Agressiivsus

1. Agressiivsus 6 klasss Daniela Dontševski

2. Mis on agressiivne käitumine? • Agressiivne käitumine tähendabjõulist tegevust, mis ei arvesta teiste õiguste soovide ja vajadustega. Eesmärk ise ei pruugi halb olla,aga selle saavutamise viis tekitab palju meelehärmi endale ja ümbritsevatele inimestele. • Käitumine, mis kahjustab teist.

3. Miks inimene käitub agressiivselt? • Inimene käitub agressiivselt,et kaitsta oma huve. Samas proovib ta neid teistele pähe ka suruda. • Koolilapsed võivad käituda agressiivselt, kui tahavad teistele näidata, et nad on nagu teistest “tugevamad”(et ta võib teist inimest vaimselt või füüsiliselt maha suruda). • Mõnikord agressiivsuse tekkele võivad kaasa aidata kaasa ka peaaju ja somaatilised haigused. • Lihtsalt ei oska reageerida adekvaatselt.

4. Agressiivne inimene… • Proovib jõuda eesmärgile karjumise,solvangute, halvustavate naljade, irooniliste märkuste ning halvimal juhul füüsilise jõu abil. • Agressiivse inimese pilk on tavaliselt läbipuuriv, tema hääl vali ja suhtlemine žestiderikas.

5. Alistuv käitumine • On toimimisviis, mille kaudu loovutatakse oma õigused ja huvid teistele. Tehakse seda, mida teised tahavad, kuigi ise sooviks midagi muud. • Varjatakse oma arvamusi, tundeid ja soove. • Ei tõsteta kunagi häält, et ei tekiks konflikti.

6. Miks inimene käitub alistuvalt? • Inimene kardab konflikti teket. • Inimene kardab, et kui tema huvid erinevad kaaslaste huvidest ja nad saavad sellest teada saab sellest inimesest “valge vares”.

7. Alistuva käitumise tagajärjed… Kasu: • Hoiab ära/ lükkab edasi konflikte • Teiste võimalik heakskiit • Vastutuse vältimine • Saab abi • Manipulatsioon • Mugav käitumismall Kahju: • Oma vajadused jäävad rahuldamata. • Negatiivsed tunded partneril • Kuhjunud kibestumus võib avalduda kontrollimatu plahvatusena või passiiv-agressiivse käitumisena • Kehalised ja psüühilised häired • Inimene võib tunda ennast saamatu ja ebavajalikuna,inimene muutub rahuolematuks ja õnnetuks.

8. Kehtestav käitumine • On oma tunnete, mõtete ja soovide väljendamine viisil, mis võimaldab seista oma õiguste eest teiste inimeste õigusi kahjustamata. See on idee “mina olen oluline ja sina oled oluline” väljendumine praktilises käitumises. • Pole kaasasündinud isiksuse joon, vaid õpitud sotsiaalne käitumine.

9. Enesekehtestamine • Enesekehtestamine käitumine ei sisalda teiste kahjustamist ja ei ole agressiivne käitumine. • Enesekehtestava käitumise eesmärgiks on võimu tasakaalustamine, võit-võit situatsioonide saavutamine ja mitte “lahingu võitmine”. • Käitudes ennastkehestavalt, lood sa võimaluse avatud ja ausateks suheteks.

10. Keeldumise oskus • Vastupanu avaldamine teise inimese nõudmistele ehk EI-ütlemine annab võimaluse olla oma käitumise peremees. • Olles kindel,et soovid millestki keelduda,ütle seda lühidalt ja selgelt – sa ei pea selle pärast vabandama ega midagi selgitama.Seisa sirgelt ,jalad tugevalt vastu maad ja pea otse,ning vaata kaaslasele otsa. • Kõigil on õigus öelda EI.

11. Minu agressiivsus… • Ma käitun erinevalt einevate inimestega. Vanematega võib olla isegi agressiivselt. Ma ei käitu kellegiga alistuvalt, pigem enesekehtestavalt. Mul on suht rahulik reaktsioon kõigele. Vahel kui ma võin kellegi peale karjuda, siis ei hakka selle teema peal seisma ega konflikti arendama. Ma ei karda olla teistest erinev, või teha midagi, mis ei meeldi näiteks minu sõpradele, niisis mul on lihtne öelda EI.

12. Lõpetuseks • Kõikidest variantidest on loomulikult paremaks variandiks kehtestav käitumine, aga selleks peab õppima ja peks olema kannatust. • Peab alati oskama õelda EI , muidu võib juhtuda päris erinevaid õnnetusi... • Ei ole olemas kindlaid käitumisretsepte,mis sobiksid kõikides olukordades.Kõige olulisem on oskus arvestada kaaslastega.

13. Tänan tähelepanu eest! Kohtumiseni !