Jahiseadus Jõustub 01.06.2013

1. JahiseadusJõustub 01.06.2013 Peamised muudatused: Jahimaade korraldamine, jahipiirkonna moodustamine, piiride muutmine; Jahipiirkonna kasutusõiguse luba, loa pikendamine ja tühistamine; Maaomaniku õigused; Küttimismahud; Jahitunnistuse kehtivus ja pikendamine; Laskekatse sooritamine (suuruluk ja vibu); Ulukikahjustused ja nende kompenseerimine; Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu ja jahiõiguse tasu; Jahindusnõukogud; Soovitused – sõlmige lepinguid

2. Jahimaade korraldamine, jahipiirkonna piiride muutmine Jahimaade korraldamist senisel kujul ei jätkata. Jahimaade piiride muutmisega tegeleb Keskkonnaamet. Ulukite optimaalset arvukust ei „määrata“ kümneks aastaks, küttimisel lähtutakse seirest ja kahjustustest. Kasutusõiguse tasu ei määrata – seda pole vaja maksta.

3. Jahipiirkonna kasutusõiguse luba, loa pikendamine ja tühistamine Kõigil tänastel kasutajatel kehtib luba 10 aastat. Loaga EI MÄÄRATA küttimismahtu. Loa pikendamine toimub juhul kui jahindusnõukogu on sellega nõus (konsensus). Loa tühistamine maaomanike ettepanekul 51% pindalast + 51% omanike arvust. Loa tühistamine jahindusnõukogu ettepanekul.

4. Maaomaniku õigused Korraldada oma maal väikeulukijahti. Seada tingimusi (leping) ja keelata jahipidamine. Algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine. Teha ettepanek jahipiirkonna piire muuta. Esindada oma huve jahindusnõukogus. Nõuda lepingu puudumisel ulukite tekitatud kahjude kompenseerimist põllule ja okaspuudele.

5. Jahipiirkonna kasutaja õigused(Seaduse loogika põhjal) Korraldada jahipiirkonnas kokkulepitud mahus suurulukijahti. Kui maaomanikud ei ole otsustanud teisiti korraldada väikeulukijahti. Müüa suuruluki küttimise lube ja realiseerida jahisaadusi. Tegeleda jahiturismiga. Algatada jahipiirkonna piiride muutmine. Esindada oma huve jahindusnõukogus. Pidada jahti ilma maaomaniku nõusolekuta kui maaomanik ei ole keelanud (risk kompenseerida ulukikahjustused)

6. Küttimismahud Sisendi annab seirearuanne JS § 21(4) 4) - soovituslik küttimismaht ja –struktuur Sõralised lepitakse kokku jahindusnõukogus. Pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimismahu kehtestab Keskkonnaamet. Kui väikeulukitele piiranguid ei ole siis otsustab maaomanik palju neid tema maal kütitakse

7. Jahitunnistuse kehtivus ja pikendamine Jahitunnistus kehtib 10 aastat. Pikendamiseks koolitust läbida ei ole tarvis, piisab riigilõivu maksmisest ja taotluse esitamisest. Kui tunnistuse kehtivuse lõppemisest on möödunud 12 kuud tuleb teha eksam. Välisriigi jahimehele, kellel on kehtiv tunnistus kodumaal, antakse ühe aastase kehtivusajaga jahitunnistus

8. Laskekatse sooritamine (suuruluk ja vibu) Suuruluki laskekatse sooritamisel sama kord mis seni. Lisandunud on vibujahi laskekatse nõue. Välisriigi jahimees, kellel viimase suuruluki või vibu laskekatse sooritamisest ei ole möödunud rohkem kui 2 aastat, ei pea eraldi laskekatset sooritama

9. Ulukikahjustused ja nende kompenseerimine Üldine loogika – uluki poolt tekitatud kahjustuste eest on osaliselt vastutav see kellel on õigus neid küttida. Sõraliste küttimise õigus on jahipiirkonna kasutajal. Väikeulukite küttimise õigus on maaomanikul. Kahjustuste küsimus peaks olema lahendatud lepinguga. Kui lepingut ei ole, aga jaht ikkagi toimub, peab jahipiirkonna kasutaja osaliselt hüvitama okaspuudele ja põllukultuuridele tekkinud kahju. Kahjunõudele eelnevalt peab maaomanik 1. maiks teatama kus kahjustus võib tekkida, sellest tulenevalt tekib jahiseaduse kohaselt nõude õigus 2014.aastal, väljamaksed 2014 sügisel. Reservfondi moodustamine jahipiirkonna või nende katusorganisatsiooni juurde, riigipoolne toetus eelmisel aastal riigieelarvesse laekunud jahipidamisõiguse tasu ulatuses. Riik kompenseerib osaliselt kahjusid seal kus jaht on keelatud või nendega piirnevatel aladel.

10. Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu ja jahiõiguse tasu 2013.aastal makstud jahipiirkonna kasutusõiguse tasu tagastatakse 9 kuu eest. Jahiseaduse menetlemise käigus tehti ettepanek suurendada jahipidamisõiguse tasu määra 25 euroni katmaks reservfondi võimalike vajadusi (maksimaalne laekumine 450 tuhat eurot) EJS tegi ettepaneku 2013.aastal kehtestada jahipidamisõiguse tasu suuruseks 10 eurot, prognoositav laekumine kuni 180 tuhat eurot. Jahipidamisõiguse tasu maksmise kord analoogne kalapüügiõiguse tasu maksmisele, täpsem info lähiajal kodulehel.

11. Jahindusnõukogud Töökorra põhimõtted kehtestab Keskkonnaamet. Nõukogud 8 liikmelised – 3 jahipiirkondade esindajat, 3 maaomanike esindajat, RMK, Keskkonnaamet. Nõukogu pädevusse kuuluvates küsimuste sõlmitakse konsensuslikud kokkulepped. Kui nõukogu ei jõua konsensuslike kokkuleppeni toimuvad osapoolte vahel konsultatsioonid eesmärgiga saavutada konsensus. „Kui kokkulepet ei sünni siis jahti ei toimu“, sama kehtib ka piiride muutmise ja kasutusõiguse loa pikendamise kohta.

12. Varia Jahisaaduste regulatsioon lihtsam; Jahisaaduse valdaja peab tõendama jahisaaduse päritolu; Jahitrofeesid riik ei reguleeri; Maaomanik tõendab oma omandiõigust kinnistusraamatu õiendiga.

13. Soovitused Lepingud maaomanikega. Jahindusnõukogusse esindajate nimetamine. Reservfondi moodustamine.