Ups, ma olen admin!

1. Ups, ma olen admin! Vaba tarkvara I, 4. loeng

2. Vanasti oli rohi rohelisem... • ... ja Internetis ei tehtud pahandust • 70-ndad: halvimal juhul tõi hooletus kaasa mõne riuka (baggypantsing Georgia Tehnikaülikoolis) • 1991: Internet läheb lahti äriks, kuid ka sigadusteks (väga sageli äri nime all) • „Vanasti olid laevad puust ja mehed rauast“ - tänapäeval on lihtsad ja kiired püsiühendused, kuid kasutajate summaarne kompetents on kahjuks kõvasti langenud

3. „No ja keda see huvitab?“ • Uus arvuti (standardne komplekt) • Windows XP (arvutipoes peale pandud) • Kaablimodem (netifirmast renditud) • Kiire püsiühendus (netifirma paigaldatud) • Nädala pärast hakkab kiirus langema, arvutisse ilmuvad tundmatud programmid, modem krõ-bistab töötada ka siis, kui keegi arvuti taga pole...

4. „Keegi murdis sisse. So what ?“ • „No vaatame, mis me siit leiame...“ • pearaamat.xls, eelarve.doc, finantseerijad.doc... • Kanäe, see kutt tunneb paari tüüpi europarlamendist... • Two_Towers.mov, eminem.m3u, bizkit.mp3... lahe nodi! • „Räägib USA saatkonna sekretär. Teie arvutist meie vastu tehtud rünnete tõttu oleme sunnitud teid kohtusse andma.“ • „Kuidas??? Piraattarkvara arhiiv minu arvutis? Ma tõesti ei tea asjast midagi!“

5. „Aga see muukimine peaks ju keeruline olema?“ • Kunagi ammu võis see nii olla • Paljudel juhtudel on see ka täna nii • ... ja paljudel (vt. eespool) ei ole. • MUGAVALT JA MASINAGA • Skriptid • Snifferid • Rootkit • Suur osa varustust on netist vabalt saadaval

6. „Aga siis on täitsa kama – nagunii tehakse ära!“ • Nullriski pole olemas • Piisava motivatsiooni korral tehakse asi ära • Võimalik ajada motivatsioonilävi piisavalt kõrgeks! • Korteri turvalukk ei peata N salateenistuse agente, kuid peab kinni narkarist päti – sama loogika kehtib ka võrgus • Paljud lihtsad muukimisvahendid vajavad hooldamata süsteemi!

7. Ekskurss: häkker ja kräkker • Sel teemal võiks rääkida pikalt, praegu lühidalt: • Häkker (hacker) – ajalooliselt arvutifanaatik, võrgupõhise programmeerijate kogukonna esindaja. Nõutav originaalsus ja taiplikkus • Kräkker (cracker) – arvutipätt. Nime võtsid kasutusele häkkerid enda eristamiseks pahadest. • Probleem – kräkkerid ise kutsuvad end sageli häkkeriteks ning meedia korrutab seda järgi (viitsimata end enamasti asjaga kurssi viia).

8. „A mis seal vahet on...“ • Vahe on eetilises piiris, kuid ka oskustes. Paharetid reeglina erialaste oskustega silma ei paista (kahjuks on erandeid). • Kräkkimise motiive: • aineline kasu • kättemaksuhimu • soov süsteemihaldurile "koht kätte näidata" • võistlusmoment teiste kräkkeritega (kes murrab esimesena sisse N arvutisse) • hetketuju (tihti on tegu ebastabiilsete isiksustega)

9. Veel paharetlusest • Hacker- muuhulgas ka 20. sajandi alguse ameerika raadioamatöör • Phreaking, red box, blue box, yellow box • 80-ndad: modemeid pidi arvutivõrku. Kräkkerite kui nähtuse väljakujunemine. Massimeedia õpib ära sõna „häkker“ ja kasutab seda valimatult. • 3. (tegelikult juba 2.) november 1988 – Must neljapäev USA-s: Cornelli tudengi Robert Morrise internetiuss võtab maha suure osa USA võrkudest. Andmeturve leiab laiemat kajastust.

10. Password, password, hakka pähe! • Kehvad salasõnad („kala“ jt) - „Windowsi-põlvkonna“ ohtlikemaid haigusi • Parool kui „tüütu ja mõttetu“ nähtus => jätkub ka W2000 ja XP juures • Sage „lahendus“ - kasutame adminirezhiimis! • Miski pole uus... Bob Metcalfe'i 1973. aasta RFC The Stockings Were Hung by the Chimney with Care, teemaks kehvad paroolid

11. Parooli valiku kriteeriume • Vähemalt 6-8 märki • Soovitavalt nii suur- kui väiketähed, numbrid ja (kus lubatud) ka erisümbolid • Ei oma tähendust üheski levinud keeles (väga eksootiline keel on ehk lubatud) • Soovitavalt mingi peidetud võtmega. N: • Lesta91KaLa! : lemmiktoit + auto väljalaskeaasta • 5e6a+5ummA : lemmikraamat „Pipi Pikksukk“

12. Üks võimalik kontrollnimestik • Viirusetõrje • kas on installitud • kas saab aktiveerida suvalise asja kontrolliks (meilid jne) • kas uuendatakse pidevalt • kas kontrollib KOGU sissetulevat materjali • kas sisaldab heuristilist kontrolli

13. ... • Parandused (patch) – iga paranduse kohta: • kontrolli nime ja failiinfot • mida parandab? • kas töötab edukalt või rikkus midagi ära? • kas saab eemaldada (taastada eelnevat seisu)?

14. ... • Meilid – iga manust (attachment) sisaldavameili kohta: • saatja aadress • kas saatja on tuttav • kas on varem meilinud • kas meili saamine oli ette teada • kas sisu on mõttekas või mitte • kas on nakatunud

15. ... • Tarkvaralise tulemüüri installimine: • läbilastavad teenused ja nende pordid • kas ajutine või püsiv läbilase • Varundamine: • millist andmekandjat kasutatakse • kui tihti varundatakse • kus hoitakse • põhilise varundatava info loend

16. ... • Paroolid: • kas vastab kõigile turvanõuetele • kas pole seotud muude paroolidega (näiteks kõik on tähtkujunimed) • kas on meeldejääv (mõistlikult) • millal vahetatud

17. ... • Allalaetud tarkvara: • rakenduse nimi • kust pärineb (allalaadimiskoht) • mida teeb • mida muudab arvutis • autor • teiste kasutajate kommentaarid

18. ... • Riistvaraline tulemüür: • läbilastavad ja keelatud teenused ning nende pordid • Ligipääsukontroll: • kes milliste õigustega millistele ressurssidele ligi pääseb • SUUREMAS OSAS KÄIS SEE JUTT WINDOWSI KOHTA, KUID TULEKS ARVESTADA KA MUUDE SÜSTEEMIDE JUURES!

19. Quod licet Jovi non licet bovi (jälle!) • Sageli on koduarvutil mitu kasutajat – erinevate profiilid ja õigused! Näiteks selline perekond: • Isa – ülikooli ehitusmehaanika õppejõud • Ema – keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja • Vanem poeg – tudeng, programmeerija • Noorem poeg – 13-a hiphoppar, pinnapealne arvutihuviline • Pisitütar – 4-a lasteaialaps • Kuidas vältida olukorda, kus ühe pereliikme teadmatus/lollus kahjustab ka kõiki teisi?

20. Kodune võrk • Kasulik asi, kuid vajab veidi läbimõtlemist • Üldiselt eeldab kas spetsiaalset riistvaralist tulemüüriga switchi (müüakse sobivaid 4-5 kohalisi) või eraldi (vanemast) arvutist tehtud tulemüüri (võib toimida ka koduse serverina). • IP: staatiline või dünaamiline, sisemised või välimised? • Ka traadita lahendused on muutumas kättesaadavaks, kuid enamikus pole need „otse karbist“ eriti turvalised. “Wardriving“

21. Ohud kodukasutajale • „Trooja hobused“ - tavatarkvara sildi all („uus Winzip!“) levitatavad pahalased • Tagaukseprogrammid (NetBus, Back Orifice) • DOS-ründed (ligipääsu saamiseks) • Arvuti hõivamine DDOS-ründeks mõne suurema objekti vastu • Ründed Windowsi väljajagatud (sharing) kettaosade vastu

22. ... • Veebipõhised ründed – kuritahtlikult kirjutatud Java ja ActiveX'i skriptid. Peamine sihtmärk IE • Kaugskriptimine – eelmise edasijõudnum variant, kus kuri skript käivitub mingi legitiimse veebielemendi (näiteks vormi) lugemisel • Võltsmeilid ja muu human engineering • Meiliviirused - „Ära ava manuseid!!!“ (N x) • Topelt faililaienditega manused – Loveletter.txt.vbs jms

23. ... • Ebaturvalised suhtlusprogrammid – probleeme on olnud mitmete IRC, MSNi jms. klientidega. Tasub settingud üle vaadata! • Snifferid – võrguliikluse pealtkuulamine eri viisidel. NB! CERT hinnangul on kaablimodem (Starman) võrgu ülesehituse tõttu vähem turvaline kui ADSL (Uninet, Elion). Aitab krüpteerimine – SSH telneti asemel, SFTP FTP asemel, meilide krüpteerimine jne.

24. Õppida, õppida, õppida... • Paljudes valdkondades on tänapäeval kasulikum jätta erialased jätta proffide hooleks (maja ehitamine, auto remont). • Kehtis ka arvutiasjanduses – kuni võrgunduse massilise levikuni • Tänane võrgukasutaja peaks tegelikult teadma arvutist rohkemgi kui eelmine põlvkond – või suutma need teadmised „sisse osta“.

25. Mida peaks oskama? • Tunne oma arvutit (tähtsamate osade margid) • Tea, mis tarkvara Su arvutis on • Oska kettal orienteeruda • Oska süsteemi regulaarselt uuendada (enamikul juhtudel üsna lihtne) • Orienteeru tähtsamates abiprogrammides (anti-viirused jms) • Ole uudishimulik ja õpivõimeline

26. „Ähh, ei viitsi!“ • Soovitused sel juhul: • Ära kasuta kodus võrku ja vaheta andmeid vanal heal disketimeetodil (kuid ka siis on vaja antiviirusi ja muud sarnast) • Kasuta sissehelistamisteenust – lühike liinilolekuaeg vähendab riske (kuid ei kaota neid) • Püsiühenduse soovija aga peaks tegema nii, nagu eespool öeldud

27. Vat nii!