130 likes | 488 Views
SLOVEENIA. Koostaja: Reisiklubi. Sloveenia lipp. Sloveenia lipp on väga sarnane Slovakkia lipule, seepärast arutatakse uue lipu kasutuselevõttu. .
E N D
SLOVEENIA Koostaja: Reisiklubi
Sloveenia lipp Sloveenia lipp on väga sarnane Slovakkia lipule, seepärast arutatakse uue lipu kasutuselevõttu. Kilbi alumises osas on Aadria merd ning Sloveenia jõgesid Dravat ja Savat sümboliseeriva kahe laine kohal Sloveenia kõrgema mäe Triglavi kolm tippu. Uue lipu kavand Slovakkia lipp
Lipp Tähtsamad andmed Vapp Keel - sloveeni Pealinn - Ljubljana Pindala – 20 273 km² Rahvaarv – 1 935 677 (aasta 2003 andmetel) Rahvastiku tihedus - 95,5 in/km² Iseseisvus – 25. juuni 1991
Sloveenia on riik Kesk-Euroopas Asub Alpides, Vahemere rannikul ja Karpaatide basseinis Austria Naaberriigid on: Ungari Itaalia Horvaatia
“Sloveenia? Kas seal siis sõda polegi?” Umbes selline on sageli reaktsioon, kui rääkida tuttavate kavatsusest Sloveeniasse sõita. Ilmselt on aastaid kestnud sõda Balkani poolsaarel endises Jugoslaavias tekitanud ettekujutuse, nagu oleks sealkandis kõik kole ja katki. Tegelikult on Sloveenia kõige arenenum riik endises idablokis, kus keskmine sissetulek on mitu korda suurem kui Eestis. Sloveenia asub Kesk-Euroopas
Pealinn Ljubljana Riigi majandus- ja kultuurielu sõlmpunktiks on pealinn Ljubljana, mis näiteks tallinlasele võib tunduda sümpaatse rahuliku väikelinnanna. Ljubljana laiub Ljubljanica jõe kallastel ning kahel pool jõge asub ka linna keskus, mille vanem osa jääb peamiselt lõunakaldale. Just sealt leiab tähtsamad väljakud, kirikud, kindluse ja turud.
Pinnamood Pinnamood on valdavalt mägine või künklik. Maa põhiosa hõlmavad Ida-Alpide peamiselt lubjakivist ääreahelikud, mida liigestavad jõgede (Sava, Dava ja nende lisajõed) orud.
Sloveenia majandus • Rahvaarv 2,0 miljonit • Rahaühik talaar = 0,065 Eesti krooni • Keskmine palk 17 000 krooni • Inflatsioon 3,8% • Majanduskasv mullu 2,5% • Tööpuudus 6,8% Sloveenide keskmine palk ületab Ida-Euroopa riikide oma ligi kaks korda, ulatudes üle 17 000 krooni. Samas on sealne hinnatase võrreldav Tallinna omaga.
Postojna koopad Karstikoobastik Sloveenias Dinaari mäestiku loodeosas. Käikude ja grottide kogupikkus umbes 22 kilomeetrit. Euroopa suurimaid ja huvitavamaid tilkekivikoobastikke. Koobastikku hakati uurima 1878. aastal. stalaktiidid Palju on stalaktiite ja stalagmiite. Koobas on kahekorruseline: all voolab umbes 1 km ulatuses Pivka jõgi, ülemist näidatakse turistidele, seal on sillad, vaateplatvormid, elektriraudtee ja –valgustus. stalagmiidid Suurimas grotis, mille kõrgus on 50 m, pindala 3000 ruutmeetrit ja mis mahutab 10 000 inimest, korraldatakse kontserte.
Triglav, the highest mountain of Slovenia's Julian Alps The River Mura in the Pomurje region Üks armastatuim 260st kosest
Lõpetuseks Öeldakse, et väike on ilus. Sloveenia kohta kehtib see täiel määral. Sloveenias leidub tõesti kõike: lumiste tippudega mägesid, tasandikke maisi- ning päevalillepõldudega, viinamarjaistandusi, gooti kirikuid, barokklosse, kauneid mägijärvi, koopaid ja isegi supelrandu.