190 likes | 1.01k Views
Nahk. Inimese suurim elund. Naha ülesanded. Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate, kiirguste, veekao eest) Sünteesib erinevaid ühendeid Säilitab kehatemperatuuri Meeleelund Eritusorgan. Nahk kaitseb UV- kiirguse eest.
E N D
Naha ülesanded • Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate, kiirguste, veekao eest) • Sünteesib erinevaid ühendeid • Säilitab kehatemperatuuri • Meeleelund • Eritusorgan
Nahk kaitseb UV- kiirguse eest • Inimesenahassünteesitaksepäikesekiirgusemõjulpigmentimelaniin. • Melaniinannab nahale värvuse ja takistabultraviolettkiirgusetungimistnahaalustessekudedesse.
Nahas sünteesitakse D- vitamiini • D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel, stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. • D-vitamiini defitsiidilvõivadilmneda:• väsimus, luumurdudeaeglaneparanemine, kõrijakätespasmid, • hammastelagunemine, luudepehmenemine, lihastenõrkus, • lühinägelikkus, kuulmisenõrgenemine, • kaltsiumiebapiisavimendumine, • fosforikinnipidamineneerudes
Nahk kaitseb haigustekitajate eest • Nahal elab mitmesuguseid baktereid, enamik neist on hädavajalikud kuna kaitsevad haigustekitajate eest. • Inimese nahk on nn. bakterite loomaaed. Nahalt on leitud üle 200 erineva bakteri.
Nahk säilitab kehatemperatuuri • Nahas on hulgaliseltväikeseidveresoonijakapillaare
Kuiõhutemperatuurlangebjuhitakseajustveresoonteseintesseerutus, mille tulemusenaviimasedahenevad. • Kuiõhutemperatuurtõuseb siisveresooned laienevad
Nahk kui meeleelund • Nahas on palju erinevaid retseptoreid: • valu • soe • külm • puudutus
Nahk kui erituselund • Läbinahavabanebinimenemitmesugustestjääkainetest. • Higistamineaitabsäilitadainimesekehatemperatuurijaväldibülekuumenemist.
Naha ehitus • sarvkiht • marrasnahk • pärisnahk • nahaaluskude
Nahaaluskude • Nahaaluskude annab kehale kuju ja kaitseb: • põrutuste eest • külma eest nahaaluskude
Pärisnaha rakud annavad nahale elastsuse. Pärisnahas onrasu-jahiginäärmedninghulgaliseltretseptoreid, karvu, närvejaveresooni. Juusteja ka teistekarvadejuured - karvasibulad - paiknevadpärisnahasasuvateskarvanääpsudes.
Rasu- ja higinäärmed Rasunäärmedavanevadkarvanääpsu. Naderitavadrasvarikastnõret, midanimetatakserasuks. Higinäärekoosnebpärisnahasasuvasttihedaltkokkukeerdunudtorukesestjaviimajuhast, misavanebnahapinnal.
Sarvkihtkoosnebtihedaltüksteisekõrvalasetsevatestlamedatestsurnudrakkudest. Sarvkihirakuderalduvadpidevalt (ööpäevaseraldub10-15g surnudnaharakke).
Marrasknahk Marrasknahkasubsarvkihi all. Marrasknaharakudon võimelisedkiirestipaljunemajatootmauusirakke. Marrasknahastmoodustuvadmitmesugusednahatekised. Inimesel on nendekskarvad, küünedjajuuksed.
Karvad Jahedajakülmailmagatõusevadkehalkarvadpüsti, selleks on karvapüstitajalihased. Imetajatelaitabtihejaturriskarvastiksäilitadavajalikkukehatemperatuuri.