Download
1 / 9
220 likes | 1.27k Views
Pingelõdvendus. Helsingi protsess. Pingelõdvenduse mõiste. Lääneriikide välispoliitika oli jõudnud ummikusse: ei oldud suudetud takistada kommunismi levikut, majanduslikult oli olukord kehv, samal ajal näis NL tugevnevat – lääneriigid vajasid hingetõmbeaega – algas pingelõdvendus.
E N D
Pingelõdvendus Helsingi protsess
Pingelõdvenduse mõiste • Lääneriikide välispoliitika oli jõudnud ummikusse: ei oldud suudetud takistada kommunismi levikut, majanduslikult oli olukord kehv, samal ajal näis NL tugevnevat – lääneriigid vajasid hingetõmbeaega – algas pingelõdvendus. • Terminit „pingelõdvendus“ kasutati esimest korda 1970. aastail, et kirjeldada Ida-Lääne suhete soojenemist, kaubavahetuse elavnemist ja kultuurisidemete arenemist.
Pingelõdvendus • Pingelõdvendust soodustasid: nn Vietnami sündroom (masendus, mis tekkis USA ühiskonnas pärast edutut sõda Vietnamis) ning Nõukogude juhtkonna kartus jääda kahe vaenuliku jõu, Hiina ja USA vahele. • Esmalt hakkasid soojenema NL ja Pr suhted: arenes majanduslik ja kultuuriline koostöö. • Hakkasid paranema NL suhted ka teiste lääneriikidega.
Relvastusalased lepped * 1963.a. sõlmiti NSVL, Suurbritannia ja USA vahel tuumarelvakatsetuste osalise keelustamise lepingu, millega keelustati tuumarelvakatsetused atmosfääris, vee all ja kosmoses. Tegemist oli esimese lepinguga, mis piiras osaliselt võidurelvastumist. * SALT (StrategicArmsLimitationTalks) – hulk NSVL-USA läbirääkimisi aastatel 1969-79 tuumarelvastuse tootmise vähendamiseks. • 1972.a. sõlmiti SRP-1 USA ja NSV Liidu vahel , millega lubati, et kumbki pool ei ehita mitte kunagi üle 1 raketitõrjesüsteemi ning külmutab 5 aastaks strateegiliste kandurite arvu 2400-ni. • Aastail 1973-79 sõlmiti SRP-2, kuid USA Senat seda 1979.a. ei ratifitseerinud.
USA – NSV Liidu suhete paranemine • 1969 .a. sai Nixon USA presidendiks. USA välispoliitika eesmärgiks sai heade suhete loomine kommunistlike suurriikide Hiina ja NLga. Tulemus: USA väed lahkusid Vietnamist, normaliseerusid suhted Pekingiga, algas pingelõdvendus Euroopas. • USA ja NL suhete normaliseerumine. • 1972 külastas Nixon NL, sõlmiti SRP-1 ning NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete aluste leping, mille järgi pidid üliriikide liidri korrapäraselt kohtuma hakkama. • Järgnevate visiitide ajal sõlmiti palju majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika-, kultuurialaseid kokkuleppeid.
uus idapoliitika • 1970-ndate alguse pingelõdvenduses on suure tähtsusega pingete vähenemine kahe Saksamaa vahel. • 1966.a. SLVs võimule tulnud sotsiaaldemokraat W. Brandtloobus Hallšteini doktriinist ja kuulutas välja rahuliku kooseksisteerimise printsiibi. • 1970.a. sõlmisSLV NSV Liidu ja Poolaga nn. idalepingud, millega SLV tunnustas Saksamaa (Saksa DV) idapiirina Oder-Neisse jõge. • 1972.a. allkirjastati SLV ja SDV suhete aluste leping. 1973.a. septembrist said SLV-st ja SDV-st ÜRO liikmed. 1974.a. tunnustas SLV SDV-d de jure, riigid vahetasid suursaadikuid. • Brežnev allkirjastas Saksa LV koostöölepinguid nii kultuuri kui ka majanduse vallas. Nende majanduslikud suhted hakkasid kiiresti arenema.
Helsingi protsess 1973-1975 • 1975.a. toimus Helsingis Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess(CSCE), millel osales 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada. • 1. aug. 1975.a. allkirjastati CSCE lõppaktehk Helsingi deklaratsioon “Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel”. Helsingi lõppakti sisu: • Euroopa julgeolek ja Euroopa piiride vääramatus • Majandus-, teadus-, tehnika - ja keskkonnaalane koostöö • Koostöö humanitaaraladel ja inimõiguste vallas – see andis õiguse nõuda inimeste, ideede ja informatsiooni vabamat liikumist Euroopas ja seista inimõiguste rikkumise vastu • Helsingi nõupidamise lõppaktiga pandi alus Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile – OSCE-le.
Helsingi protsess • Helsingi protsess oli kasulik NL-le: ei teinud uuendusi, aga seevastu tugevdas oma positsioone Kolmandas Maailmas ja võidurelvastumises, • Helsingi protsess oli kasulik USAle: Helsingi lõppakt aitas kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ja suurendas avatust ja läbikäimist lääne maailmaga. Pingelõdvenduse tulemused: • Tihedam läbikäimine idabloki ja lääneriikide vahel • Lääneriikide investeeringud Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse • Tihenes kultuuri ja teadusalane suhtlemine • Õõnestas idablokki seest poolt – ebaotstarbekad laenud viisid Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid läänest sõltuvusse ja tekitasid majandusprobleeme.
Pingelõdvenduse lõpp – ida-lääne suhete uus teravnemine • NSV Liit hakkas mõned aastad pärast Helsingi nõupidamist paigutama Ida-Euroopasse keskmise lennukaugusega rakette, mille arvu ei piiranud USA-ga sõlmitud kokkulepped. • USA asus omakorda Lääne-Euroopasse paigutama sama klassi rakette. Suhted kahe üliriigi vahel jahenesid taas. • 1979.a. tungisid Nõukogude väed Afganistani, et tagada seal Nõukogude-meelse valitsuse võim. Afganistani sõja tõttu teravnesid NSV Liidu suhted nii Lääne kui ka islamimaailmaga.
