EHITUSSEADUS PLANEERIMISSEADUS SADAMASEADUS

1. EHITUSSEADUSPLANEERIMISSEADUSSADAMASEADUS

2. Ehitusseadus • sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse.

3. Ehitusseadus • sätestab nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitavatele isikutele niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud teiste seadustega.

4. Ehitusseadus • avalikõiguslik seadus • ülesanne on õiguskorra tagamine ehituses, lähtudes eelkõige ohutusest

5. Mõisted • Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks.

6. Mõisted • Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. • Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.

7. Mõisted • Projekteerimine on:1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine;2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine;3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine;4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. • Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt.

8. Mõisted • Ehitamine on:1) ehitise püstitamine;2) ehitise laiendamine;3) ehitise rekonstrueerimine;4) ehitise tehnosüsteemide muutmine;5) ehitise lammutamine.

9. Mõisted • Ehitise laiendamine toimub juurde-, peale- või allaehitamise teel. • Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine.

10. Ehitisele esitatavad nõuded • Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. • Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus nõuetele.

11. Ehitisele esitatavad nõuded • Ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise või selle osa varisemist ning ehitise või selle aluspinnase vastuvõetamatult suuri deformatsioone.

12. Ehitisele esitatavad nõuded • Samuti ei või ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud põhjustada ehitise, selle osade, sisseseade ega paigaldatud seadmete kahjustusi konstruktsioonide suure deformeerumise tõttu, kusjuures erakorralise sündmuse tõttu tekkinud mõjude kahjustused ei või olla ebaproportsionaalselt suured.

13. Ehitisele esitatavad nõuded • Ehitis peab tulekahju korral säilitama ettenähtud aja jooksul oma kandevõime. • Ehitises peab olema takistatud tule ja suitsu levimine, samuti tule levik naaberehitistele. • Ehitisest peab olema võimalik inimesi evakueerida.

14. Ehitisele esitatavad nõuded • Ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. • Ehitisest tingitud ohtlike kemikaalide eritumine peab olema takistatud.

15. Ehitisele esitatavad nõuded • Samuti tuleb vältida müra ning inimest ohustava kiirguse levikut ja vee või pinnase saastumist või mürgitamist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. • Ehitise osades ega pindadel ei või koguneda niiskust inimese elu, tervist või vara ohustaval määral.

16. Ehitisele esitatavad nõuded • Ehitise kasutamine ja hooldamine ei või selle kasutajale põhjustada ettearvamatuid riske ega õnnetusi, nagu näiteks libisemine, kukkumine, kokkupõrge, põletused ja elektrilöögid ning vigastused plahvatuse tagajärjel.

17. Ehitisele esitatavad nõuded • Ehitises võib olla selle kasutajate poolt tajutav müra tasemel, mis ei ohusta inimese elu ega tervist ning võimaldab rahuldavates tingimustes elada või töötada.

18. Ehitisele esitatavad nõuded • Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele. • Sisekliima tagamisega hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete kohaselt. (Muinsuskaitselise ehitise rekonstrueerimise korral ei ole nõutav nende nõuete järgimine.)

19. Ehitisele esitatavad nõuded • Kui ehitise kasutamise otstarve seda eeldab, peavad ehitis ja selle üldkasutatavad osad ning ruumid või alad olema ligipääsetavad ja kasutatavad liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele.

20. Kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui: • ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20–60 m2; • muudetakse ehitise tehnosüsteeme.

21. Kirjalikus nõusolekus sisalduvad: • ehitise asukoha aadress ja koordinaadid; • kohaliku omavalitsuse nimi ning ametniku nimi, ametinimetus ja allkiri; • kirjaliku nõusoleku andmise aeg; • ehitise kasutamise otstarve; • ehitise olulised tehnilised andmed; • ehitisele antud riikliku ehitisregistri kood; • ajutise ehitise korral selle kasutamise aeg.

22. Kohalikul omavalitsusel on õigus: enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest, samuti detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt ehitusprojekti.

23. Kirjaliku nõusoleku andmisest keeldutakse, kui: • ehitusprojekt ei vasta sellele esitatavatele nõuetele • ehitusprojekt ei vasta kehtivale detailplaneeringule • ehitise asukoht ei vasta kehtivale detailplaneeringule • ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele • ehitis ei vasta ehitise arhitektuursetele ja ehituslikele lisatingimustele • ehitis pärast selle tehnosüsteemide muutmist ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele.

24. KOV´i teavitamine • Ehitise omanik peab detailplaneeringu kohustusega aladel teavitama kohalikku omavalitsust püstitatud väikeehitisest, millele ei taotleta kasutusluba, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. • Ehitise teatises esitatakse andmed ehitise omaniku ja ehitise asukoha kohta ning ehitise olulised tehnilised andmed.

25. Kirjalik nõusolek • Kirjalik nõusolek on tähtajatu. Kirjalik nõusolek kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul kirjaliku nõusoleku andmise päevast arvates. Kirjalik nõusolek avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. • Kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.

26. Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek: • püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; • laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; • rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; • lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa

27. Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek: • Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. • Ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks. • Ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel.

28. Ehitusloale kantakse • ehitise asukoha aadress ja koordinaadid; • ehitusloa väljastaja nimi ning ametniku nimi, ametinimetus ja allkiri; • ehitusloa väljastamise kuupäev; • ehitusloa number;

29. Ehitusloale kantakse • ehitise olulised tehnilised andmed; • ehitise kasutamise otstarve; • ehitisele antud riikliku ehitisregistri kood; • ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise aeg.

30. Ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui: • ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele • ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid • ehitusprojekti koostamisel ei ole arvestatud ehitusprojekti koostamisele nõudeid ehitusprojekti koostajale või kontrollijale

31. Ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui: • ehitise, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise, püstitamiseks koostatud ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringute tulemustele • ehitusloa taotlus ei vasta nõuetele • ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid • ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis kohaliku omavalitsuse määratud ehitise kasutamise aeg • ei ole tasutud riigilõiv • oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav.

32. Ehitusloa kehtivus • Ehitusluba on tähtajatu. • Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. • Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva.

33. Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest.

34. Ehitusprojekt peab olema selline, et oleks võimalik: • selle järgi ehitada; • ehitist kasutada ja hooldada; • kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile; • kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele.

35. Ehitise kasutusluba on KOV-i nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada kavandatud otstarbeks On luba mille kohalik omavalitsus annab ehitusloa alusel ning projekti kohaselt valminud ehitisele, pärast ehitise ülevaatamist, ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist ja ehituse dokumentatsiooni üleandmist. Ehitist võib hakata kasutama pärast kasutusloa saamist kohalikult omavalitsuselt.

36. Planeerimisseadus Planeerimisseadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. Seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Planeerimise käigus valmiv planeering on dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest.

37. Planeeringute liigid on: • üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine; • maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine; • üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks; • detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel.

38. Planeerigute liigid Kõik eelnevalt mainitud planeeringute liigid peavad olema üksteisega kooskõlas. Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus.

39. Maakonnaplaneering Kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks valla ja linna üldplaneeringute koostamisele, kehtestatud üldplaneeringu puudumise korral valla ja linna detailplaneeringute koostamisele ning projekteerimistingimuste väljaandmisele. Maakonnaplaneeringu koostamisel arvestatakse kehtestatud üldplaneeringutega või kokkuleppel kohalike omavalitsustega tehakse vajaduse korral ettepanek nende muutmiseks.

40. Üldplaneering Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks.

41. Detailplaneering Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral koostatakse ehitusprojekt kehtestatud detailplaneeringu alusel Ehitusseaduses sätestatud korras.

42. Detailplaneering Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel: uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks;

43. Detailplaneering • olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks; • maa-alade kruntideks jaotamise korral.

44. Sadamaseadus • Sadamaseaduse eesmärk on reguleerida sadama valdaja kohustusi ohutusnõuete täitmisel ja riikliku järelvalvega seonduvaid tegevusi sadamas. • Antud seaduse nõudeid ei kohaldata sadamale, kus ei osutata sadamateenuseid. • Sadama laevaliikluseks avamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. • Sadamate suhtes, mida külastavad valdavalt väikelaevad, rakendatakse lihtsustatud nõudeid.

45. Sadamateenustena käsitatakse järgmisi teenuseid: • kauba ümberlaadimine ning ladustamine ja töötlemine • laevade varustamine ja teenindamine • reisijate laevale mineku ja laevalt tuleku korraldamine • kalalaevadelt kala vastuvõtmine • laevade ning harrastuslike meresõitjate ja kalurite paatide, kaatrite ja jahtide sildumise võimaldamine

46. Sadam Sadamseaduse kohaselt on sadam laevade lastimiseks ja lossimiseks, laevaremondiks või harrastuslikuks laevasõiduks või muuks merendusalaseks tegevuseks kohandatud piiritletud alal asuv hoonete ja rajatiste kompleks koos selle juurde kuuluva akvatooriumiga.

47. Sadamaala • Sadamaala on sadamateenuste osutamiseks ning muuks laevaliiklusega seotud tegevuseks kasutatav maa ja akvatoorium koos sinna juurde kuuluvate sadamarajatistega (kaid, lainemurdjad, kaldatammid ja muu selline). • Sadama eeskiri määrab sadamateenuste osutamisel esitatavad tehnoloogilised, ekspluatatsioonilised, navigatsioonilised ja keskkonnaalased nõuded.

48. Akvatoorium • Akvatoorium on piiritletud, püsivalt veega kaetud ala, mida kasutatakse laevaliikluseks või muuks sadama funktsionaalseks tegevuseks. • Siseveekogudel määrab akvatooriumi piirid veekogu või selle osa omanik kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse volikoguga.

49. Sadama valdaja on kohustatud tagama:(1) • hüdrotehniliste ehitiste korrashoiu sadamaalal • navigatsioonimärkide paigaldamise ja korrashoiu sadamaalal ning väljaspool seda nende märkide osas, mis teenindavad ainult vastavat sadamat • deklareeritud sügavused sadama akvatooriumil ja sissesõiduteel vastavalt sügavuste mõõtkavalisele kaardile

50. Sadama valdaja on kohustatud tagama:(2) • kontrolli ohtlike kaupade sadamasse sisseveo, ladustamise, hoiustamise ja ümberlaadimise üle; • sadamaalal puhtuse ja korra ning tuleohutus- ja keskkonnanõuete täitmise • sadamaalal turvalisuse nõuete täitmise