Majandusgeograafia

1. Majandusgeograafia Tauri Tuvikene, EHI kultuuriteooria magistrant BSc Geograafia, TÜ

2. IG koosseis • Loodusvarade geograafia • Rahvastiku ja asulastiku geograafia • Majandusgeograafia • Poliitgeograafia • Kultuurigeograafia • Sotsiaalgeograafia • Linnageograafia • Ajalooline geograafia • Ruraalgeograafia • Rakendused

3. Majandus Tootmine, tarbimine & vahetus Seos kultuuriga, kas sellisest asjast, nagu “majandus” on üldse mõtet rääkida? Kas küsimusel “mis on majandus?” on üldse mõtet, sest majandus on meie väljamõeldud termin? Vb viis maailma korrastamiseks Majanduslik teema ja mittemajanduslik teema? Majandusteadus Homo economicus? Geograafia Geography matters Jauhiainen. Ühiskonnageograafia – uurib ühiskonna ja inimtegevuseruumilisust ja ruumilisi protsesse teoreetilistele ja kriitilistele lähtekohtadele tuginedes. Majandusgeograafia

4. Mikro/makro-ökonoomika Hind Pakkumiskõver Nõudluskõver Kogus Neoklassikalise majandusteooria põhijoonis

5. Economic geography: • The geography (or, rather, geographies) of people´s struggle to make a living. (Dict. of Human Geography 4ed, 2000) • is a sub-discipline of geography and a growing field of study in economics. It is concerned with the spatial configuration of firms, industries, and nations within the emerging global economy in all its manifestations. (The Oxford Handbook of Economic Geography, 2000) • Economic geographers study why, where, and when things are produced: food, shelter, commodities of all kinds, money, cultural meanings, and landscape. (Reading Economic Geography, 2004) • Majandusgeograafiat võib nimetada ruumiliseks majandusteaduseks. /.../ majandusgeograafia aineks on inimeste majandusliku tegevuse paiknemine ja ruumiline korraldus. (Pragi, 2002. Sissejuhatus inimgeograafiasse) • is the study of the location, distribution and spatial organisation of economic activities across the Earth. It focuses on the location of industries and retail and wholesale businesses, on transportation and trade, and on the changing value of real estate. (Wikipedia)

6. Mõtelda • Mis on majandus? • Kus paiknevad majandussubjektid ruumis? • Miks nad paiknevad seal, kus nad paiknevad? • Majandus ebavõrdsuse tekitajana? • Majanduse olulisus ühe sotsiaalse elu sfäärina (mille edendamine edendab elu tervikuna)?

7. Miks majandusest huvituda? • Et olla osav ärimees/naine • Et teada maailmast rohkem • Et aidata “majanduse hammasrataste” vahele jäänud inimesi • Et oma eluga paremini toime tulla • Kas majandus kui OBJEKT või kui VAATENURK?

8. MAJANDUS AMETLIK MAJANDUS VARJATUD MAJANDUS AVALIK MAJANDUS ERAMAJANDUS VARIMAJANDUS KODUMAJANDUS Poollegaalne (hall) varimajandus Tegevus ei ole kriminaalne aga tulusid ei deklareerita Illegaalne (must) varimajandus Kriminaalne tegevus Avalikud organisatsioonid (Riigiasutused, omavalitsused) Avalikud ettevõtted (Riigiettevõtted) Koduteenused (koristamine, triikimine, söögitegemine) Kodutootmine (enesevarustamine, bartertehingud) Eraorganisatsioonid (Parteid, kirikud, liikumised) Eraettevõtted Parasiitmajandus ERAISIKUD JURIIDILISED ISIKUD Majapidamiste tegevus väljaspool SKP-d Avalik (registreeritud) SKP Varjatud SKP Tegelik SKP Majanduses toodetud väärtuste kogusumma

9. Majandusgeograafia ajalugu • Majandusgeograafia (economic geography) – Christaller, Alonso, von Thünen jt • Kriitiline/ Strukturalistlik geograafia (k.a feministlik) – Harvey, Massey • “Uus” majandusgeograafia (new economic geography) – Krugman, Fuijta, Puga • Mõningaid olulisi nimesid: Dicken, Thrift, Amin, Storper, Porter, Castells, Florida

10. Richard Florida Peter Dicken Michael Porter Paul Krugman

11. Esimesed teooriad

12. Alfred von Thünen (1783 – 1850) & William Alonso (1933 – 1999) Jauhiainen 2005 Jauhiainen 2005 Von Thünen 1822 Alonso 1960

13. Industrial location theory Turg Toore 1 Toore 2 Alfred Weber 1909

14. Marshall (1919): aglomeratsioon • Väiksema suurusega firmad koondunud ühte kohta • Aglomeratsioon kui alternatiiv suurele tööstusfirmale • Eelised (aglomeratsioonefekt): • Väiksemad transpordi- ja suhtlemiskulud (transaction costs) • Läbi spetsialiseerumise suurem tulu • Vastastikune usaldus • “Tööstuslik atmosfäär”

15. Walter Christaller Keskuskohtade teooria 1933

16. Uuemad teooriad

17. Klastrid ja võrgustikud • Innovaatilised miljööd • T&A + tööstus (nt Silicon Valley) • Teaduslinnad • Tehnoloogiapargid • Technopolised kui regionaalse arenduse vahendid • Uued tööstuspiirkonnad • Tööstuspargid (nt www.ivia.ee)

18. Puiduklaster

19. Silicon Valley, San Fransisco

21. Olulised märksõnad • Näost-näkku suhtlemine • Learning by doing • Tacit knowledge • Technological spillover

22. Innovatsioon • Mis see on? • Tooteinnovatsioon, protsessiinnovatsioon, organisatsiooniline innovatsioon, turundusinnovatsioon • Disain – kopeerimine on raske (isegi võimatu) • Radikaalne vs järkinnovatsioon – kas oma Nokia otsimine või ühtlane areng.

23. Kuidas mõõta majandust?

24. Mõned indikaatorid • SKP • RKP • SKP/in • Inimarengu indeks • Majanduskasv (%) • Tööpuudus (%) • Tööviljakus

25. SKP SKP - SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (inglise keeles Gross Domestic Product - GDP) RKP - RAHVUSLIK KOGUPRODUKT (KOGURAHVATULU) (inglise keeles Gross National Product - GNP) SKP/in Ametlik turukurss vs ostuvõime pariteedil põhinev (PPP)

26. Allikas: Maailmapank

27. SKP 2006 (PPS) Majanduskasv (%) 2006

28. SKP ei näita • Välismõjude ulatust (nt looduskeskkonna seisund) • Vaba aja ja tööaja suhet • Varjatud sektori ulatust • Inimeste rahulolu eluga (õnnelikkust) • Tulude jaotust ühiskonnas

29. Tööjõu produktiivsus

30. Riikide roll majanduses Riikide tüübid majandusse sekkumise alusel: 1)Neoliberaalne turukapitalism (USA, UK, Eesti?) 2) Sotsiaalne turukapitalism (Saksamaa, Skandinaavia jm) 3) Arenduskapitalism(Jaapan, Lõuna-Korea, Taiwan, Singapur). 4) Kommunistlik-kapitalistlik Hiina Vaba turg (laissez-faire) vs riigi sekkumine (heaoluühiskond)

31. Mõningad näited laissez-faire´st • Thatcher: “There is no alternative.” • Rein Lang: “Pigem loodetakse rohkem riigile kui iseendale, /.../” (EPL 01.07.2004) • Rein Lang: “Arvatavasti ei ole enam ainsatki terve mõistusega inimest, kes julgeks väita, et see rämps [kolhoosihooned] oleks kellelegi vajalik rahvatulu tootmiseks.”(PM 28.08.2006) • Jüri Mõis: “Arvata, et Tartu või üldse Lõuna-Eesti kant pikemas perspektiivis areneks, on sama, mis väita, et Obi jõgi hakkab Kasahstani steppidesse voolama.”(EE 10.08.2006)

32. Maailmamajandusgeograafia • Mis maailmas toimub? Globaliseerumine? Glokaliseerumine. • Keskus – perifeeria • Võrgustik • Kohalik – globaalne • Riikide (regioonide) konkurents • Arendame tugevat regiooni – rikkus hajub (trickle down) vs arendame kõiki regioone

33. Toffleri 3 lainet • Agraarühiskond • Industriaalühiskond • Infoühiskond

34. Kondratjevi 5 lainet 6. Unelmate ühiskond?

36. Fordism (GM) • Just-in-case production • Postfordism (Toyota) • Just-in-time production • Alt üles innovatsioon

37. Rahvusvahelised ettevõtted Võrgustunud Harutehased

38. Fortune 500 (2007) JrkFirma Käive ($ mln) Kasum($ mln) 1 Wal-Mart Stores 351,139.0 11,284.0 2 Exxon Mobil 347,254.0 39,500.0 3 Royal Dutch Shell 318,845.0 25,442.0 4 BP 274,316.0 22,000.0 5 General Motors 207,349.0 -1,978.0 6 Toyota Motor 204,746.4 14,055.8 7 Chevron 200,567.0 17,138.0 8 DaimlerChrysler 190,191.4 4,048.8 9 ConocoPhillips 172,451.0 15,550.0 10 Total 168,356.7 14,764.7

40. Linnad majanduses • Turud • Suur tööjõu hulk • Rahvusvahelised rahanduskeskused – London, New York, Tokyo. Linnade hierarhia • Sotsiaalsed võrgustikud • T-T-T

41. Fortune 500 (2007) Jrk Linn Riik No. of G500 c G500 käive ($ mln) 1 Tokyo Japan 50 1,725,362.2 2 Pariis France 26 1,240,919.4 3 New York U.S. 22 1,174,439.3 3 London Britain 22 1,085,187.3 4 Beijing China 18 711,185.9 5 Seoul South Korea 10 412,535.4 6 Toronto Canada 9 201,393.7 7 Madrid Spain 8 294,314.3 8 Zurich Switzerland 7 352,830.2 8 Houston U.S. 7 352,201.3 9 Munich Germany 6 390,017.2 9 Osaka Japan 6180,901.2 10 Rome Italy 5 235,231.5

42. Eesti majandusgeograafia • Inimesed: vähe, praegu parim Garri Raagmaa (Pärnu kolledži direktor). Mõned doktorandid, enamus praktikas (nt EAS). • Majandusteadus – TÜ, TTÜ. Tugevalt neoklassikaline (homo economicus). • Majandusgeograafia – ained TÜ-s (nn Garri tsükkel + mõni veel) ja TTÜ (aine Majandusgeograafia) ning TLÜ (Maailma majandus- ja poliitiline geograafia, Eesti loodus- ja majandusgeograafia)

43. Mõningaid allikaid uurimiseks • Ajakirjad • Journal of Economic Geography (aastast 2001) http://joeg.oxfordjournals.org/ • The Economist • Statistika: • www.stat.ee • http://ec.europa.eu/eurostat • www.worldbank.org/

44. Kokkuvõtteks mõtle veel • Mis on majandus? • Kus paiknevad majandussubjektid ruumis? • Miks nad paiknevad seal, kus nad paiknevad? • Majandus ebavõrsuse tekitajana? • Majanduse olulisus ühe sotsiaalse elu sfäärina (mille edendamine edendab elu tervikuna)?