1 / 12

VESI LOODUSÕPETUS 7. KLASS

VESI LOODUSÕPETUS 7. KLASS. KOOSTAJAD: HELLE JAASKA SULEV PUNNING Krootuse Põhikool (Põlvamaa). KOOLITAJA: KAIDO PALU. VEE KASUTUSALAD. Toidu valmistamine Pesemine Keha temperatuuri reguleerimine Taimede kasvamine Tööstus Küttesüsteemid Olme. VEE OMADUSED.

villette-leclerc
Download Presentation

VESI LOODUSÕPETUS 7. KLASS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. VESILOODUSÕPETUS7. KLASS KOOSTAJAD: HELLE JAASKA SULEV PUNNING Krootuse Põhikool (Põlvamaa) KOOLITAJA: KAIDO PALU

  2. VEE KASUTUSALAD • Toidu valmistamine • Pesemine • Keha temperatuuri reguleerimine • Taimede kasvamine • Tööstus • Küttesüsteemid • Olme

  3. VEE OMADUSED • Läbipaistev • Värvuseta • Lõhnata • Olenevalt päritolust erineva maitsega • Puhas vesi maitseta • Külmub 0°C • Keeb 100°C

  4. VEE OLEKUD • Tahke - jää • Vedel - vesi • Gaasiline - veeaur

  5. VESI LAHUSTINA • Vesi on hea lahusti LAHUS = LAHUSTI + LAHUSTUNUD AINE • Veeslahustuvad: • tahked ained (suhkur, sool...) • vedelad ained (piiritus, äädikas...) • gaasilised ained (hapnik, süsihappegaas)

  6. LOODUSLIK VESI • mittelahustuvaid aineid • mikroorganisme • lahustuvaid aineosakesi Looduslik vesi pole puhas. Ta võib sisaldada

  7. VEE LEIDUMINE • Mullas • Järves • Jões • Meres • Ookeanis • Jäämägedes • Inimorganismis • Taimedes

  8. VEE PUHASTAMINE • Setitamine • Filtreerimine • Koaguleerimine • Destilleerimine

  9. VEERINGE a. Ookeanid: 336 000 km3/aastas aurub ookeanide pinnakihist (= 1 m veekihiga ookeanide pinnalt). Sellest 298 000 km3/aastas langeb sademetena ookeanidesse tagasi. Atmosfääri jääb sellest + 38 000 km3/aastas. b. Maismaa: 63 000 km3/aastas aurub ja 101 000 km3/aastas sajab sademetena tagasi. Erinevus - 38 000 km3/aastas, mis kaetakse ookeanidest aurunud vee arvel. c. Aastane äravool = 38 000 km3 (vt. joonis 1.)

  10. JOOGIVESI Joogivesi ei tohi • sisaldada kahjulikke aineid • olla ebameeldiva lõhna ja maitsega • sisaldada kahjulikul määral mikroorganisme Joogiks tarvitame magevett

  11. MINERAALVESI • Mineraalvesi on põhjavesi, millel on mineraalsoolade, gaaside, mikroelementide jms rohke sisalduse tõttu ravitoime • Eesti tuntum mineraalvesi on “Värska vesi”

  12. PROBLEEMÜLESANDED • Millest sõltub lahustumise kiirus? • Kuidas saada suhkruveest suhkruta vett? • Kuidas teeksid kindlaks, kas katseklaasis on joogivesi või destilleeritud vesi?

More Related