Õppejõudude atesteerimine

1. Õppejõudude atesteerimine Annika Tina Kõrghariduse osakond Jaanuar 2009

2. Kõrgharidusstandard – nõuded inimressursile • Korralised õppejõud ja teadustöötajad vastavad kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ja nende arv on nende ülesannetest, läbiviidava õppe- ja teadustöö mahust ning juhendatavate üliõpilaste arvust tulenevalt piisav, et õppekava eesmärke ja õpiväljundeid saavutada. • Konkreetses õppeaines õppetööd läbi viival õppejõul või teadustöötajal on selleks vajalik õpetamispädevus ja kvalifikatsioon. • Korralised õppejõud ja teadustöötajad on atesteeritud, saanud oma tegevuse kohta regulaarselt tagasisidet ning regulaarselt täiendanud oma pedagoogilisi oskusi.

3. Õppejõud (1) • Korralise ja külalisõppejõu erinevus Korraline - ülesanded seaduses kirjas (juhendamine, teema juhtimine, õppe korraldamine), vastab KHSis või raamnõuetes kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Külalisõppejõud ei pea vastama kvalifikatsiooninõuetele, ülesanded määrab nõukogu, kes kehtestab vastavad tingimused ja korra. Lepingutüüp (tööleping või töövõtt), struktuuris ametikoht või koosseisuväline - ei ole seaduses määratud, õppeasutus ise otsustab, määrav on töö iseloom.

4. Õppejõud (2) • Kõrgkooli nõukogu kehtestab: • õppejõudude ja teadustöötajate atesteerimise tingimused ja korra; • õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja korra. • Õppejõu atesteerimine on perioodiline õppejõu töötulemuste ja ametikohal esitatavatele nõuetele vastavuse hindamine, mille eesmärgiks on õppejõu arengu ja karjäärivõimaluste toetamine (tagasiside, enesetäiendus) ning millega määratakse kindlaks atesteeritava töötaja sobivus ametikohale (nõuetele vastavus). • Atesteerimise läbiviimist arvestatakse õppekavagruppide kvaliteedi hindamisel (alates 2010). Varasemad hindamised seda veel ei hõlma.

5. Atesteerimisest • Ainus seadusest tulenev sisend: Samas kõrgkoolis ametis olevate ja vähemalt 11 aastat professorina töötanud isikutega, kes on kõrgkooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras atesteeritud, sõlmitakse tööleping määramata ajaks. • Atesteerimise eesmärgiks on seega juba ametikohale valitud ehk tööle asunud õppejõudude töötulemuste hindamine ning õppejõu arengu ja karjäärivõimaluste toetamine. • Kvalifikatsiooninõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord rakendub õppejõule ametikohale valimisel ehk tööle võtmisel. • Nõuetele vastavuse hindamine võib endas hõlmata atesteerimist (kui ametikohta täidetakse nt nimetamise teel juba kõrgkoolis töötava õppejõuga).

6. Atesteerimisest kokkuvõtteks • Atesteerimine on üksuse juhile mehhanism, millega anda korralisele (noorele) õppejõule tagasisidet senise töö kohta, suunata teda ennast täiendama või hinnata tema valmidust kandideerida teatud ametikohale ja anda nõuete täitmist abistavaid suuniseid; • Atesteerimine on õppejõule võimalus kirjeldada tööandjale oma töö tulemusi, ootusi ja vajadusi; • Atesteerimine täidab ülesandeid, mis on sisemise kvaliteedi-kindlustamise osaks ning seeläbi vaatluse all ka kvaliteedi hindamisel (sh protsessina institutsionaalsel akrediteerimisel). • Atesteerimine annab võimaluse töölepingu lõpetamiseks selles ulatuses, millised alused tulenevad töölepingu seadusest: Töötaja ei tule toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse tõttu, ei täienda erialaseid teadmisi, kui see on tööks vajalik ja tööandja on talle selleks tingimused loonud. • Atesteerimine ei asenda õppejõu valimist.

7. Atesteerimisest näitena Näitena eesmärke pedagoogide atesteerimise tingimuse ja korra arendamisel: • Atesteerimine seotakse kutsestandardites toodud pädevus-valdkondadega, mis võimaldab paremat tagasisidet õpetaja arenguvajaduste (koolitusvajaduse) kohta. • Erinevad õpetajate töö profiilid (nt suurem panus kooliarendusele, mentorlusele, koolitamisele, nõustamisele) on võrdväärselt aluseks töö hindamisel. • Atesteerimise paremaks läbiviimiseks: a) töötatakse välja analüüsivormid ning võimalused portfoolio kasutamiseks, b) näidised, millega end kõrvutada, c) viiakse läbi eneseanalüüsi koolitusi.

8. Ülikoolide prorektorite arutelu kokkuvõte: • Ülikoolide kvaliteedileppe lisa 3 muutmiseks moodustatakse ülikoolidevaheline töörühm. Esimese ajurünnaku atesteerimise teemal viivad läbi prorektorid ja personalijuhid. • Atesteerimisel peetakse silmas erinevaid eesmärke (nt noored õppejõud, professorid ja dotsendid). • Kui põhimõtteid saab kirja pandud, siis ka rakenduskõrgkoolidega koostöö, sest analoogia ülikoolide kolledžitega. • Esialgsed ideed: • Atesteerimine 5-aastase perioodi lõpus, seejärel professorite ja dotsentide osas atesteerimine, mille tulemus “suurepärane” võimaldab valimise asemel 3-aastaks ametisse nimetada. Kui kaks korda atesteerimise tulemuste alusel 3 aastaks ametisse nimetatud, siis tähtajatu tööleping. Atesteerimise läbimine ka tähtajatu lepingu korral. • Noorel õppejõul 5-aastase perioodi jooksul korra aastas või üle aasta arenguvestlused ning perioodi lõpus atesteerimine. • Atesteerimisel kasutatakse ekspertidest hindamiskomisjoni (mitte vestlus vahetu juhiga). • Atesteerimise tingimused ja kord ei pea olema valmis nüüd ja kohe.