190 likes | 519 Views
Seminar_õppetekst. 24.08.2010 Merit Hallap merit.hallap@ut.ee. ÕPETAJA Sisu tõene Sisu sobivus/jõukohasus Õk eesmärgile vastav Huvitav /motiveeriv Loogiline struktuur Teksti pikkus Lause pikkus Illustreeritud. ÕPILANE Jõukohane: mõistetav Huvitav, lahe Lühike Kihvtid pildid
E N D
Seminar_õppetekst 24.08.2010 Merit Hallap merit.hallap@ut.ee
ÕPETAJA Sisu tõene Sisu sobivus/jõukohasus Õk eesmärgile vastav Huvitav /motiveeriv Loogiline struktuur Teksti pikkus Lause pikkus Illustreeritud ÕPILANE Jõukohane: mõistetav Huvitav, lahe Lühike Kihvtid pildid Põnevad ülesanded Hea õppeteksti tunnused
Eesmärk Teadmised • Tunnetusprotsessid • Keelekasutus (sõnavara, lause) • Tekstiloome ja –mõistmine • Hoiakud, suhtumine
MEELDIS Lühikesed laused Sõnavara jõukohane Mingit sisulist infot on ka EI MEELDINUD Liiga üldine/sobimatu Seos vähene või puudu mõtete ja lausete vahel Puudu algus, sobiv lõpp Alateemad ei ole selgelt eristatavad Vihmametsade tähtsus: tekst 1
TEKST 1 • Vihmametsades elab ligikaudu pool maailma taime- ja loomaliikidest. • Taimed puhastavad õhku ja rikastavad seda hapnikuga. • Taimedest aurub veeauru. Veeaur seob õhusoojust ja seega mõjutab kliimat. • Taimed pakuvad loomadele elupaiku ja toitu. • Mõned loomad saavad elada ainult kindla taimeliigi olemasolul. • Kõik taimed võivad olla inimesele kasulikud. Neist saab toitu või ravimeid. • Vihmametsa muld pole viljakas. • Langenud lehtedest moodustub kõdu. Taimed võtavad kõdust toitained kiiresti uuesti kasutusele. • Inimesed raiuvad vihmametsi ja kasutavad saadud puitu kütteks,mööbli ja paberi tegemiseks. • Vihmametsade piirkonnas kaevandatakse kulda ja teiste metallide maake. • Vihmametsade alale rajatakse istandusi. • Neis kasvatatakse näiteks kautšukipuud ja banaane. • Looduskaitsjad võitlevad vihmametsade raiumise vastu. • Kardetakse, et vihmametsad hävitatakse lähema saja aasta jooksul.
MEELDIS Tekst sidusam Sisu teemakohasus Alateemad selgemalt esil EI MEELDINUD Pikad ja keerulised laused Keeruline sõnavara Raske teave Vihmametsade tähtsus: tekst 2
Vihmamets on koduks väga paljudele taime- ja loomaliikidele. Neid taime- ja loomaliike uurides saavad teadlased aretada uusi liike kodus kasvatamiseks. Vihmamets on seega teadlaste jaoks väga oluline geneetilise materjali varaait. • Vihmametsades kasvavatest puudest saame materjali kauni mööbli tegemiseks. • Vihmametsade istandustes kasvatatakse selliseid taimi, mida meiegi toiduks kasutame: banaane, ananansse, apelsine, vürtse. Ka kohvi- ja suhkruroo kasvatamisest saame kõik kasu. Lisaks toidutaimedele on vihmametsades hulgaliselt looduslikku toorainet ning tuhandeid ravimtaimi, mida inimene kasutada saaks. Kümnendik meie poolt kasutatavatest ravimitest on valmistatud vihmametsadest pärinevate koostisosade baasil. Ning seejuures ei tunta veel enamikku vihmametsade taimeliikidest!
Hapnik, mida me hingame, tekib fotosünteesi käigus, mille ajal taimed muudavad valgusenergia keemiliseks energiaks. Protsessi efektiivsus sõltub muuhulgas süsinikdioksiidi kogusest õhus ning taimedes sisalduvast veehulgast. Vihmametsade olulise panuse tõttu hapniku tootmisel nimetataksegi neid mõnikord “Maa kopsudeks”. • Vihmametsadel on tähtis roll ka veeringes.
Teksti koostamine: sisu • Teabe valik (kirjalik, suuline) • ÕK • Seos teiste ainetega • Oma nägemus: endale ka põhjendus! • Uue teabe esiletõstmine, teadaolevaga seostamine (aeg-ruum, põhjus-eesmärk-tagajärg) • Verbaalne-mitteverbaalne esitus • Strateegiad
Laps mõistab, miks on vihmamets inimesele kasulik. • Sissejuhatus: palju taime- ja loomaliike. Milliseid tead? *Puud: • hapnik • Toit:kohvi, kakao • (Tarbe)puit: kautshukipuu:kumm/autorehvid, jalgrattakumm, jalgpall, kummikud, kingatallad, vihmamantlid • eebenipuu, kummipuu, tiikpuu:mööbel, *Rohttaimed: banaan *Ravimid: vaktsiin (taimedest, loomadest) • Lõpp: üldistus: mida kasulikku annab + vajadus hoida
Vihmametsad on koduks paljudele taime- ja loomaliikidele. Kas sa oskad mõnda nimetada? • Kõik elusolendid vajavad hingamiseks hapnikku. Seda toodavad rohkesti vihmametsades kasvavad puud ja teised taimed. Taimed puhastavad ka saastunud õhku tolmust ja kahjulikest ainetest. • Lisaks hapnikule saame vihmametsades kasvavatest taimedest toitu: kohvi ja kakaod, banaane ja apelsine. Kakaopuu viljadest valmistatakse näiteks shokolaadi.
Üks oluline puu inimeste jaoks on kautshukipuu. Selle mahlast saab toorainet kummi tootmiseks. Kummist valmistatakse auto- ja jalgrattarehve, kummikuid, vihmamantleid, jalgpalle ja palju muudki. • Vastupidava ja kauni mööbli tegemiseks on vaja head puitu. Vihmametsades leidub seda rohkesti. Eebenipuust, tiikpuust ning kummipuust valmistavad tislerid kummuteid, kappe, laudu. • Tihe ja lopsakas taimestik on sobiv elupaik mitmetele loomadele: madudele, putukatele, lindudele. Nendelt loomadelt, aga ka taimedelt, on võimalik saada toorainet ravimite ja vaktsiinide tootmiseks. Madudelt kogutakse mürki, millest valmistatakse näiteks spordisalve.
Vihmametsi tuleb hoida ja kaitsta. Siis on meil puhast õhku, toitu, ravimeid ja muudki eluks vajalikku.
Teksti koostamine: struktuur • Alateemad, nende järjestamine • Teksti alustamine • Teksti lõpetamine • Tekstiga seotud ülesanded, küsimused
Teksti koostamine: sõnastamine • Sõnavara, sh terminid • Lause: vältida hõlmavaid põimlauseid, soovitav mitte üle kahe osalause • Lausete seostamine:kontekstisidusad laused
Teksti kohandamine • Sisu: mida ära jätta, muuta, juurde lisada • Struktuur: alateemade jrk muuta või jätta samaks; teksti liigendada teisti? • Sõnastus: tuletised, erineva üldistusastmega sõnad, lause struktuur ja pikkus
TEKST 1 16 sajandi keskpaigaks oli Vana-Liivimaa aeg ümber saanud. Esiteks oli siinne poliitiline korraldus – keskvõimu puudumine – ajast maha jäänud, teiseks olid naabrid tugevaks saanud. Jõudu oli kogumas Rootsi, mis oli vabanenud Taani võimu alt, tõusuteel oli ka Poola. Kuid kõige rohkem ihkas Liivimaad Venemaa, mille troonil istus võimukas valitseja Ivan IV ehk Ivan Julm. Sel laieneval ja agressiivsel riigil oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne – Euroopaga. Liivlased keelasid venelastel kauplemise siin viibivate välismaa kaupmeestega, ühtlasi oli keelatud vedada Venemaale sõjavarustust ja selleks vaja minevaid metalle. Kuid, et kuulutada sõda terve maa vastu, selleks oli ka 16. sajandil vaja enam – vähem viisakat ettekäänet ja kaubandustülidest jäi üksi väheks. Ettekääne leiti laestvõetud Tartu maksu näol. Väideti, et Tartu piiskopkonna feodaalid on kunagi aastasadade eest kohustunud maksma Vene tsaarile iga inimese pealt ühe hõbemarga aastas. Kergemeelselt nõustusid Liivimaa valitsejad selle nõudmisega ja lubasid 1554. aastal kirjalikult, et maks kogutakse kolme aasta jooksul kokku. Sellega olid ordumeister ja piiskop venelaste nõudmised õiguspäraseks tunnistanud ja ennast Moskvale kätte mänginud. Tartu maksu tähtaeg lähenes. Kui tsaar Ivan Julm kuulis, et saadikutel nõutavat summat kaasas ei ole, polnud tal enam mingit põhjust sõda edasi lükata.
TEKST 2 Kuidas orduriigis elati, polnud saladus. Naabrid jälgisid sündmusi hoolega. Iseäranis teravalt olid valvel venelased. Nad nägid, et orduriik polnud enam nii tugev kui Plettenbergi ajal. Sõjaväge ei suurendatud ega korraldatud, kindlusi ei ehitatud.Selle asemel ainult lõbutseti. Samal ajal valmistas end hoolega sõja vastu Moskva suurvürstiriik, kus valitses Ivan IV Julm. Osteti kahureid, püssirohtu ja muud sõjamoona. Seda müüsid venelastele salaja koguni orduriigi kaupmehed. Venelaste siht oli oma riigipiire Läänemereni laiendada. Nad tahtsid läänepoolsete rahvastega vabalt kaubelda ja suhelda. Seni takistasid venelaste kauplemist Liivimaa linnad, piiskopid ja ordu. Linnad tahtsid, et kauplemine toimuks ainult nende kaudu. Ei lastud ka sõjakunsti tundjaid, käsitöölisi ega meistreid, keda venelased Saksamaalt palganud, oma maalt läbi. Need takistused pahandasid tsaari. Ta olevat öelnud: "Liivimaa on mulle igati jalus, sellele peab lõpp tulema." Nii oli sõjaks tõsiseid põhjusi. Pealegi tõid venelased ettekäändena, et Tartu piiskopkond peab vana lepingu põhjal maksma Venemaale makse. Sellest ei ole aga kinni peetud. Nüüd hakati tagantjärele nõudma võla tasumist. Et liivimaalased venelaste nõudmisi ei täitnud, alustas Ivan IV sõda orduriigi vastu.
TEKST 3 Vana-Liivimaa riiklik korraldus oli uusaja algul juba ajale jalgu jäänud. Sellal, kui naabermaades tekkisid tugeva keskvõimuga riigid, jäi Liivimaa omavahel tülitsevate ja vahel isegi sõdivate väikeriikide lõdvaks ühenduseks. Usupuhastus viidi Liivimaal küll läbi, kuid uut, ühtsemat riigikorraldust luua ei õnnestunud. Säilisid vanad, siinmail oma mõju juba peaaegu kaotanud katoliku kirikuga seotud riigivormid (Liivi ordu ja piiskopkonnad). Valdavalt juba usku vahetanud aadel (mõisnikud) ja linnakodanikud ei usaldanud enam oma valitsejaid, eestlastest ja lätlastest talurahvas aga vihkas kogu saksakeelset ülakihti kui oma rõhujaid. Liivimaa muutus senisest veelgi nõrgemaks ja selle lagunemine oli ainult ajaküsimus. Olukorda tahtsid oma huvides ära kasutada tugevamad naaberriigid Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi ja Taani. Need riigid vaenutsesid ka isekesis, kuid olid siiski valmis Liivimaad omavahel jagama. Ainult Venemaa tahtis tingimata üksi allutada kogu Eesti ja Läti ala ning proovis seda juba enne sõja puhkemist saavutada ähvarduste ja pettuse abil.