Semiootika oskuskeele võimalikkusest

1. Semiootika oskuskeele võimalikkusest Silvi Salupere

2. Oskuskeel • Habitus - struktureeritud struktuuridena toimivate struktureeritud struktuuride süsteem (P. Bourdieu) • Sõnad — minimaalsed märgid, mille väljendused ja sisud on permutatsioonile kättesaadavad • Semiootika— see on hierarhia (st klasside klass), mille iga segment võimaldab järgnevat analüüsi/jaotust klassideks, mis on määratletud vastastikuse suhtega (relatsiooniga) sel moel, et igaüks neist klassidest võimaldab jaotust derivaatideks, mis on määratud vastastikuse mutatsiooniga. (L. Hjelmslev)

3. Semiootika teadusena • tekkis 1950ndatel • strukturaallingvistika • küberneetika • informatsiooniteooria • loogika ristumiskohal (J. Lotman “Inimesed ja märgid” 1969)

4. Ajalooliselt on semiootika kulgenud rööbiti • filosoofia • keeleteaduse • loogika arenguga

5. Semiootika oskuskeel? • Küsimus tuumast • Palju eri harusid oma spetsiifilise oskuskeelega (nt biosemiootika) • Repliik doktoritööde kaitsmisel – ikka ei saa aru, miks semiootika, üks töö filoloogias (tõlketeadus), teine politoloogias • Filosoofia vs semiootika

6. J. KristevaSemiootika: kriitiline teadus ja/või teaduse kriitika (1969) • Selline semiootika staatus eeldab: 1. semiootika erilist suhet teiste teadustega, sealhulgas lingvistika, matemaatika ja loogikaga, mille mudeleid ta kasutab. 2. uue terminoloogia loomist ja vana lammutamist. • hüljates humanitaar-subjektivistlikku terminoloogia, pöördub semiootika täppisteaduste sõnastiku poole. Kuid /.../ selles uues ideoloogilises valdkonnas, mida semiootika on võimeline looma oma uurimisobjektina, saavad need terminid teise tähenduse. Samal ajal ei takista täppisteaduste terminite kasutamine täiesti uute terminite sissetoomist semiootilise uurimuse sõlmpunktides. • Semiootika kui humanitaarteaduste metodoloogia

7. Termin ja mõiste • Mõiste kui sisu-, teadmusüksus • Termin – ühtne nimetusüksus, kuulub mõistevälja • Kas mõiste on erialal nii oluline, käibiv või iseseisev, et üldse vajab nimetamist, või piisab kirjeldusest? • Arbitraarsed ja motiveeritud terminid, vist on esimesi rohkem. Liiderkeeled ladina, kreeka, prantsuse

8. Terminid/mõisted • Semioosis semioos • Representamen esitis • Rheme adum • Dicent nending • Interpretant tõlgend Charles S. Peirce

9. A. J. Greimas; J. Courtes. Semiotique - Dictionnaire raisonne de la theorie du langage. • embrayage, engagement - hõlmamine • dėbrayage, disengagement – väljajätt • énonce, utterance – ütlus/lausung • acteur, actor – aktor/toimija • enontsiatsioon ja signifikatsioon

10. Saussure • Kõlakuju/tähistaja • Kontsept/tähistatav/tähistatu • Arbitraarsus/meelevaldsus/suvalisus (Erelt) • Langage??

11. Roman Jakobson • Shifter – nihutaja • contiguity signansi ja signatumi vahel - piirnevus

12. Poststrukturalism, Derrida • Erinevus-erinewus • Disseminatsioon • Tühik, lünk, äraolek, puudujääk • Nihe, mõra, äär, jälg, kurd • Hõivang, väljasulgemine, ruumistamine

13. Tähenduse tähendus • Igasuguse semiootilise teooria tuumaks peaks olema tähenduse teooria (Greimas) • Tähendus (hoolimata sellest, et tegemist on kõikidele erinevatele semiootikatele ühise omadusega, on tähenduse mõiste defineerimatu) ja signifikatsioon (termin S. kipub üha enam väljuma oma algsetest piiridest definitsioonide ja nimede tõttu, mis on käidud välja teda hõlmavana). S. kui tähenduse tekitamine (semioos) ja kui loodud tähendus. Tähendustamine • Kontsept ja mõiste

14. SINN und BEDEUTUNG

15. Tähendus - osutus

16. TMK sõnastik J. Lotman oskuskeele teoorias pädev, praktikas... Sõnastikus on umbes 100 Lotmani ja 200 ülejäänute • Keel • Mudel • Struktuur (struktuurne/strukturaalne) • Mälu • Sümbol • Semiosfäär • Kultuur • Tekst