1 / 35

Integratsiooniseminar „Oma ja võõras Eestis“

Integratsiooniseminar „Oma ja võõras Eestis“. N-ltn Gustav Kutsar 16.04.2005 Tallinn. INTEGRATSIOONI TAKISTUSED. Ajaloo tõlgendused ja usuline identiteet integratsiooni takistajana Eesti integratsiooni võrdlemine Kosovo näitel. Me & a Albanian men in Kosovo. Ettekande põhipunktid:.

usoa
Download Presentation

Integratsiooniseminar „Oma ja võõras Eestis“

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Integratsiooniseminar „Oma ja võõras Eestis“ N-ltn Gustav Kutsar 16.04.2005 Tallinn

  2. INTEGRATSIOONI TAKISTUSED • Ajaloo tõlgendused ja usuline identiteet integratsiooni takistajana • Eesti integratsiooni võrdlemine Kosovo näitel Me & a Albanian men in Kosovo

  3. Ettekande põhipunktid: • rahvusgruppide erinev ajaloo tõlgendus • uskkondade identiteet rahvusliku identiteedi teenistuses • ... ja nende mõju integratsioonile

  4. Kosovo • Naaberriigid • Rahvuslik koosseis • Ajalugu • Ajaloo tõlgendused • Tänane päev

  5. Kosovo näite seos Eestiga: • Ülevaatlikult Eestist pärast 1991 • Kahe rahvusgrupi võrdlus • Üldised järeldused integratsiooni kohta • ja ettepanekud

  6. Halduslikult Kosovo provints kuulub Serbia-Montenegro Liitriigi koosseisu

  7. Kosovoprovintspindala: 10 887 km2

  8. Piirid: • põhjast ja kirdest Serbiaga • loodest Montenegroga • läänest ja edelast Albaaniaga • lõunast Makedooniaga

  9. 1991. aasta rahvaloenduse andmetel elas Kosovos: etniline gruppkoguarv % Kosovo albaanlased1 596 07282.2 % Kosovo serblased194 1909,9 % Albaania moslemid66 1893,3 % Rumeenlased45 7452,3 % Montenegrolased20 3561,1 % Türklased10 4460,5 %  Horvaadid8 0620,4 %

  10. Kosovo rahvastiku enamuse moodustavad albaanlased • Kuni aastani 1989 oli regioonil endise Jugoslaavia koosseisus autonoomia staatus • Serblaste liider Slobodan Milosevic katkestas piirkonna eristaatuse ja allutas selle otse Belgradile • Seda ei aktsepteerinud kohalikud albaanlased.

  11. See eskaleerus sissisõjaks Serbia vastu.

  12. Algasid kokkupõrkeid Serbia sõjaväe ja Kosovo albaanlastest politseiüksuste vahel, mis tõid endaga kaasa rohkem kui 1 500 Kosovo albaanlase huku ning sundisid 400 000 albaanlast maha jätma oma kodud.

  13. Jugoslaavia lagunemine 1991 • Jugoslaavia lagunemisel jäid ühendriikideks Serbia ja Tšernogooria (Montenegro). • Alates 1991 on Serbia toetanud nii Horvaatias kui Bosnia-Hertsegovinas elavaid serblasi nende võitluses kohalike võimude vastu. • Osa nendest piirkondadest on tänaseks iseseisvunud.

  14. Kosovo ajalugu ülevaatlikult: • Maa asustamine – 7.-9. saj. • Maadehõivamissõjad – 12.-14. saj. • Võõrvõimu okupatsioon – 14.-19. saj. • Euroopa mõju laienemine – 19.-20. saj. • Eksistents kuningriigina – 20. saj. I p • Sotsialistlik periood – 20. saj. II p • Konflikti- ja kriisiperioodid – 1991-2005

  15. Ajaloos sünnib ja sureb rahvusi • Arvan, et pean ajalugu põhjalikumalt esitlema, kuna ajaloo abil on võimalik jälgida rahvuseks kujunemise teekonda. • Mõnel rahvusel on see pikem, teisel lühem – rahvused peavad seda oluliseks • - sõltumata sellest kas pikema teekonna läbimine annab ka mingi eelise.

  16. Keskaeg Balkanil • 6.–7. saj. asustasid piirkonnaslaavi hõimud (serblaste esivanemad). • 9. saj. võeti vastu ristiusk. • 8.–10. saj. vürstiriigid sõltusid Bulgaariast ja 10.–12. saj. Bütsantsist. • 12. saj. II poolel ühendasNemanjamitu vürstiriiki Serbia riigiks. • 13.–14. saj. laiendas vürst Stefan DušanSerbia riiki alistades ka Montenegro, Hertsegovina, Makedoonia, Albaania ja osa Kreekast.

  17. Iseseisvuse kaotamine 1389 • Ajalooline Kosovo lahing peeti 15. VI 1389 Lõuna-Serbias Priština lähedal Kosovo väljal Serbia vürst Lazari juhitud serblaste ja bosnialaste ühendväe (20 tuh meest) ning Murat I sõjaväe (30 tuh meest) vahel ja lõppes türklaste võiduga. • Pärast Kosovo lahingut sattus Serbia Türgi vasallsõltuvusse ja 1459 liideti Türgiga.

  18. Osmanite riik 14. – 19. sajand • Põhja-Serbia allus aastatel 1717–39 periooditi Austria võimule, 1793–96 sai see ala piiratud autonoomia. • Türgi sisemised kriisid ja piirkonna autonoomia rikkumine põhjustasid ülestõuse aastatel 1804–13 ja 1815, mille tulemusel omistas Serbia autonoomse vürstiriigi seisuse.

  19. Serbia 1804 – 1918 • Serbia autonoomiat tunnustas Türgi lõpuks 1833. • Vene-Türgi sõja tulemusena saavutas Serbia täieliku iseseisvuse ja 1882 kuulutati Serbia kuningriigiks. • Balkani sõdades 1912–13 suurendas Serbia oma territooriumi peaaegu kahekordseks. • Austria-Ungari kallaletungiga Serbiale I maailma-sõja ajal oli Serbias 1915–18 keskriikide okupatsioon.

  20. Jugoslaavia kuningriik 1918–41 • Serbiast sai Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi tähtsaim osa, aastast 1929 Jugoslaavia. • Puhkenud II Maailmasõda 1941 – 1945 tõi Saksa okupatsiooni. • 1945 loodi Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, mis kestis kuni 1991.

  21. Ajaloo erinevad tõlgendused: • Serblased, keda elab Kosovos ca 10%, toetudes ajaloole, arvavad, et neil on täielik õigus Kosovo haldamiseks, kuna nende esivanemad asustasid piirkonna (7. saj.), võtsid vastu ortodokse ristiusu (9. saj.), kaotasid iseseisvuse (14. saj.) ning jäid (14.-19. saj.) türgi ikke alla. • Türgi okupatsioon aitas kaasa albaanlaste islamiseerumisel.

  22. Suur-Albaania versioon • Kosovo albaanlased (80%) arvavad, et kunagi oli olemas Suur-Albaania ning enne serblaste tulekut olid albaanlased katoliiklased ning serblased hävitasid kõik nende kirikud ja ehitasid asemele õigeusu kloostrid. Sellepärast on albaanlastel õigus siin oma riiki luua ning serbia kloostrid maha põletada!

  23. Serblaste ja albaanlasteerinev tuleviku siht: • Serblaste arvates peaks Kosovo jääma Serbia riigi osaks, kus kehtib Serbia riigikord. • Kosovo albaanlaste silmis on Kosovo vabariik, mille sõltumatus kuulutati välja 2. juulil 1990. • Rahvusgruppide vaheline vaen eskaleerus ja muutus relvarühmituste vaheliseks sõjaks.

  24. Algas etniline puhastus

  25. Rahvusvahelise üldsuse sekkumine konflikti: • 28. mail 1998 NATO välisministrite kohtumisel püstitati kriisi lahenduseks kaks põhiülesannet: • aidata rahvusvahelise sekkumise teel osapooli konflikti rahumeelse lahenduseni; • aidata kaasa rahu säilimisele naaberriikides. 12. juunil 1998 NATO kaitseministrite kohtumisel kaaluti võimalike sõjalise sekkumiste variante. 13. oktoobril 1998 NATO Nõukogu lubas teostada õhurünnakuid Serbia vastu, et sundida Milosevic’i Kosovost taanduma.

  26. Praegu aasta 2005: • haldab piirkonda ÜRO; rahu tagab NATO • Serblaste küladest on moodustunud enklaavid, mida turvavad rahusõdurid • Kui serblane sõidab albaania aladele, siis vahetab ta autonumbri, et mitte saada kivi auto aknasse • Serbia külade piirkonnas kehtib serbia dinaar • Albaanlaste aladel arveldatakse eurodes • Töötuse protsent arvatakse ca 85% • Kui albaanlane abiellub serblasega, siis on ta oma kogukonnast “välja tõugatud” ja vice versa

  27. Mitte ainult ajalugu, vaid ka usund • Serblased on ajalooliselt olnud ortodoksed kristlased ja on seda tõsimeeles edasi • Kosovo albaanlased on peamiselt moslemid • - vaid väike osa neist on katoliiklased • ? - nende tegelikuks usuks on albanism – nad ei ole moslemid eluviisi poolest – usk aitab neil eristuda serblastest ja hoida rahvuslikku identiteeti

  28. Rahvusgruppide identiteete aitavad kanda usundid: • Serblased on koondunud oma kirikute-kloostrite juurde ning peavad hardalt kinni oma usutraditsioonidest, sest selle kaudu ollakse seotud oma rahvusliku traditsiooniga. • Albaanlaste jaoks ehitatakse Araabia Liiga rahadega uued mošeed. Traditsioonid on alles kujunemas. Imaam kurtis, et kohalikud peavad väga lugu islami 3. põhimõttest, aga 1. ja 2. praktiliselt ei teagi. • Möödunud aastal kutsuti mind ühe pere juurde bairami veetma. Paar kuud hiljem küsiti, et kas ma tahaksin koos nendega jõule tähistada.

  29. Kas on kohta integreerumiseks: • Vaadates seda, kui vähe on kohti, kus kaks eripoolt kokku saavad: keel on erinev; ajalehed, meedia on erinev – selle kaudu levib informatsioon; külad on eraldatud, koostegevusi ei sünni. Usundid on erinevad – nende kaudu kujunevad hoiakuid ja suhtumised. • Kui usundid toetavad rahvusliku eristumise identiteete, siis integreerumise võimalused on veelgi piiratumad. • Veelkord: kui usundi kaudu hakatakse tegema rahvuspoliitikat, siis kujuneb sellest üks erivorm -ism – nagu näiteks albanism, mis varjutab usundi tegeliku loomuse ja tema head omadused.

  30. Alone ...

  31. Seosed Eestiga: • 1991 vabanemine • taheti luua autonoomne piirkond (Kirde-Eesti) – Kosovo näitel võib arvata, et see oleks konflikti allikaks tänaseni • Rahvusgruppide suhe: valdava põhirahvuse (80%) hulgas on vähemusrahvusi (~ 20%) • Rahvusgruppide ajaloo tõlgendus, usund, kultuuri taust on erinevad, kuid need ei ole võrreldavad Kosovo näitega kristluse-islami dualismist – siinsed erinevused jäävad valdavalt ühe kultuuri (kristluse) piiridesse, seal on tegemist tsivilisatsioonide vahega, mille ületamine nõuab suuremaid pingutusi.

  32. Järeldused: • Mõlemad pooled võivad otsida ajaloolisi põhjendusi oma eksistentsile, kuid see jääb poolikuks, sest ... • ... ajaloos on ka häid näiteid ja perioode, kus rahvusgrupid suutsid teineteise kõrval rahumeelselt eksisteerida • Suurem erinevus torkab silma usulise kultuuri- ja eluvaldkonnas

  33. Ettepanekud: • Ajalugu saab uurida teadlaste poolt erapooletult ning esitada seda nii nagu on – see võib sünnitada head eeldust integratsiooniks. • Usku ei ole vaja uurida – seda saab paremini praktiseerida -> kui usulised grupid suudavad vähem vaadata rahvusliku kuuluvuse peale ning käituda usuelusse kätketud headuse ja armastusväärsusega, on suurem võimalus läbi teha rahvusgruppide vaheline integratsioon.

  34. Who want to communicate with? Two, whale of a difference, can find somehow few point for contact – it’s first step for integration!

More Related