E N D
Mesilane Koostaja Nadja Stefan
Kas teadsid, et … Ühismesilastest on tuntuim kodumesilane, keda inimene kasvatab tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja suira (töödeldud õietolmu), seal kasvab ka haue – munad, vaglad ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 15 000–17 000 töömesilast ja ajuti 200–2000 isamesilast ehk leske. Lesed arenevad viljastamata munadest, muud mesilased viljastatud munadest. Vaklu toidavad töömesilased peanäärmenõrega, mida nimetatakse mesilaspiimaks, ning mee, vee ja suira seguga. Mesilasema vagel saab piima kogu vaglajärgu kestel, isa- ja töömesilasvaglad ainult 3 esimesel päeval.
Erinevad mesilased: • Hiidmesilane (Apis dorasata) elavad Aasia troopilistes metsades. • Kääbusmesilane (Apis florea) elavad samuti Aasia troopilistes metsades. • India mesilane (Apis indiaca ehk Apis cerana) on suurema levialaga. • Meemesilane (Apis mellifera) on arvatavasti arenenud Aafrikas Aasiast tulnud eellasest ja levinud sealt Euroopasse.
Infot mesilastest Erakmesilased elavad üksikult, kägumesilased teiste mesilaste pesades, ühismesilased suurte peredena. Mesilasema paaritub kord elus, pulmalennu ajal, ja muneb seejärel 4–5 aastat pesast lahkumata. Tööst ema osa ei võta. Leskede ainus ülesanne on emaga paarituda. Nad elavad lühikest aega, sügisel töömesilased hävitavad nad.
Kasutatud kirjandus • http://et.wikipedia.org/wiki/Mesilane • http://images.google.com/images?hl=en&q=mesilane&btnG=Search