Põllumajandusliku keskkonnatoetuse põhialused

1. Meede 2.3.1Keskkonnasõbraliku majandamise toetus - KSMEike LepmetsPõllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist 22.10.2008

2. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse põhialused • Präänik versus piits! • Selle asemel, et kõik keskkonna säilimiseks-parandamiseks vajalikud nõuded sätestada õigusaktides kui tootja kohustus (piits), makstakse täiendavate keskkonnanõuete täitmise eest kompesatsiooni (präänik). S.t hüvitatakse täiendavate nõuete täimisest tulenev saamata jäänud tulu ja lisakulu. • Kompensatsiooni makstakse vaid tootjale, kes järgib olemasolevaid nõudeid ja häid tootmistavasid.

3. MAK 2004-2006 järelhindamine, korraldas PMK Mullaviljakus (hetkeseis): Eesti muldade peamine probleem on mullaviljakuse vähenemine taimetoiteelementide vähese tagastamise tõttu. • Defitsiitse P-sisaldusega muldi 24% (mahe 27%, ÜPT 22%) • K-defitsiidiga muldi 50% (mahedatel defitsiit suurem); • Madala org. aine sisaldus 20% maast (mahedatel 14%).

4. MAK 2004-2006 järelhindamine Väetamine • N-sisend suurenes KST-l 2004.a võrreldes 19%, mahedal vähenes 35% võrra; • P – 100% 2004. a tasemest; K – 133% (mahedal P ja K väga madalad – 0,3-1,4 kg toiteelementi/ha, bilanss puudujäägiga – sõnnik!!!) • Kuna min. väetiste kasutamise tase on madal (eriti P ja K), nende kasutamine lähiajal suureneb. Leostumine • P ja K leostumine üldiselt madal, ei sõltunud tootmistüübist. • Talvise taimkatte juures oli N-leostumine väiksem.

5. MAK 2004-2006 järelhindamine Pestitsiidide kasutuskoormus • Kasutati 55-67% põllumajandusmaal. • KST taotlejad kasutasid 2005. a 12% ja 2006. a 4% vähemal osal maast kui ÜPT. • Toimeaine kogus pindalaühiku kohta KST-l suurem kui ÜPT-l. • Järelikult on keemiline koormus pindalaühiku kohta KST-l suurem kui ÜPT-l. • Herbitsiidide osas on järsult suurenenud glüfosaatide kasutamise osakaal, moodustavad 2002 – 2007 herbitsiididest 37-59% ja trend selgelt kasvav. Eestisse sissetoodud pestitsiididest moodustavad samuti väga suure osa – rohkem kui 1/3 ja trend selgelt kasvav.

6. MAK 2004-2006 järelhindamine PKT väiksemast sisendite kasutamisest tingitud mõju bioloogilisele mitmekesisusele ei ilmne nii lühikese aja jooksul – esialgsed trendid. • Mitmekesisemas maastikus on rohkem kimalasi, kõrgem lindude mitmekesisus (mõjutab ka põllukultuuride mitmekesisus) ja ka enam taimeliike. • Põllu pindala kasvades kimalaste arvukus, kimalaseliikide arv, lindude mitmekesisus ja pesitsevate linnuliikide arv langes (kui põld on üle 5-6 ha). • Liblikõieliste nõude tõttu oli PKT mõju bioloogilisele mitmekesisusele positiivne (mõju kimalaste toiduressursile, vihmaussidele ja mikroobikooslusele): - liblikõieliste osakaal on suurenenud (2006. a KST-l 17,1%, mahedal 25,3%, ÜPT 4.3%).

7. MAK 2004-2006 järelhindamine- soovitused • Kaaluda laiapõhjalise skeemi täiendamist piirkondlikke eripärasid arvestavate lisameetmetega. • Rakendada ühe lisameetme kohustust ja/või vabatahtlikke meetmeid. • KST ei sobi meetme pealkirjaks. • Seada glüfosaatide kasutamisele piirangud.

8. MAK 2004-2006 järelhindamine- soovitused • Lisada 3-5 m püsitaimestikuga riba rajamise/ jätmise nõue, mida peab 1 x 2 a jooksul niitma ning kus ei tohi kasutada pestitsiide. • Lisada maastikuelementide säilitamise nõue (üksikpuud, kivihunnikud, põõsastega tee- ja kraaviservad), mida ei väetata ja kus ei kasutata min 1,5 m osas taimekaitsevahendeid. • Toetada põldude liigendatust ja väiksemate 5-6 ha põldude rajamist.

9. Keskkonnasõbraliku majandamise meetme eesmärk • Soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et kaitsta ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning kaitsta mulla- ja veeseisundit. • Laiendada keskkonnasõbralikku planeerimist põllumajanduses. • Tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust.

10. KSM toetusõiguslik maa • Toetust makstakse põllumajandustoetuste ja -massiivide registris oleva põllumaa kohta. • Pindala kokku vähemalt 1 ha, põllu pindala vähemalt 0,3 ha. • Põllumaa - põllumajandusmaa, kus kasvatatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 lisas IX nimetatud põllukultuuri, rühvelkultuuri või mustkesa ning kuni 5-aastane rohumaa. • kuni 5-aastane rohumaa võib moodustada kogu põllumaast kuni 40%.

11. KSM taotleja • Toetust võivad taotleda FIEd ja äriühingud. • 2009. a peavad toetust taotlema 2007. a KST kohustuse võtnud isikud. • Toetust ei või taotleda isik, kellel on kehtiv aastatel 2004–2006 võetud KST või mahetootmise kohustus. • Aastatel 2004–2006 võetud KST kohustuse võib asendada KSMiga.

12. Kohustus • Taotleja peab toetuse saamise nõudeid täitma samal maal 5 aastat. • Kohustuseaasta – kalendriaasta! • Algselt võetud kohustust võib ilma tagasinõudeta vähendada või suurendada kuni 30% ulatuses.

13. Nõuded toetuse saamiseks 1) toetusõiguslikkuse nõuded: taotleja isik, toetusõiguslik maa Kogu ettevõttes (õigusaktide nõuded): 2) nõuetele vastavuse nõuded (CC). GAEC: rakendus MAKi toetustele 2007. a. SMR: 2009.st rakenduvad keskkonna ja loomade registreerimise valdkonna nõuded, 2011.st inimeste ja loomade tervishoiu ja taimetervise ning loomade heaolu nõuded. 3) väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuded (VTK). CCga võrreldes osaliselt täiendavad nõuded. Tulenevad veeseadusest, taimekaitseseadusest. 4) enamik baasnõudeid (millest täiendavate nõuete täitmise ees makstakse toetust). Võivad olla CC, VTK või muud nõuded. Nt tuleb jätta või rajada 0,5 m taimestikuga riba. Kogu ettevõtte KSMi toetusõiguslikul maal: 5) KSMi nõuded (täiendavad nõuded). Nt tuleb jätta või rajada 2 m taimestikuga riba.

14. KSMi nõuded - 1 • Baasnõue: - põlluraamatu pidamine; - viljavaheldusplaani koostamine ja järgimine. • Täiendav nõue: Viljavaheldusplaani koostamisel peab arvestama, et: - igal aastal peab vähemalt 15% kõrgema määraga toetatavast põllumaast kasvatama liblikõielisi või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu; - samal põllul ei tohi kasvatada teravilja kauem kui kolmel järjestikusel aastal ning sama liiki teravilja-, kaunvilja-, rühvel-, kiu- ja õlikultuuri kauem kui kahel järjestikusel aastal; - kui toetust taotletakse kõrgema määraga toetatava rohumaa kohta, peab taotleja rohumaa hiljemalt 3. aasta kevadel haljasväetisena sisse kündma ning kasvatama seal seejärel põllu- või rühvelkultuuri; - kui toetust taotletakse madalama määraga toetatava rohumaa (va kuni 2-aastane rohumaa) kohta, peab taotleja kasvatama vähemalt 1 kohustuseperioodi aastal põllu- või rühvelkultuuri (vahekultuuri).

15. KSMi nõuded - 2 • Baasnõue – väetise laotamine pinnale on keelatud kogu ettevõtte maal, mille maapinna kalle on üle 10%. • Täiendav nõue - vähemalt 30% kõrgema määraga toetatavale põllumaale peab hiljemalt 15. septembriks olema külvatud põllukultuur või haljasväetisena kasutatav rohumaa, mis peab hiljemalt 15. oktoobriks olema toitainete leostumise vältimiseks põllumajanduskultuuride all (nn talvine taimkate).

16. KSMi nõuded - 3 • Baasnõue - põllumajanduslikus kasutuses oleval põllumajandusmaal peab kasvatama põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja vältides seejuures umbrohu levikut, või peab kasutuses olevat põllumajandusmaad hoidma mustkesas. • Täiendav nõue - vähemalt 15% külvipinnast peab olema külvatud sertifitseeritud seemnega.

17. KSMi nõuded - 4 • Baasnõue – sõnnikuga on lubatud anda haritava maa 1 ha kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas. Nitraaditundlikul alal on sõnniku- ja mineraalväetistega kokku lubatud anda haritava maa 1 ha kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas. Nitraaditundlikul alal tohib lubatud lämmastiku üldkogusest anda mineraalväetistega haritava maa 1 ha kohta keskmisena mitte üle 140 kg aastas. Nitraaditundliku ala kaitsmata põhjaveega aladel ei tohi mineraalväetistega antav lämmastikukogus olla aastas üle 120 kg haritava maa 1 ha kohta ning taliviljadele ja mitmeniitelistele rohumaadele korraga antav lämmastikukogus olla aastas üle 80 kg haritava maa 1 ha kohta. • Täiendav nõue - toetuse taotleja koostab iga aasta kohta väetusplaani, mis sisaldab igal kohustuseaastal põldude kaupa infot planeeritava väetamise kohta. Mineraalväetiste ja sõnnikuga on põllu hektari kohta aastas lubatud anda kuni 170 kg lämmastikku, sellest 100 kg mineraalväetistega.

18. KSMi nõuded – 5 • Baasnõue – taotleja peab osalema mulla ja toitainete alasel keskkonnasõbraliku majandamise täiendkoolitusel (1 päev). • Täiendav nõue - mullaproovide võtmine – toetuse taotleja peab korraldama üks kord kohustuseperioodi vältel akrediteeritud laboratooriumile mullaproovide saatmise mulla happesuse, taimede poolt omastatava fosfori- ja kaaliumisisalduse ning orgaanilise süsiniku määramiseks. - sõnnikuproovide võtmine – kui ettevõttes peetakse üle 10 LÜ loomi, peab toetuse taotleja korraldama üks kord kohustuseperioodi vältel akrediteeritud laboratooriumile sõnnikuproovide saatmise sõnniku kuivaineprotsendi, kogulämmastiku, ammooniumiooni, nitraatiooni, kogukaaliumi ja kogufosfori ning tahke sõnniku puhul lisaks nitraatlämmastiku määramiseks.

19. KSMi nõuded - 6 • Baasnõue – taimekaitsevahendit tohib pritsida üksnes tehnilise kontrolli läbinud taimekaitseseadmega. Kasutuses olev taimekaitseseade, välja arvatud käsi- ja selgprits ning seade, mida kasutatakse teadustöös või näidisena, peab läbima korralise tehnilise kontrolli iga kolme aasta järel. • Täiendav nõue - põllumajanduskultuuride kasvatamisel ei tohi kasutada taimekasvuregulaatoreid. Glüfosaate on lubatud kasutada üksnes heinaseemne tootmiseks kasutatavatel rohumaadel saagi koristamise eelselt. Glüfosaatide ohutuskaardil on järgmine tekst: - käesolev toode on herbitsiid ja seega mürgine kõikidele rohelistele taimedele. Toode on kahjulik kaladele, veeselgrootutele ja veetaimedele. Lindudele ja pinnase mikro- ja makroorganismide puhul on toote kahjulik mõju väiksem. EL-s on Roundup liigitatud keskkonnale ohtlike ainete klassi.

20. KSMi nõuded - 7 • Baasnõue – taotleja näitab taotlusel ära kõik oma NTA-l asuvad põllud. • Täiendav nõue - ettevõtte territooriumi kaartide koostamine – NTA alal toetuse taotleja peab kandma kaardile ettevõtte nitraaditundlikul alal asuvad veekogud, kaitsmata põhjaveega alad, kaevud, ühisveehaarded, karstilehtrid ja allikad ning potentsiaalselt ohtlikud veereostusallikad jmt andmed.

21. KSMi nõuded - 8 • Baasnõue – tootja valduses olevale KSM toetusõiguslikul maal põllu- või rühvelkultuuride kasvatamisel teega piirnevale maale peab rajama või jätma vähemalt teepeenrast vähemalt 0,5 m laiuse mitmeaastase taimestikuga riba, mida peab niitma. • Täiendav nõue - tootja valduses olevale KSM toetusõiguslikule ja teega piirnevale maale, kus kasvatatakse põllu- või rühvelkultuure, peab rajama või jätma teepeenrast vähemalt 2 m laiuse mitmeaastase taimestikuga riba, mida peab niitma.

22. KSMi nõuded - 9 • Baasnõue – põllumajandusmaal asuvate kaitstavate looduse üksikobjektide ja kinnismälestiste hävitamine või rikkumine on keelatud. • Täiendav nõue - taotleja peab põllumassiivi kaardile kandma muud väärtuslikud maastikuelemendid. Neid maastikuelemente ei tohi kohustuseperioodi jooksul rikkuda ega eemaldada.

23. KSMi nõuded - 10 • Toetuse taotleja peab toetuse saamiseks osalema keskkonnasõbraliku majandamise koolitusel. Täpsem koolituste arv sätestatakse põllumajandusministri määruses (1 algõpe + 1 täiendõpe). • Põllunumbrite muutumine peab olema jälgitav.

24. Toetuse määr • 1 ha põllumajandusmaa kohta, kus kasvatatakse põllukultuuri, rühvelkultuuri või mustkesa ja kuni 2-aastase rohumaa ühe hektari kohta on 1260 kr/ha/a. • kuni 5-aastase rohumaa (va kuni 2-aastase rohumaa) kohta 800 kr/ha/a. Kui mahetootmise kohustuse võtnud isik taotleb ka KSMi, on toetuse määr vastavalt 400 ja 100 kr.