1 / 15

Löökpillid

Löökpillid. Kertu Ilves ja Kaari Mulk 8A Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium. Sisukord. Kuidas pillid jagunevad? Membraanpillid Korpuspillid Kindla helikõrgusega pillid Kindla helikõrguseta pillid

amiel
Download Presentation

Löökpillid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Löökpillid Kertu Ilves ja Kaari Mulk 8A Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium

  2. Sisukord • Kuidas pillid jagunevad? • Membraanpillid • Korpuspillid • Kindla helikõrgusega pillid • Kindla helikõrguseta pillid • Löökpillide rühmad • Ajalugu • Tummikomplekt • Sümfooniaorkester • Kokkuvõte • Kasutatud allikad

  3. Sissejuhatus Löökpillid on muusikainstrumendid, mille helitekitatakselöögiabil. Pillid jagunevad heliallikajärgi ja helikõrguse või selle puudumise järgi. Löökpillidel on 4 rühma.

  4. Kuidas pillid jagunevad Heliallika järgi jagunevad pillid: • Membraanpillideks • Korpuspillideks Helikõrguse või selle puudumise järgi: • Kindla helikõrgusega pillid • Ebamäärase helikõrgusega pillid

  5. Membraanpillid tamburiin • Heli tekitab membraani ehk pingul kile või naha võnkumine. • Membraanpillid on näiteks basstrumm, tamburiin, timpan, bongod.

  6. Korpuspillid gong • Löökpillid, mille heli tekib kogu instrumendi võnkumisest. • Korpuspillid on näiteks kastanjetid, taldrikud, ksülofon, gong, vibrafon.

  7. Kindla helikõrgusega pillid kellamäng • Häälestatud löökpillid. • Neid pille on mõnikord nimetatud ka plaatpillideks. • Kindla helikõrgusega pillid on näiteks ksülofon, kellamäng, marimba, torukellad.

  8. Kindla helikõrguseta pillid triangel • Löökpillid, millel puudub kindel helikõrgus. • Tihtipeale on seda pilligruppi nimetatud ka militaarpilligrupiks. • Kindla helikõrguseta pillid on näiteks triangel, väike trumm, kuljused.

  9. Löökpillide rühmad • Põhirühm (timpanid, väike ja suur trumm,triangel, ksülofon, taldrikud) • Täiendrühm (torukellad, kastanjetid, tamburiin) • Efektirühm (looduslike helisid jäljendavad pillid) • Eksootiline rühm (regionaalsed pillid: India tabla, Aafrika djembe)

  10. Ajalugu • Löökpillid on ajalooliselt vanimad pillid • Juba ürgajal saadeti rituaalseid tantse helidega, mis tekkisid ühe eseme löömisel teise vastu.

  11. Trummikomplekt • On kogum trummidest, taldrikutest ja mõnikord ka teistest löökpillidest. • Trummid on akustilised löökpillid. • Trummid on tuntud peaaegu kõigis kultuurides.

  12. Sümfooniaorkestris • Löökpillid on kolmas rühm sümfooniaorkestris. • Sümfooniaorkestris paiknevad nad kõige taga.

  13. Kokkuvõte • Löökpillid on ajalooliselt vanimad, mitmekülgsed ning omanäolised. • Löökpillidel on kõige suurem mängutehnikate hulk.

  14. Kasutatud allikad • Wikipedia (http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B6%C3%B6kpillid/) • Google otsingust (http://www.hot.ee/mati68/yldist.html, http://sites.google.com/site/muusikast/l%C3%B6%C3%B6kpillidkeskajal%C3%B5puni)

  15. Täname Teid tähelepanu eest!

More Related