1 / 16

Dokumendid

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus (01.11.2012 eelnõu) Bärbel Vapper Sotsiaalteenuste ja ekspertiisi osakond Järelevalve peaspetsialist Sotsiaalkindlustusamet 16.11.2012. Dokumendid.

alda
Download Presentation

Dokumendid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus (01.11.2012 eelnõu)Bärbel Vapper Sotsiaalteenuste ja ekspertiisi osakondJärelevalve peaspetsialistSotsiaalkindlustusamet16.11.2012

  2. Dokumendid Kaotatakse ära nõue esitada psüühikahäirega isikul arstitõend somaatiliste haiguste esinemise kohta. Praktikas ei ole vastava tõendi esitamine otstarbekas, kuna ei anna tõest ülevaadet somaatiliste haiguste esinemise kohta teenusele pöördumise ajal, kuna somaatiliste haiguste kulg on ajas muutuv ning lisaks toob arstitõendi taotlemine psüühikahäirega isikule kaasa lisakulutusi visiiditasu ja transpordi kulude näol.

  3. Järjekorrad SHS paragrahvi 1123 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Sotsiaalkindlustusamet paneb erihoolekandeteenust saama õigustatud isiku taotletud teenuse järjekorda alates erihoolekandeteenuse osutamise otsuse tegemise kuupäevast, koostades sellekohase nimekirja. Sotsiaalkindlustusamet võib erihoolekandeteenuse järjekorda panna isiku alates 16-aastaseks saamisest juhul, kui see isik vastab taotletud erihoolekandeteenusele õigustatud isiku ülejäänud tingimustele.

  4. Järjekorrad Asendushooldusteenusele enam mitte õigustatud ja oma turvalisuse, toimetuleku ja/või hooldusvajaduse ja/või järelevalve tagamiseks samal ajal erihoolekandeteenuseid vajavate isikute edaspidine elu sõltub otseselt vajalike teenuste kättesaadavusest, mistõttu on neile vaja tagada kiire teenuste vaheline liikumine. Paragrahvi 1123 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: isikud, kes ei ole enam õigustatud jätkama asenduskoduteenusel või perekonnas hooldamisel ning kelle rehabilitatsiooniplaanis on kirjas erihoolekandeteenuse vajadus võetakse eelisjärjekorda.

  5. Raamleping=haldusleping Haldusleping sõlmitakse viieks aastaks. Arvestades olemas olevat praktikat, ei ole 3 aastaste lepingute sõlmimine mõistlik (analoogselt tegevuslubade süsteemiga: Sotsiaalkindlustusamet sõlmib raamlepingu ainult nende teenuse osutajatega, kellele on väljastatud tegevusluba. Tegevusluba väljastatakse viieks aastaks ning tegevusloa kehtivusaja lõppemisel ei ole erihoolekandeteenuse osutajal lubatud teenuseid edasi osutada).

  6. Üldnõuded Erihoolekandeteenuse osutaja on kohustatud: koostama kirjalikult ning selgitama isikule ja tema seaduslikule esindajale asutuse kaebuste lahendamise korda, milles on märgitud asutusesisesed ja asutusevälised kaebemehhanismid ja kontaktid pöördumiseks teiste asjakohaste institutsioonide poole. Oluline on kindlustada, et klient või tema seaduslik esindaja on tõepoolest teadlikud kliendi õiguste kaitsmise võimalustest teenusega rahulolematuse korral. Täiendav nõue on vajalik, et erihoolekandeteenusel viibivatel isikutel oleks teada, millal, kuidas ja kelle poole kaebustega on võimalik pöörduda.

  7. Tegevusplaan Paragrahvi 1133 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Tegevusplaan peab sisaldama: 1) isikule seatud eesmärki ja soovitatavaid tegevusi selle saavutamiseks ja 2) isiku vajadustele vastavate tegevuste elluviimise ajakava, kirjeldust ja teenuse osutaja hinnangut tegevuste läbiviimise kohta mitte harvem kui kord kvartalis.

  8. Tegevusplaan Asutuste hinnangul on klientide areng ja õppimis- ning omandamisvõime väga erineva kiirusega, mistõttu igakuiselt kõikide klientide tegevusplaanide hindamine ei tõsta teenuse kvaliteeti, küll aga toob tegevusjuhendajatele juurde paberitööd, millele kuluva aja saaks kasutada tööks kliendiga. Sõltuvalt kliendi vajadustest teevad asutused ka tulevikus igakuiseid tegevusplaani täitmise kirjalikke kokkuvõtteid ja hinnanguid.

  9. Personalinõuded Paragrahvi 1134 täiendatakse lõigetega 11 - 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse sügava liitpuudega psüühikahäirega isikule võib ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohalolu asendada hooldustöötaja ööpäevaringse kohaloluga. Paragrahvi 1148 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kogukonnas elamise teenuse osutaja tagab ühe tegevusjuhendaja kohalolu kümne teenust saava isiku kohta vähemalt 8 tundi päeval ning ühe tegevusjuhendaja kättesaadavuse kõigile selle teenuse osutaja juures teenust saavatele isikutele ülejäänud ajal ööpäevast

  10. Personali suhtarv Seoses töötajate juurdepalkamiseks rahaliste vahendite mitte saamisega, muudetakse seadust selliselt, et täiendavad nõuded, mis peaksid kehtima hakkama 2015. aastal, asendatakse hetkel kehtivatega. Riik ei saa panna teenuseosutajatele kohustusi, mille täitmist ei suudeta omalt poolt rahaliselt kindlustada.

  11. Personali suhtarv Paragrahvi 1153 lõiked 1-3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (1) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagab 30 nimetatud teenust saava isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohalolu ning lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohalolu 30 teenust saava isiku kohta päevasel ja õhtusel ajal.

  12. Personali suhtarv 2) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega või sügava liitpuudega psüühikahäirega isikule, tagab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja 15 nimetatud teenust saava ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega või sügava liitpuudega psüühikahäirega isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohalolu ning lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohalolu 15 teenust saava ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega või sügava liitpuudega psüühikahäirega isiku kohta päevasel ja õhtusel ajal.

  13. Personali suhtarv (3) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule, tagab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja 20 nimetatud teenust saava kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohalolu ning lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohalolu 20 teenust saava kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku kohta päevasel ja õhtusel ajal.

  14. Sihtgrupid Paragrahvi 1151 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja on kohustatud: 3) tagama teenusel viibivate isikute turvalisuse, ohutuse ja ettenähtud teenuse osutamise, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse käesoleva seaduse § 1150 lõikes 1 nimetatud isikutele, sügava liitpuudega isikutele ning ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutele samades ruumides.

  15. Sihtgrupid Paragrahvi 1151 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Ööpäevaringset erihooldusteenust kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele, välja arvatud majutamist, võib osutada käesoleva seaduse § 1150 lõikes 1 nimetatud isikutega, sügava liitpuudega isikutega ja ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutega samaaegselt arvestades käesoleva seaduse §-s 1152 sätestatut.

  16. TÄNAN! Bärbel Vapper Sotsiaalkindlustusamet 620 8368 barbel.vapper@ensib.ee

More Related