korrashoiukuludest

1. korrashoiukuludest Roode Liias

2. korrashoiukulude analüüsi eesmärk • kujundada ühtne arusaam kogu ahelale • arendaja • projekteerija • ehitaja • korrashoidja • omanik-kasutaja

3. enamik omanikke ja korrashoidjaid valdavad andmeid, aga see pole veel info • andmeid kogutakse • info saamiseks andmed töödeldakse • üksikud omanikud ei taha oma kasutuses olevaid andmeid üldistada – ärisaladus • korrashoidjad ilmselt saaksid, aga pole aega ega luba andmeid üldistada

4. projekteerijatel puudub aeg ja huvi korraldada tagasisidet objektidelt • lihtsam on teoreetiliselt ‘modelleerida’ kui üldistada kogemust • kuluandmete kogumisele üles ehitatud andmebaaside põhipuudus: • sisaldavad kunagi tehtud vigu ja nende vigade mõju • tehnoloogia muutub: kunagised lahendused pole enam aktuaalsed

5. taust-probleemid • luua üldkasutatav, jätkusuutlik ja paindlik süsteem andmete kogumiseks ehitiste eluea kohta • luua korrashoiu korralduse süsteem, mis tagaks usaldusväärsete andmete laekumise võimaluse • põhjendada loodava süsteemi vajadus ning kasutusvõimalused

6. andmete usaldusväärne kogumine eeldab • juhendmaterjalide olemasolu • spetsialistide/nõustajate olemasolu • regulaarselt uuendatav • korrigeerimiste võimalus tulenevalt tehnoloogia muutusest

7. milline peaks olema väljund – tulemus?

8. mida kõike peab arvestama • paigaldamise aeg ajakulu tarindi/süsteemi kavandamine, valmistamine ja paigaldamine • kapitalikulud summad, mis on tasutud projekteerimise, ostmise ja paigaldamise eest • prognoositav eluiga (teenindusiga) ajakulu pärast paigaldamist ja selle vastavus tulemuslikkuse min-nõuetele • kasutamise ja korrashoiukulud jooksvad kulud kogu eluea jooksul, sh kulud igale vajalikule uuendamisele ja kohandamisele • likvideerimisega seotud kulud jääkväärtuse ja eemaldamisega seotud kulud • finantsilised eelised täiendavad tulud (nt üüritasu) tõus seoses tarindi/süsteemi parendamisega • kvalitatiivsed eelised komponendi ‚pehmed’ väärtused (tarbimisväärtus), mida on raske arvuliselt hinnata: ohutus, esteetika ja kasutaja rahulolu • eluea-tsükli hindamine tarindi/süsteemi keskkonnamõjude hindamine

9. mida peab arvestama andmete kogumisel?

10. tuleb arvestada andmete kogumisel • ehitise tüüp / funktsionaalsus – määrab põhinõuded ja tulemuslikkuse taseme • põhitarindite materjal – mõjutab kõiki kasutusaja tegevusi • ehitise asukoht – asukoht mõjutab ehitamise ja kasutamise kulusid • baaskuupäev – võrreldavuse tagamiseks on vaja määratleda ajaskaala • vaatlusobjektide hulk – pole võimalik kõikne vaatlus; millal saab tulemuse üldistada • kavandatud eluiga – eeldatakse, et uuritavat tarindit/süsteemi jälgitakse tema eluea ajal • minimaalne teenindusaeg – aeg, mille jooksul tarind/süsteem peab olema kasutatav enne tema asendamist • paigaldamise kiirus – oluline tegur, et arvestada asendamiskulude taset

11. Tiina Nuuteri kommentaarid

12. Korrashoiukulude seire varasemad eesmärgid: • võrrelda eri hoonete kulusid • regulaarsel jälgimisel avastada tarbetuid kulusid • saada teavet eri tüüpi hoonete kulude vahemikest • võrrelda kulude struktuuri Soome keskmistega (Interreg IIIA mahus)

13. positiivsed arengud: • tänu kõigile, kes andmeid andsid • ülevaade, milliseid andmeid on võimalik saada – piirist-piirini • teadmine, et võrdlus Soomega on võimalik; kas edasine koostöö jätkub? • selgus, mis osas vaja küsimustikku täiendada • kommentaaride väljad vajalikud • ühtne arusaam pindade mõistetest • heakorratööde liigituse täpsustus

14. lahendamist vajavad probleemid ja puudused: • ühtne käsitlus käibemaksu rakendamisest • esmane huvitatud pool peaks olema omanik, kes valdab teavet kindlustuse ja maamaksu kohta • elamute pilootobjektide kogum ei võimalda anda olulisi hinnanguid kulude dünaamika ja erinevuste suhtes kokkuvõte: • esmane samm astutud • palju probleeme lahendatud tänu soomlaste mõistvusele • mis saab edasi?