Sisejulgeoleku mõist e

1. Sisejulgeoleku mõiste Lauri Lugna Sisejulgeoleku arengukava koordinaator 14.03.2007

2. Sisejulgeoleku mõiste • Inglise keeles internalsecurity • IT turbesüsteemid • Eestis kuni 1999 aastani ennekõike riigi julgeoleku tagamise tähenduses ehk seos ennekõike KAPO tegevustega • Pärast 1999 aastat laiendatakse politsei, pääste, piirivalve tegevustele 2

3. Sisejulgeoleku mõiste kasutamine • “Asi on selles, et kui on olemas riik, peab olema tagatudsisejulgeolek ja piirid. (...) Nojah, nad on ju sõjaväekohuslased ja kui neid ikka tuhandete viisi Eestisse jätta, siis mingist sisejulgeolekust rääkida ei saa. ” Endel Lippmaa,07.08.1996, Postimees • “Viga tehakse ilmselt seal, kus vastandatakse riigi ja erasektori huvid. Tegelikult on riigi sisejulgeolek üks tervik, kus riik on koordineerija rollis ja määratleb mängureeglid.” Jaanus Rahumägi, 07.11.1997, Postimees • “Kindlasti tahaksime rohkem kulutada sisejulgeolekule.” Siim Kallas, 19.09.2000 3

4. Sisejulgeoleku mõiste õigusaktides • 5 seaduses • Üle 20’s valitsuse ja ministrite määrustes • Vabariigi Valitsuse seaduse § 66. lg 1. Siseministeeriumi valitsemisalas on riigi sisejulgeoleku tagamine ja avaliku korra kaitsmine, riigipiiri valvamine ja kaitsmine ning piirirežiimi tagamine, kriisireguleerimise, riigi tegevusvaru ning tuletõrje- ja päästeala tööde, kodakondsuse ja migratsiooni ... asjade korraldamine. 4

5. Sisejulgeoleku mõiste Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alustes (2004. a.) • Eesti sisejulgeolekupoliitika hõlmab riigi sisejulgeolekustruktuuride ülesandeid ja süsteemi üldist korraldust ning see sisaldab osavõttu rahvusvahelist julgeolekut tagavast tegevusest. Julgeolekupoliitika eesmärgi saavutamiseks on sisejulgeolekupoliitika põhiülesanded Eesti sisemise stabiilsuse kindlustamine ning inimelude päästmine ja kaitsmine. 5

6. Sisejulgeoleku definitsioon Soome sisejulgeoleku strateegias (2004. a.) • Selles strateegias mõistetakse sisejulgeoleku all sellist ühiskonna seisundit, kus igaüks võib kasutada õigussüsteemi poolt tagatavaid õigusi ja vabadusi ilma, et ta tunneks kuritegevuse, häirijate, õnnetuste ning ühiskonna globaliseerumise ja ühiskonna muutustest põhjustatud hirmu ning kaitsetust. 6

7. Nõuded mõiste definitsioonile • Definitsioon peab olema adekvaatne, st peab hõlmama täpselt kogu mõiste mahu. • Definitsioonis ei tohi olla ringi, st mõistet ei saa defineerida sellise mõiste kaudu, mis ise on defineeritud antud mõiste kaudu. • Definitsioon peab olema selge ja täpse sõnastusega. 7

8. Siseministeeriumi ettepanek definitsiooni osas • Mõiste sisejulgeolek tähendab- kõigi kaasabil inimeste ja ühiskondliku elu korraldamist igaühe turvalisuse loomiseks, vähendades tõenäosust sattuda ohuolukordadesse, suurendades võimekust ohulereageerida jaleevendada ohu realiseerumisel tekitatudkahju. 8

9. Arutelu töörühmades kell 11:00-11:30 • Sisejulgeolek – mis see on, mida me selle all mõtleme, mida see tähendab? • Soovitav aluseks võtta Siseministeeriumi ettepanek ning vajaduse korral seda täiendada/parandada. • Rühmatöö tulemus tuleb lühidalt ette kanda ühisarutelu käigus 9

10. Töörühm 1 – seminariruum RUHNU – juhendaja Mait Raava • Kalev Timberg, Päästeameti peadirektor; • Mari Pedak, Kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor; • Nathan Tõnnisson, Majandus- ja kommunikatsioonimin. transpordi ja transiidi teenindamise asekantsler; • Harry Liiv, Keskkonnaministeeriumi keskkonna korralduse asekantsler; • Veiko Tali, Rahandusministeeriumi finantspoliitika asekantsler; • Tiina Ristmäe, Eesti Naabrivalve tegevjuht. • Margus Kurm, Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör; • Andreas Anvelt, Riigikantselei julgeoleku koordinatsioonidirektor; • Töörühm 2 – seminariruum VILSANDI – juhendaja Lauri Lugna • Roland Peets, Piirivalveameti peadirektor; • Priit Männik, Sisekaitseakadeemia rektor; • Aap Neljas, Välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna 2. büroo direktor; • Kairit Peterson, Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja; • Siim Sikkut, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna arengutalituse juhataja. • Harry Tuul, Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektor; • Inge Puusepp, Linnade Liidu esindaja, Tallinna linnavalitsuse peaspetsialist; • Lauri Abel, Kaitseministeeriumi operatsioonide ja kriisireguleerimise osakonna juhataja asetäitja; • Töörühm 3 – seminariruum PAKRI – juhendaja Marek Helm • Aldis Alus, Kaitsepolitseiameti peadirektor; • Erki Nelis, Politseiameti politseipeadirektori asetäitja; • Martin Hirvoja, Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler; • Lauri Tumm, Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler • Heli Paluste, Sotsiaalministeeriumi tervishoiupoliitika juht; • Mart Laanemäe, Välisministeeriumi asekantsler poliitikaküsimustes kt; • Krista Paal, Põllumajandusministeeriumi rahanduse ja halduse asekantsleri kt; • Tiina Üksvärav, Eesti Maaomavalitsuste Liidu õigusnõunik; 10