Innovatsiooni- ja ettevõtlusõppe arendamise kogemustest

1. Innovatsiooni- ja ettevõtlusõppe arendamise kogemustest Tõnis Mets Tonis.mets@ut.ee Tartu Ülikool Ettevõtluskeskus 03. oktoober 2008

2. Sisukord • Ülikooli rollidest: Ettevõtluskeskuse missioon • Ettevõtlusõpe – innovaatiliste õppekavade ja -meetodite suunas • Elluviidud projektid: • INNOEDU • ENTEDU • Ettevõtluskodu • Rakendusi õppekavades

3. Ülikoolide uus roll • Ülikoolid kui teadmiste jagajad – vana mudel • Teadusülikoolid kui uuringutel põhinevate teadmiste jagajad – “esimene akadeemiline revolutsioon” 20. saj alguses • Ülikoolid teenivad ühiskonda – “teine akadeemiline revolutsioon”, 20. saj lõpp – ettevõtliku ülikooli kontseptsioon Innovaatilise mõtteviisi kandjana toetab ülikool keskkonna loomist, kus kohtuvad ühiskonna arenguvajadused ja teadlaste oskused (TÜ koduleht).

4. Klassikud ettevõtluse ja innovatsiooni vahekorrast • Schumpeter (1934): Ettevõtja on innovaator, kes loob uue ressursside kombinatsiooni • Drucker (1998): Innovatsioon on ettevõtluse, kas ehk toimiva äri või avaliku teenuse institutsiooni, või üksikisiku käivitatava ettevõtte […] eriline funktsioon. See on vahend, millega ettevõtja kas loob väärtust-loova ressursi või täiendab olemasolevaid ressursse kasvatatud tululoova potentsiaaliga

5. Ettevõtluskeskuse MISSIOON: Ettevõtliku ülikooli loomine • Ettevõtlusteadlikkuse, -võimekuse ja –valmiduse kasvatamine Ülikooli liikmeskonna hulgas • Ülikooli ettevõtlusaktiivsuse, sh teadussaavutuste kommertsialiseerimise toetamine • Ettevõtluse ja innovatsiooni uurimine, parima praktika arendamine ja juurutamine • Parima praktika levitamise ja testimise kaudu ülikooli ja regiooni arengu toetamine

6. EVK ülesanded ettevõtluse arendamises • Parimate praktikate tundmaõppimine • Uute õppimis-&õpetamis-, st õppemeetodite väljaarendamine ja testimine • Ettevõtluse ergutamine ja toetamine • Olla ettevõtluse arendamise parima praktika keskus Eestis

7. Ettevõtlusõppe (–hariduse) eesmärgid • Teadmiste andmine ettevõtlusest (about entrepreneurship) • Oskuste kujundamine ettevõtluses /ettevõtluse kaudu (within & through entrepreneurship) • Hoiakute kujundamine ettevõtluseks (for entrepreneurship) Ettevõtluskeskus – Centre for Entrepreneurship

8. Ettevõtluskoolituse eesmärkide mudel Ettevõtlusvõimekus ja -oskused Ettevõtlus- teadmised Ettevõtlik hoiak Elluviimine – meie ühine väljakutse

9. Hüpoteesid uuringus: • H1: Isiku ettevõtlusteadmiste ja -hoiaku vahel on positiivne seos • H2: Isiku ettevõtlusteadmiste ja -oskuste vahel on positiivne seos • H3: Ettevõtlushoiaku ja -oskuste vahel on positiivne seos Eksisteerib oluline positiivne korrelatsioon

10. Ettevõtlust saab õpetada • Pikaajalises perspektiivis: muutused kultuuris & (sotsiaalse) keskkonna loomine • Lühiajalises perspektiivis: hoiakute kujundamine/muutus, teadmiste ja oskuste arendamine

11. Ettevõtja(d),Filion 1991 • Ettevõtja loob, arendab ja viib ellu visioone • Ettevõtjad on isikud, kes on võimelised unistama ja on (enese)organiseerimisvõi-melised tegemaks unistusi teoks • Ettevõtja on võimeline ära tundma, kinni haarama ja kasutama tekkivate võimaluste eeliseid, otsib ja juhib ressursse kujundamaks võimalusi edukaks äriks

12. Ettevõtluspedagoogika,Filion, Dolabela 2007 • Meetod – ettevõtliku õppimise ergutamine, sisaldab sõltumatut kujutlustloovat mõtlemist ja unistuste elluviimist, st mõtlemist ettevõtluse kategooriates • Mõtlemise kujundamine ja õppimine, mida õppida • Vabanemine olustikulistest ja kultuurilistest kammitsatest

13. Ettevõtlushariduse põhimõtteid I,Löbler 2006 • Aita õppuril arendada oma võimeid ja oskusi • Lase õppureil kujundada oma eesmärke, toeta neid • Kujunda õppe sisu katmaks õppurite tuvastatud probleeme ja õppe eesmärke • Ära testi õppureid klassikalisel viisil • Kavanda tegevusi, mis nõuavad koos-tegutsemist ja sotsiaalkognitiivset konflikti

14. Ettevõtlushariduse põhimõtteid II,Löbler 2006 • Taga avatud info liikumine kogu klassis • Eri kasutuse ja kombineeritavusega info julgustab õppureid võimaluste maailmas • Ära näita, kuidas lahendada probleeme ja ära ütle, kas vastus on õige või vale • Toeta iseseisvust. See toetab eetilist mõtlemist ja käitumist ning vastutusvõimet • Tundke lõbu tööst õppuritega ja läitke neis õppimise (ning mõtlemise) leek

15. Ääremärkus ettevõtluspedagoogikale • Arendades õppureid ettevõtlikult mõtlema ja ettevõtjana käituma – peame silmas pidama, et ettevõtlus ei koosne ainult edulugudest. Peame arendama ka oskust toime tulla väljaspool “turvalist” õpikeskkonda. See tähendab oskust: ühelt poolt – toime tulla ettevõtliku käitumise riskidega seoses isikliku, sh materiaalse, heaoluga, teiselt poolt – oskust toime tulla ebaõnnestumist vähe-/mittesalliva ühiskondliku arvamusega.

16. Kuidas viime ettevõtlusõppe põhimõtteid ellu? • Innovatsiooniõppe arendus INNOEDU, 2005-2007 • Ettevõtlusõppe arendus ENTEDU, 2007-2008 • Ettevõtluskodu, 2007-2008 • Ettevõtluse ning tehnoloogiajuhtimise magistriprogramm

17. INNOEDU õppeained: • Teadmus- ja innovatsiooniprotsesside juhtimine • Innovatsiooni ja T&A poliitika • Innovaatilise äri arendamine tööstusomandi ja tehno/teadmussiirde kontekstis • Toote- ja teenuste innovatsioon • Kõrgtehnoloogiliste firmade rahastamine • Innovaatiliste organisatsioonide kujundamine ja juhtimine • Innovatsiooniprojektide juhtimine • Loovus ja innovatsioon • Innovaatiliste toodete turundus

18. INNOEDU tulemused (2005-2007): • Uute innovatsioonialaste õppeainete väljatöötamine 30 AP kutse- ja kõrgharidusele • Kutsekooli õpilaste ja õpetajate, üliõpilaste suvekool ja pilootkoolitus 2007 • Ettevõtluse ning tehnoloogiajuhtimise magistriõppekava edasiarendamine • Vt. ka video

19. ENTEDU õppeained: • Sissejuhatus ettevõtluspedagoogikasse • Grupiprotsesside modereerimine ja mentorlus • Ettevõtluspedagoogika alused ja ettevõtluseetika • Äriplaan kui ettevõtluse õpetamise meetod • Ettevõtliku käitumise ja loova mõttetöö oskused • Õpilasfirmade mentorlus • Ettevõtluse õpetamise protsessi kujundamine ning analüüs

20. ENTEDU tulemused (2007-2008): • Üld- ja kutsekoolide õpetajate pilootkoolitus ettevõtluspedagoogikas ca 100 osavõtjaga • Uute ettevõtluse õppeainete väljatöötamine 24 AP • Ettevõtluspedagoogika spetsialiseerumissuuna avamine magistriõppes Tõeliselt selguvad projekti tulemused osalenud õpetajate õpilaste kaudu

21. Noorte Ettevõtluskodu Projekti “Noorte Ettevõtluskodu” põhiidee pärineb ettevõtluse treeningkeskusest “Intotalo”, Kajaanist, Soome:www.intotalo.fi Projekti käigus katsetasime idee elujõulisust Eesti tingimustes kohandasime seda oma eesmärkidele.

22. Noorte Ettevõtluskodu Projekti: • kestus: 01.08.2007 – 31.10.2008. • sihtrühm:16-24-aastased noored, kes on lõpetnud õpingud ja ei tööta

23. Ettevõtluskodu Projekti eesmärgid: Peamine eesmärk on tõsta noorte võimekust ja valmisolekut töötamiseks ja rakenduse leidmiseks läbi ettevõtlusõppe ja praktika

24. Põhimõtted (1) • Individuaalne leping osalejaga Ettevõtliku isiksuse arendamine nõuab personaalset lähenemist. Sellepärast iga osavõtja teeb isikliku õpingute kokkuleppe, kinnitades oma eesmägid isiklikuks arenguks ja ettevõtluseks

25. Põhimõtted (2) 2) Avatud õpikeskkond Ettevõtluskodu avatud õpikeskkond toetab projektitöö ja ettevõtlusteadmiste ning oskuste omandamist. See on avatud hästivarustatud töökeskkond, nagu peaks olema tõeline töökoht ettevõtjale, kus noored saavad arendada oma ideid. Peamine töömeetod on tegevusõpe ja võrgustikus suhtlemine.

26. Põhimõtted (3) 3) Treening and Mentorlus Treening koosneb kahest põhiosast: • Ettevõtja ja projektijuhtimise oskuste arendamine ja oma äriplaani koostamine. • Rakendusfaas: kaasatakse mentoreid ideede hindamisel ja alustavate ettevõtjate/ ettevõtete nõustamisel

27. Tulemused • 2kursuslste projekti finantseeritud ja ellu viidud • 3 uut ettevõtet käivitatud: kursuslaste ideede ja mentorlusvõrgustiku tulemusel, protsess jätkub • Käivitunud uued algatused loov(majanduse)-ettevõtjate koolitamiseks Viljandis ja Tartus

28. Magistrikraad erialal ETTEVÕTLUS NING TEHNOLOOGIA JUHTIMINE AKREDITEERITUD ÕPPEKAVA, MIS AINUS OMALAADNE EESTIS! EESMÄRGIKS on anda nüüdisaegseid praktikas rakendatavaid teadmisi ettevõtluse, innovatsiooni ja kaasaegsete tehnoloogiate vallas. Õpingute alustamise eeltingimus on valmidus läbida osa õpingutest inglise keeles. Võimalik on konkureerida ka riigi poolt tellitud õppekohtadele.

29. Ettevõtlus ning tehnoloogia juhtimine: õppekava moodulid (1) • Ettevõtlus (Nt: Ettevõtlus ja innovatsioon; Äristrateegiad; Projektijuhtimine) • Tehnoloogiad ja innovatsioon (Nt: Võtmetehnoloogiad tänapäeval, Tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitikad, Intellektuaalse omandiõiguse raamistik, Tehnoloogiaülekanne, Tehnoloogiastrateegia, Kvaliteedijuhtimine) Spetsialiseerumine I: • Tehnoloogiad ja protsessid (Nt: Kaasaegsed materjalid ja tehnoloogiad, Nanotehnoloogiad, Internetimarketing, Teadmus- ja innovatsiooniprotsesside juhtimine, Äriprotsesside juhtimine, Tarvaraarendus,...)

30. Ettevõtlus ning tehnoloogia juhtimine: õppekava moodulid (2) Spetsialiseerumine II: • Ettevõtluspedagoogika (Nt: Ettevõtluspedagoogika alused, Ettevõtluseetika, Äriplaan kui ettevõtluse õpetamise meetod, Ettevõtliku käitumise ja loova mõttetöö oskused, Grupiprotsesside modereerimine ja õpilasfirmade mentorlus) • Innovaatilise ettevõtte juhtimine (Nt: Innovaatiliste toodete ja teenuste turundus, Ettevõtte rahvusvahelistumine, Ettevõtlusrahandus, Riskikapitali rahastamisprotsess, Innovaatiline organisatsioon ja personalijuhtimine) • Magistritööö

31. Näited kaitstud magistritöödest (1) • Turundusstrateegia ja –plaani loomine kõrgtehnoloogilisele tootele OÜ Müomeetri näitel • Tööstusomandi roll spin-off firma turundusstrateegia kujundamisel AS Asper Biotech näitel • Disain kui konkurentsivõimet mõjutav tegur Eesti mööblitööstuses • Ettevõtlusinkubaatorite loomise vajadused ja võimalused Eestis • Pricing Strategies for New Product at Orica Eesti OÜ • Tööstusomandi õiguskaitsest Eestis kasulike mudelitena registreeritud leiutiste näitel • Eesti biotehnoloogiaettevõtete strateegilised arhetüübid

32. Näited kaitstud magistritöödest (2) • Eesti biotehnoloogia kuludepõhine innovatsioonimudel • Riigi poolt ellu kutsutava riskikapitali fondi rakendamine Eestis • Implementation of self-organizing maps method for enterprise knowledge mapping, case of Raintree Systems, Inc. • Internetipõhiste ettevõtete rahvusvahelistumise arengusuunad Eesti firmade näitel • Tasuvuse ja riskide hindamine põhu ja puidu soojusenergia tootmiseks rakendamisel OÜ Väätsa Soojus näitel • CTI teenuste arendusstrateegia AS Sertifitseerimiskeskuse mobiilkaubanduse rakenduste näitel • Organisatsiooniline täiuslikkus innovatsioonijuhtimise kontekstis AS Eesti Eine näitel

33. Ettevõtluskeskus - ettevõtluse arendamise parima praktika keskus Eestis Ettevõtluse arendamine, õpe ja uuringud Tänan! http://www.evk.ut.ee/