1 / 12

NUKLEIINHAPPED

NUKLEIINHAPPED. Tallinna Lilleküla Gümnaasium 10. klass Koostas: Kristel Mäekask. Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksuribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. RNA. DNA.

adrienne-conway
Download Presentation

NUKLEIINHAPPED

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. NUKLEIINHAPPED Tallinna Lilleküla Gümnaasium 10. klass Koostas: Kristel Mäekask

  2. Nukleiinhapped jaotuvad : • DNA(desoksuribonukleiinhape) ja RNA(ribonukleiinhape). • kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. • nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. RNA DNA

  3. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : • viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. • lämmastikalus • fosfaatrühm lämmastikalus fosfaatrühm suhkur

  4. DNA ehitus • DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. • Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides jateatud viirustes. • 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) • 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid).

  5. DNA 4 lämmastikalust: A – adeniin G – guaniin T – tümiin C – tsütosiin

  6. Biheeliksi ehituslik eripära • Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). • Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil. • Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed. • DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet. • DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused.

  7. Komplementaarsus Teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela. -A-G-T-C-A-T-C-G- -T-C-A-G-T-A-G-C- Leia DNA teine ahel: A A T C G G T T C

  8. DNA molekuli ülesanded organismis • Kromosoomide põhiline koostisosa • Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku jagunemise käigus).

  9. RNA ehitus • RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. • Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C) U - uratsiil -U-C-A-G-U-A-G-C- -A-G-U-C-A-U-C-G

  10. RNA 3 erivormi mRNA (5%) - informatsiooni RNA Info toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta. tRNA (15%) - transport RNA Aminohapete taransport valkude sünteesi toimumiskohta. rRNA (80%) - ribosoomi RNA Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab aset valgusüntees.

  11. RNA tähtsus RNA ülesanne on DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks. A-U T-A C-G G-C Teada on üks lõik DNA-st, leia RNA ahel A A T C G C T T A

More Related