Elektriajamite üldkursus

1. Elektriajamite üldkursus Juhtseadmed ja aparaadid

2. Kaitselüliti Kaitselüliti on mehaaniline lülitusaparaat, mille koostises on termiline liigkoormusvabasti,elektromagnetiline lühisvabasti, väljalülitusmehhanism, peakontaktid ja abikontaktid. Nendest plokkidest moodustubki terviklik aparaat – kaitselüliti.

3. Liigkoormuskaitse Lühisekaitse Rikkevoolu- jalekkevoolukaitse Liigpingepiirik Alapingekaitse Enamlevinudkaitseaparaadid Sulavkaitsmed Kaitsereleed Kaitselülitid

4. Sümmeetriliseljuhul, kuikiirestikasvaveeldatavlühisvoolsaavutabomateoreetilisetippväärtusejuba 5 ms pärast, tuleb see kiirestikatkestada. • Kontaktidpeavadavanema juba voolukõveratõusualgusespraktiliseltilmaigasuguseviivituseta. Katkevjoonega on kujutatud 50 kA sümmeetriline efektiivvool. Pidevjoonega on näidatud tegelik voolukõver

5. Kontaktideavamiseksvajalikusteemaletõukejõustosasaadakseelektrodünaamilisetjõust,misindutseeritakserööbitikulgevatessobivageomeetrilisekujuga voolujuhtivates osades ja sobivasuunalise vooluga. • Teine osa vajalikustjõust saadakse voolu ahenemisest kontaktpunktis.

6. Lühisvoolulahutamiseprotsess • Väga suure toimekiirusega voolupiirikuga kaitselüliti töös on kontaktide avanemise järel tähtsaimosaelektromagnetvabastilöökuril

7. Indutseeritudjõudpeabületamatagastusvedrujõu, avamakontaktidjakiirendamanendeeemaldumisesuurelevedrusurvelevaatamata. • Liikuvkontaktavanebtäielikult,lööbvastupuhvrit, põrkabsellestjaalustabtagasiteekonda, kiirendatunalisakskokkusurutudkontaktvedrujõuga. • Et vältidakontaktideuuestisulgumist, peabmehaanilisevabastimehhanismolemavaremlöökuristküllaltaktiveeritud, et tasuudaksõigeaegseltmõjutadaliikuvakontaktiriivistust ja hoida kontaktid püsivalt avatuna.

8. Kaitselüliti löökur lööb kontakti pihta 0,7 ms pärast ja siis kogu eraldusaeg on umbes1,5 … 1,8 ms (50 Hz siinuselise vahelduvvoolu poollaine pikkus on 10ms). • Lühisvool katkestatakse ammu enne kui ta saavutab eeldatava tippväärtuse. • Ülikiire katkestusetulemuseks on väga efektiivne voolu piiramine.

9. Kaitselüliti põhilised tunnussuurused • Nimivool • Nimipinge • Rakendumistäpsus (lubatav kõrvalekalle, mida enamasti väljendatakseprotsendiga nimivoolust, mil kaitselüliti ei tohi rakenduda ja mil peab rakenduma) • Talitluskiirus (määratakse kaitselüliti rakendusaja ja kaarekustutusaja summana) • Rakendusaeg onajavahemikhetkest, mil aparaatiläbivvoolületabvabastirakendusvooluväärtusekunikontaktideavanemisealguseni. • Kaarekustutusaegalgabajast, mil kaarleeklevibkontaktiotsteltkaarekustutuskambrisse ja kustub seal lõhestatuna ja jahutatuna, kui vooluahel on katkenud.

10. Lahutusvõime (suurim vool, mida kaitselülitisuudab lahutada) • Rakendustunnusjoon (rakendumisaja sõltuvusvoolutugevusest)

11. Ressurss • mehaaniline kulumiskindlus (iseloomustatud võimaliku lülituste arvuga vooluvabas olekus) • elektriline kulumiskindlus (iseloomustatud võimaliku lülituste arvuga nimivoolul) • Mass ja mõõtmed

12. Aparaatitellidestulebsilmaspidadaveelpaljumuidtunnuseid, omadusijaparameetreid. • Nendeksvõivad olla • Töötemperatuur • Vibratsioonitaluvus • kõrgusmerepinnast • kaugjuhtimisevõimalus • Indikatsioon • Abikontaktidearvjatüüp • Korduvlülitusevõimalus • Kiirendus • Ehitusviis • Liivjatolm • Korrosioon • Niiskus • Tule- ja plahvatusohutus • pingelang.

13. Kaitselülitite liigitus • liinikaitselüliti • mootorikaitselüliti • rikkevoolukaitselüliti

14. Liinikaitselüliti • Liinikaitselüliti on elektromehaanilineaparaatkaablitejajuhtmetekaitseksliigkoormusejalühiseeest. • Liigkoormuskaitseks on termovabasti, lühisekaitsekselektromagnetvabasti. • Enamasti on võimalikjuurdekomplekteerida ka alapingevabasti.

15. Kaitselüliti ehitus 1 – ühendusklemmid 2 – bimetallvabasti 3 – elektromagnetvabasti 4 – liikuv kontakt 5 – kaarevenitaja 6 – abiahel 7 -

16. Elektromagnetvabasti rakendusvoolu järgi eristatakse B, C ja D rakendumistunnusjoonega liinikaitselüliteid. • B-tunnusjoonega kaitselülitid on mõeldud peamiselt elamusiseste liinide kaitseks, kus tarvititeks on valgustid, mitmesugused küttekehad ja teised väikese sisselülitusvooluga seadmed. • Lüliti peab viivitamatult rakenduma 3…5-kordse nimivoolu juures. Suurema väärtuse puhul peab rakendumisaeg olema alla 0,1 sekundi.

17. C-tunnusjoonega kaitselülitid on mõeldud toiteliinide kaitseks kui seal esineb normaaltöö olukorrassuuri voolutõukeid (suurema sisselülitusvooluga tarviteid – luminofoorlampe, elektritööriistu jt.). • Need peavad viivitamatult rakenduma 5…10-kordse nimivoolu juures. • D-tunnusjoonega kaitselülitid peavad taluma kuni 10-kordset nimivoolu, 20-kordne nimivool peabolema lahutatud 0,1 sekundiga.

18. Termovabasti rakendumistunnusjoon on kõigil ühesugune ning peab tagama liinide kõrge eluea. • 1,13 nimivoolu peab taluma üks tund, 1,45 nimivoolu lahutamisaeg ei tohi olla üle ühe tunni.

20. Liinikaitselüliti rakendumisvool I2, mille puhul kaitselüliti peab ühe tunni vältel rakenduma on I2 ≤ 1,45Iz.

21. Mootorikaitselüliti

22. Mootorite kaitset tuleb vaadelda kahes kategoorias: • 1. Kaitse mootoriväliste kahjustuste vastu • 2. Kaitse mootorisiseste rikete edasise laienemise vastu mootori sees või/ja elektrisüsteemis.

23. Tavaliselt kaitse pole kõikehõlmav. • Enamus soovimatutest välismõjudest põhjustab mootori temperatuuri tõusu. Niisuguseks välismõjuks võib olla • liigkoormus töö või käivituse ajal • liiga sage käivitamine • ebaõige või mittesümmeetriline pinge • puudulik jahutus või halvenenud ventilatsioon. • Ülemäärane temperatuur vähendab isolatsiooni iga.

25. Sulavkaitse

26. Sulavkaitse on lihtsaim ja odavaim seade, mis katkestab vooluahela, kui vool selles ületab lubatud väärtuse. • Sulavkaitsme põhiosa on enamasti kergsulavast metallist (tsingist, hõbedast) sular (traat, varras või riba), mis elektrivoolu toimel kuumeneb ja rakendumisvoolu juures sulab.

27. Sular • sularihoidik või kandur või kest • Kontaktid • kaarekustutusseade või kaare kustumist võimaldav keskkond.

28. Sulari talitlus • Normaalselt on see püsiolukord, mil kogu eralduv soojus hajub ümbruskonda. • Sulari nimivool ongi vool, mida ta võib kestvalt taluda. • Kui koormusvool kasvab, siis sulari ja kogu sulavkaitsme temperatuur tõuseb. • Suurim püsivool, mille juures sulavkaitse veel ei rakendu, sõltub sulari ristlõikest, kujust, materjalist ja pikkusest, aga ka ümbruse temperatuurist.

29. 1,3…1,4 nimivoolu • Selleks, et järsult vähendada sulari läbipõlemisaega, kasutatakse kahte võtet: • 1) tehakse erilise kujuga sular • 2) kasutatakse metallurgilist efekti (Cu + Sn tilk) • D = 0.25 mm – 1000 °C – 120 min • D = 0.25 mm – 650 °C – 4 min

31. Niiviisi valmistatud sularid lahutavad lühisvoolu 2…5 korda madalama voolu juures.