RISKIANALÜÜSI ROLL LUU-LIHASKONNA ÜLEKOORMUSHAIGUSTE ÄRAHOIDMISEL

1. RISKIANALÜÜSI ROLL LUU-LIHASKONNA ÜLEKOORMUSHAIGUSTE ÄRAHOIDMISEL Milvi Moks, PhD, TTK lektor Hubert Kahn, professor, M.D. Sc

2. Eesmärk • Käesolevas ettekandega tahaksime tähelepanu pöörata probleemidele: • mis on üles kerkinud luu-lihaskonna ülekoormushaigusi põhjustavate ohutegurite väljaselgitamisel, terviseriski taseme hindamisel. • See puudutab eriti raskuste käsitsi teisaldamist tegevusvaldkondades • kus töötaja täidab tööpäeva, töönädala jooksul erinevaid füüsilist koormust nõudvaid tööülesandeid; • valdkondades, kus kasutatakse abivõtteid ja abivahendeid.

3. Luu-lihaskonna ülekoormushaiguste sagedasemad ohutegurid • Raske füüsiline töö – jõu rakendamine • raskuste teisaldamine - raskuste tõstmine, kandmine, tõmbamine, lükkamine. • Korduvliigutuste e stereotüüpsete liigutuste sooritamine. • Ebamugavad ja staatilised tööasendid (hoiaku- ja hoidmistööde teostamine): • sundasendis istumis- ja seismistöö, käte hoidmine õlgadest kõrgemal (tõstmine üles ja vastuvõtmine nt kraavides, redelitel); töötamine pöörd- ja ebakindlates tööasendites.

4. Riskihindamine • EV kehtib SM määrus nr 26: “Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”. • Määrus tuleneb EMÜ (Euroopa Ühenduse Nõukogu) 29.mai 1990.a. direktiivist 89/391. • Direktiivi kehtestamisest on möödunud 17 aastat. • Tänapäeva iseloomustab tõstemehhanismide ja kõikvõimalike abivõtete kasutusele võtmine, mis tingib ka täienduste sisseviimise vajaduse terviseriski hindamise metoodikasse.

5. Raskuste käsitsi teisaldamine • Kui vaadata ülaltoodud määruses antud formulari, siis on selles esitatud riskihinded tööasendite kohta klassikalise tõstmise, kandmise kohta. • Täielikult puuduvad hinnangud käsitsi teisaldamisel abivõtete ja -vahendite kasutamisel: • raskuse lükkamise, libistamise või raskuste abivahendite abil pööramise, nihutamise kohta, • tervishoius ja sotsiaalhoolduses patsiendi eneseabivõtete kasutamise korral. • Riskianalüüsi tegijate kasutuses pole ka ergonoomika mõõteriistu millega saab objektiviseerida erineva iseloomuga koormusi.

6. Raskuste käsitsi teisaldamine II • Joonised (http://www.ti.ee)

7. Raskuse teisaldamine abivõtete, abivahendite abil • Kuidas jagada raskuse mass teisaldajate vahel? (foto: M. Moks)

8. Abivahendi kasutamine Patsiendi eneseabi Raskuse teisaldamine abivõtete, abivahendite ja patsiendi eneseabi kasutamisel • Kuidas antud juhul hinnata raskuse massi, mida teisaldab hooldustöötaja ja arvutada riskihinne? (foto: M. Moksi )

9. Tööpäeva lõikes on teisaldustöö erineva iseloomuga • Remondi- ja ehitusettevõtted (Foto 1 Google, foto 2 M.Moks).

10. Ruumi vähe, madal lagi Pehme pinnas, ronimine üle vallide Koormavust soodustavad tegurid • Teisaldustöö ei ole põhitöö, kuid töötamine õnnetusjuhtumiohu tingimustes(fotod: M.Moks).

11. Riskitaseme arvutamine ja hinnangu andmine • Riskitaseme arvutamine probleemsetel juhtudel: töötaja täidab tööpäevade jooksul erinevaid tööülesandeid, mis on seotud erineva massiga ja erinevates asendites raskuste teisaldamisega, raskuste teisaldamiseks kuluv aeg on muutuv, kasutab ka abivõtteid ja vahendeid, teisaldab käsitsi. • Kas kasutada keskmise riskihinde arvutust? • Kas kasutada teoreetilist arvutust (miinimum ja maksimum, keskmine, anda hinnang, et riskitase on tööpäevade lõikes muutuv?

12. Järeldus • Seetõttu leiame, et antud määrust saab kohaldada tegevusvaldkondadele: • kus toimub tööpäeva vältel ühetaoline (klassikaline) raskuste tõstmine, kandmine.

13. Luu- ja lihaskonna ülekoormusest ohustatud tegevusvaldkonnad I • Teisaldatakse alla 5 kg raskusi, kuid tööpäeva jooksul teisaldatav raskuste mass on väga suur nt mööblitööstus (foto: M. Moks).

14. Luu- ja lihaskonna ülekoormusest tegevusvaldkonnad II • Täppistööd: hambaravi (hambatehnikud), kellade remondi (kellasepad), elektroonika ettevõtted, optika firmad – (optometristid) jt. (foto: M. Moks).

15. Luu- ja lihaskonna ülekoormusest tegevusvaldkonnad III • Kuvariga töö • Kuvariga tööst on palju räägitud ja kirjutatud. • Vabariigis on kehtestud kaks õigusakti: • Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele (SM määrus nr 57; 7.juuni 2001; RTL 2001, 73,993). • Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (VV määrus nr 362, 15 nov. 2000; RT I 2000, 86, 556). • Tundub nagu probleeme poleks või on kerge lahendada.

16. Kuvariga töö • Toetudes riskianalüüsi kogemustele võib väita, et kuvariga töötajad on üheks ülajäseme, õlavöötme, kaela ja randmeliigeste ülekoormushaigustele disponeeritum kontingent. • Viimastel aastatel on levinud ja propageeritakse väga sülearvutite kasutamist. • Nende kasutamisel püsitöötamiskohas, peab tööandja tagama kõik kuvariga töötamise tööohutusnõuded, mis paljudel juhtudel eeldab abivahendite kasutamist või ühendamist kuvari, klaviatuuri ja hiirega.

17. Sülearvuti • Ohustatud kontingent: • juhtivtöötajad, audiitorid, audiitoriassistendid, õppejõud, õppurid, IT-spetsialistid jt. • Sülearvutite kasutamisega lisandub raskuste teisaldamine • mille tõttu hangitakse väikese ekraaniga arvutid.

18. Mis seal küll ......... Koormavus I • Sülearvutite kasutamisel suureneb ülekoormus • kaela, kukla, õlavöötme piirkonnale, silmalihastele (foto: M. Moks).

19. Koormavus II • Koormus randmetel (foto: M. Moks).

20. Riskihindamise metoodikad • Terviseriski taseme hindamiseks kasutatakse • viie astmelist süsteemi, • kolmeastmelist süsteemi, • nelja astmelist süsteemi.

21. Riskihindamise(riskitaseme hindamise)maatriks BS 8800

22. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri riskihindamise(riskitaseme hindamise)skeemhttp://www.ti.ee

23. Raskuste käsitsi teisaldamise riskitaseme hindamine (SM määrus nr 26)

24. Luu- ja lihaskonna ülekoormushaiguste preventsioon • Peaks algama varajasest lapsepõlvest alates õige keharühi kujundamisega: lapse süles kandmine, koolikoti õige valik, kandmine, koormus, kodus kuvariga töötamiskoha õige kujundus, tervisesport jne. • Kodumööblitootjadpeaksid olema teadlikud ergonoomika põhireeglitest ja järgima ka töölaudade disainimisel vastavaid nõudeid. • Koolides (vastavalt õppekavadele) vajalik ergonoomika-alane koolitus. • Töökohtades kvaliteetne riskihindamine, tervisekontroll, preventsioon ja vajadusel taastusravi.

25. Kokkuvõte I • Riskihindamine ja luu-lihaskonna ülekoormushaiguste ennetamine saab olla efektiivne vaid siis, kui lisaks töökoormusele ja töötingimustele hinnatakse ka • töökorraldust ettevõttes, olmetingimuste taset, ettevõtte psühhokliimat; • saadud tulemusi põhjalikult selgitatakse tööandjale ning edastatakse ühes vajalike soovitustega.

26. Kokkuvõte II • Kuna riskihindamise metoodikad põhinevad kehtestatud normidele ja standartidele, siis tervisriski objektiivse hindamise seisukohalt on hädavajalik arvestada ka • töötajate tervisekontrolli tulemusi, sest inimeste füüsilise koormuse taluvus on erinev. • Seega töökoha riskianalüüs on meeskonna töö ja ei saa olla abstraktne vaid konkreetse töötaja võimeid arvestav.

27. Kokkuvõte III • Luu-lihaskonna ülekoormust ohustavate töökohtade uurimine on otseselt seotud ergonoomikaga. • Leiame, et taoliste töökohtade riskianalüüsi kvaliteedi edendamiseks oleks vabariigis vajalik • luua töötervishoiu konsultatsiooni ja ekspertiisi keskus, kus tegeldakse süstematiliselt ka ergonoomika probleemidega, sealhulgas riskihindamise metoodikate täiustamisega.

28. Kokkuvõte IV • Töökohtade riskianalüüsi tulemuslikkuse seisukohalt on oluline teada, mil määral tööandjale antud soovitused • praktikas realiseeritakse (tagasiside) ja milliseid meetodeid rakendatakse riskide kõrvaldamiseks või vähendamiseks. • Kogemused näitavad, et töökohtade riskianalüüsi tase on vabariigis väga erinev. • Soovitame läbi vaadata vastavad õigusaktid ja metoodilised materjalid, nendes esitatud nõuete ja teabe omavaheline haakuvus.

29. Tänan tähelepanu eest • Kohtumiseni