KULTUURIERINEVUSED

1. Kultuurierinevused.Kultuur sotsiaalse identiteedi teenistuses.Sallivus ja tundlikkus. Kultuur ja sotsialiseerimine.

2. KULTUURIERINEVUSED • Kultuurierinevused on aktualiseerunud tänu üleilmastumisele.

3. Võimalused, mille ees seisavad kõik kultuurid 21.sajandi alguskümnendil on seotud eksistentsiaalse küsimusega: Kuidas edasi? Kas sulgumine? Kas kultuuriline nivelleerumine? Millal ollakse väärtuslik? Oma kultuurilise rolli ümbermõtestamine.

4. Hariduse kättesaadavust on alates 20.sajandist seatud ühele pulgale kõrgkultuuri kättesaadavusega. Oskuste kompleks, mis lubab inimesel hõivata enamiku kaasaegse maailma tavalistest ametitest ja võimaldab enamusel juhtudel konfliktideta eksisteerida olemasolevas st. tuttavas ja vajaduse korral ka vähem tuttavas kultuurikeskkonnas.( Töökoha ja kooli keskkonna vahetusega seonduvad küsimused.)

5. Hariduse tasemega kaasneb kultuuriteadlikkuse tõus. • Ernest Gellneri tegevus kultuuri identsuse ja kultuuri divergentsuse ehk hajuvuse uurimisel ja sõnastamisel. Oluline sõnum on kultuuri kättesaadavuse kohta: • Kui inimene kuulub mõnda teise kultuurikeskkonda, siis ei tähenda see tema harimatuks lahterdamist.

6. Euroopa kultuurimudelid, mida on uurinud John Plamenatz (1973): • Lõuna- ja idasuund (nn. Habsburgide mudel) • Ida-Euroopa mudel.

7. Eesti kultuuride ristteel. • Ajaloost ja tänapäevast. Miks Eesti on (ei ole) atraktiivne?

8. Kodutööks lugeda ja õpivihikusse kokkuvõte teha: • Jaak Valge ja Kalev Sepa “Üleilmastumine ja globaalprobleemid”(2009.a.). • Ernest Gellner “Rahvused ja rahvuslus”, Akadeemia nr1/1995

9. Kultuur sotsiaalse identiteedi teenistuses. • Inimese käitumise mõjutamine objektide esitamisviisidega manipuleerides (Harold Lasswell)

10. Propaganda kui meetodite kogum, mida kasutatakse organisatsiooni koondatud inimeste grupi aktiivse või passiivse osaluse tagamiseks.(Jacques Ellul). Kuidas on sotsiaalne reaalsus siin kaasatud. Teadmine tuleb meelte kaudu, mis pole alati usaldusväärsed. Mentaalne mudel on püsiv.

11. Sotsiaalne reaalsus on tähenduslik, luuakse mehhanismid. Keeleline reaalsus kui esmane sotsiaalne reaalsus.

12. Baasmõisted: • tähendus, mis korrastab mõtlemist ja suunab tegutsemist.

13. Kommunikatsioon. Kommunikatsiooni osalised. (“Jalgrajad ja kiirteed.”) Keeleline ja mitteverbaalne kommunikatsioon erinevates kultuurides. Selle lugemise oskused.

14. Identiteet on seda tugevam, mida rohkem too püsib müütidel. Argumendid pigem kinnitavad müüdi elujõudu. (Barrikaadidele ei minda seepärast, et on loetud Marxi “Kapitali”! Peeter Selg, TÜ lektor).

15. Kultuur kui sõnumid, mida on võimatu otse tõlkida. • Kultuurisuhtlemises kasutavad tehnikad.

16. Emotsioone kasutavad tehnikad. Põiklemistehnikad. Vigase loogika tehnikad. Eksitavad tehnikad. Käitumuslikkust kasutavad tehnikad.

17. Võimalik rühmatöö: Sophia Coppola (USA) filmi “Tõlkes kaduma läinud” arutelu.

18. Kultuur.Sallivus ja tundlikkus • Filosoof Karl Popper sõnastas 12 põhimõtet uue kutse-eetika asjus ( Popper, Toleration and Intellectual Responsibility, pp. 201-202).

19. Mark A.Notturno võtab need kokku tõdemusega ”/---/ me oleme inimesed, et me ei saa oma ideaale alati teoks teha ning oleme mõnikord-hoolimata kõigist püüetest austada teisi ja nende kummalisis vaateid- sunnitud üksnes tolerantseks jääma.”

20. 12 põhimõtte tutvustamine. • Rühmatöö rühmas valitud põhimõtte selgitamiseks.

21. Kultuuritundlikkuse ilmingud. • Halvustamine, sealjuures rahvuse, soolise kuuluvuse, sotsiaalse staatuse jms põhjal.

22. Sotsiaalne ja ametipõhine hierarhia erinevates kultuurides. Kuidas seda märgata. Kuidas reageerida. • Max Weber “Protestantliku töö eetika”- Põhjala ja Skandinaavia töökultuuri mõjutajana.

23. Stereotüübid kultuuritundlikkuse teenistuses. • Stereotüüp kui abistav ja pidurdav vahend erinevast kultuurikeskkonnast pärit inimeste ajutise iseloomuga rühmades (töö-ja õpperühmad).

24. Kultuurisõltelised lokaalsed konventsioonid (Rein Raua määratlus) on alati olulisel määral vastuolus konkreetsete kultuuride piire ületavate nö. universaalsete konventsioonidega.

25. Mis on kultuuriline juurtetus? • Agoraa kui kokkuleppeline poolavalik ruum, milles selle ruumi reegleid tunnistavad isikud võivad vabalt oma arvamust avaldada. Kuidas seda koolitus-asutuses aktsepteerida?

26. Kultuuriline sallivus- kus on mõõt? Kes mõõdab? • Alistuv, kehtestav ja agressiivne stiil. • Kultuurilise sallimatuse ja sallivuse näiteid Eesti lähiminevikust.

27. Kultuur ja sotsialiseerimine. • Valgustusajastu idee nö. eesrindlikest ja mahajäänud kultuuridest. Tsivilisatsiooni ajalugu pole kinnitanud kultuuriplahvatuste käigus toimuvat võimalikku tsivilisatsiooni nivelleerumist, pigem vastupidi.

28. “Tsiviliseerumine kulgeb pika rea tõusude ja mõõnade kaudu. Ikka ja jälle võtab kord alumine, tõusev kiht või ühiskond omaks ühe ülemkihi funktsiooni ja hoiaku teiste kihtide suhtes, kes nende järel ülespoole tunglevad: ja alati tuleb esilekerkinud, ülemkihiks saanud kihi kannul veel laiem, veel inimrohkem kiht või rühm.” (Norbert Elias, Tsiviliseerumisprotsess, lk. 295)

29. Kultuur ei ole erinevate tekstide stiihiline akumulatsioon vaid keeruline hierarhiliselt organiseeritud ja toimiv süsteem.

30. Kohanemine – hariduslik tase määrab kohenemisvõime. • Sunnitud kohanemine. • Teadlik salgamine.

31. Kokkupuuted teiste kultuuridega. • Kui rikud reegleid, saad karistada.

32. Kultuuride ulatus: • kuidas erinevad kultuurid kirjeldavad ennast vastandite skaalal.

33. Väärtused müütide, tabude, muinasjuttude kaudu. • Lemmikmuinasjutt. Miks just see?

34. Usundid. • Nende jaotumine maailmakaardil. Usundite liikumine üle riigipiiride. Postmodernistlikus maailmas ilmnevad üllatavad religioossuses elavnemise märgid.

35. Religioossete skeemide tugevnemine seoses kriisikoldeist jms. pärit uusimmigrantidega. Sektantlikud religioossed ühendused Eestis.

36. Globaliseerumine. • Multikultuursus ja julgeolekuohud. • Võidukas islam.

37. Rühmatöö: filmi “Islam Eestis” sõnumi analüüs Eesti kultuurilise mitmekesisuse aspektist.

38. Soovitatav kodune lugemismaterjal: Juri Lotman, Kultuurisemiootika • Norbert Elias, “Tsiviliseerumisprotsess”I ja II.

39. KOOLITUSE läbinute puhul oodatav tulemus: • Osalejad on saanud vajalikke teadmisi mitmekultuurilise keskkonna loomise eeldustest, võimalikest takistustest ja nende ületamisest. • Osalejad on teinud loengupäeva jooksul koheselt kergemaid rühmatöid loengumaterjalide kinnistamiseks ja iseseisvate väljundite koostamiseks. • Osalejad on teinud isiklikku õpiraamatusse kokkuvõtteid lisalugemiseks pakutud kirjanduse kohta.

40. “Miski pole nii keeruline, et seda ei saaks uurida”. (Terentius) Jõudu ja tahtmist!