Harimatus peletab maalt

1. Inimene kui liik on õpihimulineRoger Säljö Harimatus peletab maalt Ivo Eesmaa Kärdla Ühisgümnaasiumi direktor

2. Harimata inimesel puudub arusaam tema ümber toimuvast, enesekindlus ja ettevõtlikkus. • Aga see on just see, mis maal endaga toimetulekuks vaja. Maal ei ole palju neid, kes Sulle tööd võiks pakkuda. • Eelkõige pead Sa ise olema endale tööandjaks. Või tundma ja teadma võimalusi maal elamiseks ja töötamiseks kellegi teise heaks, kes linnas või hoopis kuskil muul maal. See on kaugtöö. Ja selleks pead olema piisavalt haritud. • Harimatu inimene ei saa maal iseseisvalt hakkama. • Kui ei, tuleb minna linna. Seal ikka tööd pakutakse. Lihttööd vähemalt...

3. Me kas • TEAME, • USUME või • ARVAME

4. LOODUS ON OLEMAS KA INIMESETA LOODUSSEADUSED

5. KULTUUR ON INIMTEGEVUSE TULEM Inimene elab kultuuris ja samal ajal loob teda pidevalt juurde.

6. Kultuur on inimkonna saavutuste kogum • filosoofiast • teadmistest • loomingust • usust • tabudest • väärtustest • elamisviisidest jne.

7. Kultuuriline iseolemine ?

8. Kultuuriline iseolemine

9. ?

11. Kultuuriline iseolemine Toetab Kujundab Ehitab Kogukonna ootused Haridusvõrk

12. Nõukogude totalitaarne režiim oli viidud täiuseni. Ta ei käsutanud mitte niivõrd majandust kui inimese mõtlemisvõimet, inimese loovust. Inimese loovuse lagi oli määratud Poliitbüroo mõtlemisvõime madala laega. Selle kõige traagilisemaks tagajärjeks oli inimese tõeline ja lõplik vabastamine, inimese vabastamine kõige raskemast koormast - kohustusest mõelda, iseseisvaid otsuseid langetada ja oma otsuste eest vastutust kanda. Lennart Meri Kõne “Estonia” kontserdisaalis 24. veebruaril 1994

13. Pole kahtlust, et mõnes koolis saavutavad õpilased paremaid tulemusi kui teistes • Kas see tähendab, et koolid, kus saadakse häid tulemusi, on tõepoolest millegi poolest paremad kui ülejäänud? • Mitte tingimata, sest põhimõtteliselt on võimalik, et paremates koolides õpivad ka tublimad õpilased, kes saavad paremaid tulemusi mitte tänu koolile, kus nad õpivad, vaid tänu kodusele kasvatusele, andekusele või motiveeritusele. T a r m o S t r e n z e Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond HARIDUS 7–8/2007

15. TIMSS (Trends in International Mathematics and Science Study)2003 4040 kaheksanda klassi õpilast 151 koolist +õpetajad ja direktorid

16. Tulemus sõltub eelkõige sellest, millised õpilased ja õpetajad on kooli kokku tulnud; • See, mida nad koolis teevad, ei ole enam eriti tähtis. Vähemalt mitte teadmiste omandamise seisukohast.

17. Eliitkoolid on müüt? • Inimeste seas on lihtsalt kujunenud arvamus, et mõned koolid on kuidagi erilised,ja seetõttu jookstaksegi nendele koolidele tormi, kuigi tegelikult ei erine need süstemaatiliselt ülejäänutest. • Ja kuna eliitkoolidel on võimalik nii paljude laste vahel valida, ongi neil võimalik kokku koguda palju andekaid head päritolu õppureid, kes saavad eksamitel ja testidel kõrgeid tulemusi.

18. Kooli väärtus • Iga õppeasutuse tegelik väärtus peitub tema vastavuses kogukonna kultuurilisele iseolemisele • Koolivõrgu tegelik väärtus on õppeasutustes, kuhu tullakse meeleldi õppima ja kus noores inimeses kujunevad nii elutööks vajalikud teadmised-oskused kui väärika elu elamiseks vajalikud väärtushinnangud

19. Regionaalpoliitiline postulaat koolist ja õpilasest. • Kui kuskil, kus inimesed elavad ja neil on lapsed, on vilets kool, siis ei öelda, et mine 50 km kaugusele, seal on parem kool, vaid kool tehakse korda!

20. Õpetaja väärtus • Õpetaja väärtus seisneb oma elukutse vajalikkuse ja väärikuse tunnetamises ning professionaalsuses. • Üldjuhul suudab ainult väärikas inimene kutsuda teistes esile soovi väärikas olla või väärikaks saada.

21. Õpilase väärikus • Õpilase väärikus ilmneb seal, kus õppimine on popp, ilmneb raamatukogu vaikses lugemissaalis ja arvuti arendavaid programme kasutades. • Ilmneb laias huvideringis, kus muusikal ja kunstil, tehnikal ja spordil, kirjandusel ja poliitikalgi on oma koht. Aga suuresti ka omavahelises suhtlemises.

22. Vabal inimesel on • 7 põhivoorust Tarkus, vaprus, mõõdukus, õiglus, usk, lootus, armastus. • 7 vabale inimesele vajalikku teadmist (7 vaba kunsti)

23. Euroopa parlamendi ja nõukogu soovitus võtmekompetentsuste kohta elukestvas õppes • Emakeeleoskus • Võõrkeeleoskus • Asjatundlikkus matemaatikas ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest • Asjatundlikus info töötlemise, salvestamise ja edastamise valdkonnas • Õppimisoskus • Oskus suhelda,võime mõista teisi inimesi ja nende püüdlsui, asjatundlikus ühiskonnaelu korralduses • Algatuslikkus ja ettevõtlikkus • Kultuuriline teadlikkus ja väljendus.

24. …… Kool ja koolitus on selles tegevuses olulised, ent õppimine pole mingil moel piiratud vaid nimetatud keskkondadega. • Paljud põhilised arusaamad ja oskused omandame me jätkuvalt mujal: perekonnas, sõprade ja tuttavate ringis, seltsides ja töökohal, s.t. keskkonnas, mille esmane eesmärk ei ole teadmiste vahendamine. • Vestlus lõunalauas, jutuajamine teleri ees, arutelu kohvikus, harrastustegevused on kõik erinevad kontekstid, milles õppimine toimub inimestevahelise suhtlemise kaudu R.Säljö “Õppimine tegelikkuses”

25. Elukestva õppe kultuurilised eeldused. • Kirjaoskus. • Hoiakud ja väärtused • Ühiskondlikud • Individuaalsed • Traditsioonid • Riigi valitsemise kultuur • Seadustik • Keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse eelarvepoliitika • Kodanikuühiskonna ja riigi partnerlus.

26. “Haritud inimene oskab leida elust headust, õiglust ja ilu, ta tegevus ja suhtumised on sihitud headuse,õigluse ja ilu kasvatamiseks, isikliku ja ühiskondliku õnne suurendamiseks ja kurjuse, inetuse ning vale kaotamiseks… Hariduse omandamine peab toimuma kodu, kooli, ümbruse ja isiku enese ühisel koostööl” Jüri Annusson 1935

27. Mida arvata elust Eestis? • Harimatus on jube asi • Ja eriti jube on harimatuse pealetükkiv vorm • Me tunneme seda matsluse nime all.

28. Milleks on vaja haridust? • Et kadedus ei kargaks kedagi kägistama, • et tigedus ei pääseks tingimusi esitama, • et rumalus end ruumides lahti ei rulliks, • et laiskus ei laiutaks, • et vihkamisel poleks põhjust vilet lüüa • ja lihtsalt lollusel poleks kohta kuhu kükitada!