60° pl ja 42 °ll on parasvöötme kultuuride kasvupiir • Kartul ja oder kasvavad isegi põhjapolaarjoone taga kookospalm kasvab ainult 15 laiuskraadini ekvaatorist

  35. Agrokliimavöötmed • Polaarkliima vööde • Lähispolaarkliima vööde • Jahe parasvööde • Mõõdukas parasvööde • Soe parasvööde • Lähistroopiline vööde • Troopiline vööde • Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. • Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. • Mäestike vööde

  36. POLAARKLIIMAVÖÖDE • Väga külm ja kuiv kliima • Põllumajandust ei toimu

  37. LÄHISPOLAARKLIIMA VÖÖDE • Lühike vegetatsiooni- periood • Aktiivsete temp. summa < 1000°C • Kasvatakse lühiajalist öökülma taluvaid ja kiirekasvulisi kultuure (Redis, spinat, sibul, naeris, kartul) • Põhjapõdrakasvandused

  38. PARASVÖÖDE • 1 saak aastas • Eristatakse: 1) jahedat, 2) mõõdukat, 3) sooja parasvöödet. • Pindalalt kõige ulatuslikum (500 mln ha põllumaad +700 mln ha rohumaad) • Enamik haritavast maast rohtla ja lehtmetsavööndis • Põhjaosas lühike, kesk- ja lõunaosas pikk vegetatsiooniperiood • Aktiivsete temp. summa 1000 – 4000 °C

  39. JAHE PARASVÖÖDE • Vegetatsiooniperiood 3-5 kuud • Okasmetsa piirkond, põllumaj. maad vähe • Suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk • Väheviljakad leetmullad • Kasvatakse teravilju, (rukis, kaer, oder) kartulit, köögivilju, lina, rapsi.

  40. MÕÕDUKAS PARASVÖÖDE • Vegetatsiooniperiood 5 kuud või rohkem • Eristatakse: 1) merelise kliimaga alad pehme, niiske talv (teraviljad, sõstrad, õuna -puud, piimakarjakasvatus). 2) mandrilised alad külm talv, lühike vegetatsiooni periood 3) Kaug-Ida mussoonvaldkond suve lõpul, sügisel rohked sademed

  41. SOE PARASVÖÖDE • Vegetatsiooniperiood 6 kuud või rohkem • Soojalembesed kultuurtaimed, hilised teraviljasordid (riis, mais, päevalill, suhkrupeet, sojauba, viinamarjad) • Eristatakse: 1) parasniiske valdkond 2) kuiv mandriline valdkond • Kasvatakse lambaid, kitsi USA nisuvööde ja Ukraina viljakad alad jäävad kuiva mandrilisse valdkonda

  42. LÄHISTROOPILINE VÖÖDE • Põllumaad palju (300 mln ha) • Pikka vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima • Eristatakse : 1.Läänerannikute vahemerelisi alasid – pehme, vihmane talv, kuum põuane suvi, mullad viljakad, mullaerosioon . Tegeletakse segapõllundusega (oliivid, tsitrused, viinamarjad, puuviljad, oma tarbeks talinisu, mais). Mitmeaastased istanduskultuurid

  43. 2. Mandrilised alad- Looduslikult seal kõrbed, poolkõrbed. Põllumajandus oaasides, niisutus. Puuvillapõõsas, kitsed, lambad 3. Idarannikute mussoonkliima alad – 2-3 saaki aastas, vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, sademeid palju, talv lühike, pehme. Riis, teepõõsas, õlitaim (nisu, mais, tubakas) pähkel, puuvillapõõsas

  44. TROOPILINE VÖÖDE • Aktiivsete temp. summa 11 000°C. • Suurimad kõrbed. • Põllumajandus vaid oaasides – suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. • Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus.

  45. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE • Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad –sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal….niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu, teepõõsas, Aasias riis

  46. EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE • Viljatud mullad, väga niiske kliima, temperatuur kõigub vaid 2-4 ° C • Vähe põllumaid • Kakao-, kohvi, õlipalmi-, kautšukipuu. • Karjapidamist ohustab tsetsekärbes

  47. MÄGEDE VÖÖND • Kasvatavate kultuuride valik/ loomatõud olenevad mäeahelike asendist ja mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist • Nt. kasvatakse Peruu Andides 3km kõrgusel veel kartulit, maisi, laamasid. Nepaalis on jakkidel 5km kõrgusel suvekarjamaad • Toodang valdavalt omatarbeline

  48. MAJANDUSLIKE TEGURITE mõju PM-le KAPITAL (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad) TÖÖJÕUD (tööjõu kvaliteet, traditsioonid) RIIGI MAJANDUS POLIITIKA (toetused, tollipoliitika)

More Related