Vabatahtliku töö sotsiaaltöös

1. Vabatahtliku töö sotsiaaltöös Liina Käär TÜ Pärnu kolledž

2. Kolmas sektor Eesti riigis • Esimene, teine ja kolmas sektor – mis need on? • Esimene ehk avalik ehk riiklik sektor - tegeleb üldiste ja rahvuslike hüvede kaitsmise, vastavate poliitikate kujundamise, seadusandluse jms nii üleriigilisel kui kohalikul tasandil. Sinna kuuluvad riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud institutsioonid. • Erasektor - tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu (kui kasutatakse sõna 'erasektor', loetakse selle alla nii äri- kui mittetulundussektor). • Kolmas ehk mittetulundussektor (valitsusväline) - on kodanikualgatuse ja vabatahtlikkuse põhimõttel kasumit mittetaotlevate ühenduste ja huvigruppide vormis toimiv üks ühiskonna keskne osa.

3. Kui suur on Eesti kolmas sektor? • Juriidilise määratluse kohaselt toimivad kolmandas sektoris mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsingud, mida kokku nimetatakse ühendusteks. 1. juuli 2007 seisuga on Justiitsministeeriumi Registrikeskuse andmetel kokku 25 663 ühendust - 743 sihtasutust ja 24 920mittetulundusühingut • Seltsingute arv ei ole teada. 2006. aastal Kodukandi poolt läbiviidud kaardistamise põhjal tegeleb maapiirkondades ca 450 seltsingut, millele lisanduvad ilma lepinguta seltsingud ja linnades olevad. • Üle poole Äriregistri mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ühendustest moodustavad korteri-, garaazhi- ja aiandusühistud. 9000st meie mõistes kodanikuühendusest tegutsevad avalikes huvides vaid 1200. Hinnanguliselt annavad ühendused tööd 4-5% tööjõulisest elanikkonnast.

4. Milline ühendus? • Vabatahtlik ja ühiskondlik tegevus on demokraatliku ühiskonna alused. Mittetulunduslikud ühendused täidavad meie ühiskonnas olulist rolli ning võimaldavad üksikisikul anda oma panus ühiskonna arengu ja heaolu kasvu heaks. • Eesti seadused lubavad asutada kolme liiki kodanikuühendusi: mittetulundusühingud, sihtasutusi ja seltsinguid. Millist ühenduse vormi oma tegutsemiseks valida, sõltub ühinemise eesmärkidest ja kavandatavast tegevusest. Vahel selgub pärast läbimõtlemist, et asutajate ideele vastab hoopis osaühing ja seegi ei pruugi olla vale vastus. Või pole üldse vaja luua juriidilist isikut koos kaasneva raamatupidamise jm kohustustega, vaidoma eesmärke saab ka muul moel saavutada.

5. Mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsingud MTÜ on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Seltsing on kodanikeühenduste lepinguline vorm, kus koostööpartnerid ehk seltsinglased lepivad kokku oma panuse andmises ühise eesmärgi saavutamiseks omavahelise kokkuleppe alusel.

6. MTÜ ja SA erinevused:

7. Mittetulundusühing • MTÜ on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine • MTÜd väljendavad riigi demokraatlikkust ja inimeste algatusvõimet ise probleeme lahendama asudes Ühingute profiil: • liikmete huvide esindamine (korteri- ja garaažiühistud, puuetega inimesed jne) • külaliikumise - ja maaelu edendamine (Kodukant Läänemaa MTÜ kaasates külaseltse) • sotsiaal- ja tervishoiu valdkond (sihtgrupi huvide esindamine ja eestkoste) • kultuuri-, spordi- ja noorsootöö valdkond (avatud noortekeskused) • vabaharidus ja huvitegevus • eriala- ja huviliidud (mentorlus ja heategevus)

8. Mittetulundussektori probleemid Probleemid: • tegevus kipub sageli olema liialt ühelaadne, nt maapiirkondades tegutsevad ainult külaseltsid, linnades olukord parem; • Paljude seltside tegevus jääb toppama raha taha – puudub avaliku ja erasektori toetus, puuduvad oskused ja võimalused projektitaotluste koostamiseks • Tihti puuduvad nii koostöösidemed kui harjumus koostööd teha • Pakutavate teenustena domineerivad: nõustamine, koolitamine, turism, sport ja noortekeskused

9. MTÜ-de probleeme veel: • Puuduvad aktiivsed liikmed – kuidas kaasata uusi ja aktiivseid • Sageli puuduvad üldse või on halvas olukorras kohad, kus mittetulundusühenduse liikmed saaksid koos käia

10. MTÜ asutamine Mittetulundusühingu asutamiseks tuleb:- läbi viia asutamiskoosolek- sõlmida asutamisleping ja sellega koos kinnitada ühingu põhikiri- määrata ühingu organite (juhatuse ja revisjonikomisjoni) liikmed- tõestada notari juures juhatuse liikmete allkirjad - esitada dokumendid registreerimiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile

11. MTÜ asutamine Nõuded asutamiskoosolekule ja asutamislepingule- mittetulundusühingu asutamiseks on vaja vähemalt kaht asutajat- asutamine toimub asutamislepingu sõlmimisega ja koos sellega põhikirja kinnitamisega- asutamislepingu ja põhikirja igale lehele kirjutavad alla kõik asutajad Asutamislepingus tuleb märkida:- ühingu nimi, asukoht, aadress ja eesmärk- asutajate nimed ja elu- või asukohad (juriidilistel isikutel) ning isiku- või registrikoodid- asutajate kohustused mittetulundusühingu suhtes- juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad

12. MTÜ asutamine Nõuded põhikirjaleMittetulundusühingu põhikiri peab olema kirjalik ja selles tuleb märkida:- mittetulundusühingu nimi, asukoht ja eesmärk- liikmeks vastuvõtmise, väljaastumise ja -arvamise tingimused ja kord- liikmete õigused- liikmete kohustused või kord nende kehtestamiseks- osakondade olemasolu korral nende õigused ja kohustused- üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord ning otsuste vastuvõtmise kord- juhatuse liikmete arv või nende ülem ja alampiir- vara jaotus ühingu lõpetamisel- muud seaduses sätestatud tingimused (enamasti lubatud erinevused seaduses toodud nõuetest) Mittetulundusühingu asutamine lõpeb registreerimisavalduse esitamisega tema asukoha mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.

13. MTÜ asutamine Nõuded registreerimisavalduseleMittetulundusühingute registreerimisavaldus peab olema kirjalik ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Avalduses näidatakse mittetulundusühingu nimi, asukoht ja aadress, põhirja kinnitamise aeg, juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad, juhatuse liikmete esindusõiguse erisused, ühingu tähtaeg (kui on moodustatud tähtajaliselt) ja muud seaduses sätestatud andmed (eelkõige kehtib see eriseadustega täiendavalt reguleeritud mittetulundusühingute - korteriühistud, erakonnad, ametiühingud - kohta). Registreerimisavaldusele lisatakse:asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri, juhatuse liikmete notariaalselt tõestatud allkirjanäidised, sidevahendite (telefon, faks) numbrid ja muud seaduses nimetatud dokumendid (tõend riigilõivu tasumise kohta, erakonna liikmete nimekiri jne.).

14. Missioon, eesmärgid, visioon ja strateegia • Missioon ehk teiste inimeste hüvanguks või muude üldisemate väärtustega seotud eesmärk, mille huvides organisatsioon tegutseb. • Eesmärk – tegevuskava või tegevused, millega organisatsioon tegeleb, et täita oma missioon. • Visioon – tulevikunägemus olukorrast, millele organisatsioon aitab kaasa läbi oma missiooni ja eesmärkide täitmise • Strateegia – tegevuskava, mille abil püütakse jõuda visiooni täitumiseni.

15. Missioon ... ehk miks see asutus olemas on? Mis on selle asutuse ülesanne? Mida see asutus pakub, teeb, loob jne? EMSLi missioon: EMSL on avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste eestkõneleja, mille töö on pühendatud kodanikualgatuse ja kodanikuühiskonna arendamisele Eestis. SA Innove: Pakkuda nõuannet ja toetust elukestvat õpet väärtustava ühiskonna kujundamisel aktiivsetele organisatsioonidele ja õppivatele ühiskonnaliikmetele.

16. Visioon – kuhu me jõuda tahame? ...kuidas me kujutame enda positsiooni, tegevust, organisatsiooni ette 3, 5, 10,... aasta pärast või üldse, kaugemas tulevikus? Välja võib tuua aspekte, mille poolest on organisatsioon erinevam, parem, konkurentsivõimelisem jne • EMSLi visioon: EMSLi visiooniks on osalusel ja kodanikualgatusel toimiv kodanikuühiskond, milles EMSLil on siduv roll avalikes huvides tegutsevate ühenduste ja ühiskonna vahel.

17. Strateegia... ...eesmärgiks on ära näidata tegevussuunad, millega organisatsioon järgnevate aastate jooksul töötab. Tegevussuunad saab ära määratleda nii ühiskondlikul tasandil, kohalikul kui organisatsiooni tasandil. Strateegia määratlemisel on oluline arvestada ümbritsevaid tingimusi organisatsiooni arendamiseks: poliitika, majandus, kultuur, demograafia vms.

18. Strateegia

19. Strateegia – näiteks: EMSLi strateegilised suunad 2005 – 2008: • Ühiskonna tasandil:- Osaleda EKAKi tegevuskava elluviimisel- Arendada Eesti vabaühendusi - Hoida kõrgel kolmanda sektori mainet. • Organisatsiooni tasandil:- Olla erinevaid ühendusi kaasav laiapõhjaline liikmesorganisatsioon- Seista oma liikmete ühiste huvide eest koostöös avaliku ja erasektoriga- Käivitada stabiilsed meediaväljundid EMSLi ja kolmanda sektori tegevuste kajastamiseks - Hoida organisatsioonina majanduslikku ja poliitilist sõltumatust, tunnustades ühiskonnaliikmete mitmekesisust ning eriarvamusi - Olla partneritele ja kolmanda sektori liikmetele kvaliteetseks ja tunnustatud eeskujuks oma töös, teenustes ja juhtimises kui sõbralik, hooliv ja ühendusi siduv organisatsioon. • Nendest suundadest lähtuvalt koostatakse EMSLi iga-aastased tegevuskavad ja hinnatakse EMSLi tegevuse tulemusi ja mõju.

20. Näide strateegia kokkuvõttest: Heateo Sihtasutuse strateegia 2005-2006: kokkuvõte HEATEO SIHTASUTUS algatab unikaalseid projekte ühiskondlikult olulistel teemadel, kaasates vabatahtlikke ja annetajaid. Seeläbi püüame heategevuslikku mõttelaadi ja käitumist muuta ning inimestele andmisrõõmu pakkuda. Ühtlasi peame oluliseks, et Heateo Sihtasutuses oleks hea töökeskkond – töötajad on oma tööga rahul ja tunnevad sellest rõõmu!

21. KPMG Eesti juhtimiskonsultandid Pirkko Valge ja Evelin Kalju tulid meile appi olukorras, kus Heateo SA’l oli välja kujunenud kolm tegevussuunda: abivajajate ning –pakkujate kokkuviimine, uute projektide algatamine, heategevusürituste korraldamine. Meil oli vaja leida selgem strateegiline fookus ning mõista, millised tegevused on meile kõige olulisemad. Mida saame väikse tuumikmeeskonnaga ära teha, et heategevuslikku mõttelaadi ja käitumist kõige rohkem muuta? Kokkuvõte strateegiaarutelude olulisematest tulemustest:

22. Visioon Meil on nägemus hoolivamast maailmast, kus inimesed märkavad teineteist toetada ja aidata. Aitame inimestel muuta enda elusid ja muuta Eesti ühiskonda. Missioon Muuta heategevuslikku mõttelaadi ja käitumist Eesti ühiskonnas loomulikuks ja harjumuspäraseks  Pakkuda inimestele andmiserõõmu, luues lihtsamaid võimalusi vabatahtlikuna töötada, materiaalse toetusega aidata ja muid heategusid sooritada Põhimõte Tahame pigem ühte head tegu miljonilt inimeselt kui ühelt inimeselt miljonit tegu! Samuti on oluline, et meie vabatahtlike, annetajate jt koostööpartnerite tegevus oleks pikaajaline ja läbimõeldud.

23. Väärtused • Koostöö – toome oma projektide kaudu kokku erinevate sektorite ideed ja ressursid, koostöö partneritega on sügav ja pikaajaline. • Positiivsus – teeme head teistele ja endale. • Uuendusmeelsus – noored, uuenduslikele lahendustele orienteeritud tegijad. • Usaldusväärsus – hästi toimiv, positiivse maine ja laia kontaktidevõrguga organisatsioon. Peamised eesmärgid 2006. a. lõpuni • Unikaalsete projektide algatamine ühiskondlikult olulistel teemadel, kaasates vabatahtlikke ja annetajaid: • algatame vähemalt 2 projekti aastas • 2005. a. vähemalt 300 vabatahtlikku (200 inimest uute projektide juures ja 100 varem algatatud projektide juures); 2006. aastal 450 vabatahtlikku (300 ja 150) • kaasame senisest rohkem rahalisi annetusi ja annetajaid • Heateo juures on kõigil inimestel hea töötada ja see paistab välja: • Heateo töötajad on oma tööga rahul ja tunnevad rõõmu • Heateo SA on avalikult tunnustatud hea töökeskkonna poolest

24. Missiooni, visiooni ja strateegiliste eesmärkide määratle-mine Sise- ja välis-keskkonna analüüs Kriitiliste edutegurite määratle-mine Tegevus-mudeli koostamine Mõõdikute kokku-leppimine Tegevuste kavanda-mine Uus, efektiivsem tegevusmudel: keskendudes kõige olulisemale, saavutame oma ressurssidega suurima ühiskondliku panuse Selged eesmärgid ja mõõdikud tulemuste hindamiseks Selge missioon, visioon ja prioriteedid: töötajad, vabatahtlikud ja nõukogu liikmed jagavad ühtset arusaama sellest, miks Heateo Sihtasutus on olemas ja mida me tahame saavutada Heateo SA strateegia väljatöötamise protsess