Õigusakti mõiste

1. Õigusakti mõiste • Õigusnormid vormistatakse kirjalikult (sätestatakse) ning nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele (struktuur ja rekvisiidid) vastavalt vormistatud dokumenti (õigusakti). • Õigusakt on kindlatele nõuetele vastav õigusnormide süsteemne kogum.

2. Õigusaktid Eesti õiguskorras • Põhiseadus • Ratifitseeritud välislepingud • Euroopa Liidu kohustuslik õigus • Seadused • Seadlused ja määrused • Korraldused • Otsused ja käskkirjad • Kohtuotsused? Siseõiguse aktid? Lepingud?

3. Haldusdokumentide liigid • Juhendid e. direktiivid e. suunised, korraldused ja käskkirjad, otsused • Põhikirjad ja põhimäärused • Protokollid • Aktid, õiendid, tõendid ja kinnitused • Analüüsid, arvamused ja kooskõlastused • Märgukirjad ja ettekanded • Avaldused, taotlused ja esildised • Kirjad, kutsed ja teatised • ResolutsioonidLoetelu pole ammendav!

4. Juhendi mõiste • Juhendid on käitumisreeglid, millel puudub õiguslik tähendus haldusorgani-väliste isikute jaoks. Nad ei ole eksternse õiguse aktid, neile ei saa tugineda ega viidata haldusakti põhjendades. Nii ei saa juhendile viidates keelduda toimingu tegemisest või haldusakti andmisest. • Näiteks juhul, kui ametnik keeldub taotlust sisuliselt läbi vaatamast, väites, et talle on asutuse juhi poolt antud juhend, mille koha-selt tuleb kõik taotlused rahuldamata jätta, on tegu ametniku õigusvastase käitumisega.

5. Juhendi siduvus 1 • Juhendit võibmõista halduseeskirjana, mis annab eksternse õigusakti täitjale suuniseid akti rakendamiseks ja tõlgendamiseks • Mõnedes riikides on valitsuse antud juhendid omandanud siduva jõu, olles tunnustatud seaduse siduva tõlgendusena või karistuse tõttu mittenõustumisel • Eestis on juhendid haldusasutuse juhi üldiste korraldustena siduvad üksnes asutusega teenistus- või alluvussuhtes olevaile ametnikele või madalamalseisvatele asutustele

6. Juhendi siduvus 2 • Juhendid ei oma normatiivset iseloomu ega kuulu õigusallikate hulka • Kui haldusorgan kehtestab määruse, millega kinnitatakse juhend, muutub juhend õiguslikult määruse osaks ja kehtib määrusena • Kuna juhendid võimaldavad õigusaktide rakendamise praktikat ühtlustada, on nad õigusriigis lubatud ja kohati soovitatavad • Samas peab isiku suhtes tegema lahendi eksternse õigusakti alusel üksikjuhu eripära arvestades. Abstraktse juhendiga kõiki elulisi asjaolusid ette näha pole võimalik

7. Korraldus • Korraldused on täitevvõimu aktid üksikjuhtumi korraldamiseks • Korralduste andmise õigus on Vabariigi Valitsusel (PS, § 87 p 6), peaministril (PS, §-d 93, 95), maavanemal (MVKS, § 9 lg 2), KOV ük-suse valitsus, osaüksuse vanem (KOKS, § 7) • Korralduse abil teostab avalik võim haldusülesannet sisulises mõttes, seega on õigus-teoreetiliselt tegu ainsa sisulise haldusaktiga • Korraldused ei tohi olla vastuolus õiguse üldaktidega. Korralduse andmine ei nõua erivolitust, küll peab selle andmise õigus olema sätestatud seaduses pädevusnormidega

8. Üldpõhimõtted ja süsteemsus • Avaliku õiguse normide ebatäielikkus tõstab abiallikaina väga olulisele kohale nn üldõpetused, mis seovad õigusvaldkonna tervikuks: • Õigussüsteemi ja õigusharude põhimõisted, • Õiguse põhimõtted, • Õigusteooriad, • Õigusinstituudid (-institutsioonid) • Üldõpetuste areng on tavaliselt evolutsiooniline, osalt autopoieetiline ja refleksiivne • Üldõpetust (doktriini) struktureerivad kesksed põhimõtted • Välisdoktriini ülevõtmine: siire või ärritaja kodustamine

9. Õigusteaduse meetodid • Meetodid on abivahendiks uurimistöö kirjutamisel, kiirendavad loogiliselt sidusa pildi tekkimist ja lihtsustavad selle edasiandmist • Õigusteadus kujutab endast erinevate uurimisvaldkondade praktilist ühendust, seetõttu kasutatakse erinevate valdkondade meetodeid • Kesksed (vt kaks lähenemisviisi 6. slaidilt) on: • Loogikameetodid, sh õigusteadusele eripärased dogmaatilised meetodid • Sotsioloogilised meetodid, sh ajaloo ja statistika meetodid

10. Loogikameetodid • Aitavad valida sobiliku lähenemisviisi, mõista iga elemendi tähendust ja suhet teistega • Lähenemisviis: analüüs, süntees, induktsioon, deduktsioon, reduktsioon • Tehnika (võtted): sõnastamine, liigitamine, loogiline järeldamine • Praktiline õiguslik otsustamine: tõenäosuse, õigusliku iseloomustamise, õigustamise, süstemaatiline, konstruktiivne, relatiivne, antropomorfne meetod

11. Dogmaatilised meetodid • Lähtuvad õiguskorra kui antud ideaalse loogilise, süsteemse ja hierarhilise terviku eeldusest • Õigusloome: eesmärgi-, eesmärkide suhtestamise, süstemati-seerimise, täpse sõnastamise, järjekindla terminikasutuse, teiste riikide regulatsioonieeskuju kasutamise, redaktsioonide eristatavuse, lõpptekstile põhjenduste lisamise meetod • Õigusteooria: üldtemaatika määratlemine, dogmaatiline evolutsioon, dogmade võrdlus, dogma rekonstrueerimine, hindamismeetod • Õiguspraktika: kohtuliku vm materjali uurimine,sellest üldiste esmaste tunnuste väljatoomine,esmatunnuste sünteeskohtupraktika (või doktriini) uute seaduspärasuste loomiseks,uue praktika (doktriini) normidele vastavuse kontroll õiguse üldise süsteemi mõttes,uue doktriini alusel kehtivate sätete kitsendamine, laiendamine või uus sisustamine

12. Sotsioloogilisajaloolised meetodid • Ühiskondliku tegelikkuse uurimiseks: hetkeolude kaardistamine või ajalise arengu vaatlus • Sotsioloogilised: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed andmekogumis- ja analüüsimeetodid, sisu- e kontentanalüüs, statistika, modelleerimine • Ajaloolised: geneetiline ja evolutsiooniline lähenemisviis, allikate ja ajaloolise süsteemi tunnetamine, ajaloolis-juriidiline võrdlemine, rekonstruktsioon, erimeetodid

13. Avaliku õiguse põhimõtted Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus

14. Põhimõtete tähendus • Dworkin: põhimõtted normide taga seisvaina ning õiguse ühtlustaja ja lünkade täitjana • Põhiseaduslikud põhimõtted on ühtlasi riigi tegevuse aluseks olevad väärtused • Õigushüve mõiste • Rahvusvahelise õiguse põhimõtted • Riigi- ja haldusõiguse põhimõtted • (Süstemaatilise tõlgendamise põhimõtted)

15. Rahvusvahelise õiguse põhimõtted • Riikide suveräänsus ja võrdsus • Immuniteedid • Teiste riikide sise- ja välisasjadesse mittesekkumine • Jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld • Tülide rahumeelne lahendamine • Inimõiguste austamine • Rahvaste võrdsus ja enesemääramisõigus • Vastastikkus

16. Põhiseaduslikud alusväärtused • Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele (PS, § 10) • Alusväärtused: • inimväärikus • demokraatia • sotsiaalriik • õigusriik

17. Inimväärikuse kaitse • Toimub ennekõike põhiõiguste kaitse, ent samuti teiste põhiväärtuste realiseerimise kaudu. Põhiõiguste nimekirja vt põhiseaduse II peatükist. Täpsemalt räägime eraldi osas • Tsiviilsed, poliitilised ja sotsiaalsed õigused • Võrdsus- ja vabadusõigused • Vähemuste õiguste kaitse väljakutsena

18. Inimõigused ja põhiõigused • Inimõigused teooria ja rahvusvaheliste aktide terminina: väärtuspõhine miinimum • Isikuõigused, poliitilised õigused, sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused • Inimõigusi põhiseaduses nimetatakse põhi-õigusteks, -vabadusteks ja -kohustusteks • Mõned põhiõigused ei ole piiratavad (näiteks õigus elule, § 16) ning mõned on piiratavad üksnes seadusega (näiteks omand, § 32). Allikas põhiseaduse 2. ptk

19. Inimõiguste välisallikaid Eestis • 1948 inimõiguste ülddeklaratsioon • 1966 paktid: • kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta • majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta • 1953 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (Euroopa) • 1965 Euroopa sotsiaalharta • Piinamise ja ebainimliku kohtlemise või karistamise ärahoidmise Euroopa konventsioon • 2000 Euroopa Liidu põhiõiguste harta

20. Demokraatlik legitimatsioon • Personaalne legitimatsioon: riigivõimu teostavad isikud peavad olema otseselt või kaudselt rahva poolt valitud • Sisuline legitimatsioon: riigi tegevus saab toimuda ainult parlamendi õiguspäraselt kehtestatud seaduste ning neist tulenevate aktide alusel

21. Demokraatlik legitimatsioon • Olulisus: mida olulisema otsusega tegemist, seda tugevam ja otsesem peab olema otsuse langetava riigiorgani legitimatsioon • Demokraatlik kontroll: ennekõike valimiste perioodilisuse kaudu • Lojaalsus: erinevate osalejate vastastikune hea tahe ja tunnustus

22. Demokraatlik otsustamine 1 • Demokraatlik võrdsus: otsustes osaluse õigus on kogu rahval, kõigil on seejuures üks hääl (näiteks valimiste ühetaolisus), otsused langetatakse enamusega, arvestades vähemuste õiguste kaitstust (kvalifitseeritud häälteenamus ja miinimumõiguste tagatus) • Arvamuste vabadus: vaba levitamise võimalus, eriarvamusele jäämise sallimine, sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabadus

23. Demokraatlik otsustamine 2 • Otsustajate teadlikkus: demokraatia on võimalik ja tõhus juhul, kui otsuste langetamisel osalevad isikud mõistavad piisavalt oma otsuste sisu (haridus) • Subsidiaarsus e täiendavus: otsuse tegemine võimalikult madalal otstarbekal tasandil (lõpptarbija lähedal) • Rahva osalus: otsene demokraatia rahvaalgatuse, -hääletuse ja –küsitlusena ning valimised ja osalusdemokraatia e kõigi huvitatud osaliste ärakuulamine enne otsustamist. Osalusviisidriigiti erinevad

24. Kontroll 1 • Pädevuspõhine avalik kontroll: lisaks valimistele jälgivad eriti avaliku võimu tegevuse õiguslikku korrektsust ja majanduslikku otstarbekust piisavate õigustega spetsialistifunktsioonis organid • Kohtulik kontroll: tegevuse seadustele vastavuse üle otsustavad sõltumatud kohtud, mis ühtlasi tagavad üksikisikute õiguste kaitstuse avaliku võimu suhtes

25. Kontroll 2 • Valimised demokraatliku kontrolli mehhanismina: Eestis hetkel vabad (osaluse mõttes), üldised (kõigil on õigus), otsesed (tulemuse määravad inimeste hääled), salajased (teised ei saa eelistusest teada), võrdelised (kohtade jaotus peegeldab üldjoontes häälte jaotust), ühetaolised (häälte võrdne kaal), perioodilised, erakondi tuleb kohelda võrdselt, riik peab olema erakondade suhtes neutraalne. Enamikus küsimustes on aktsepteeritavad (ja kasutusel) ka teistsugused lahendid, kui need kogumis vastavad demokraatliku ühiskonna olemusele

26. Halduse kontrolli liigid • Haldusesisene e. internne kontroll: • riiklik järelevalve (maavanem-KOV), • ametkondlik/teenistuslik järelevalve (kõrgemalseisev haldusorgan alluva üle) • Väline e. eksternne kontroll: • poliitiline kontroll (Riigikogu), • arvestuskontroll (Riigikontroll), • õiguslik järelevalve (õiguskantsler, kohtud jt)

27. Õigusriiklus 1 • Riigivõimu seaduslik teostamine: kogu avaliku võimu tegevuse kooskõla seadusega • Seaduslikkuse põhimõte: võimu tegevus ei tohi olla seadusega vastuolus • Seadusliku aluse põhimõte: teatud tasanditel peab võimu teostamiseks olema seaduses ettenähtud selge luba, volitus (mis pole lubatud, on keelatud) e avalikku haldust teostatakse põhiseaduse ja seaduste raamides

28. Õigusriiklus 2 • Õigusaktide selged kehtivuskriteeriumid ja hierarhia • Võimude lahusus: erinevate avaliku võimu organite tegevuse eristatus ja tasakaalustatus, kus klassikaliselt on eristatud seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtulikku võimu • Personaalne: ühe võimuharu esindajad ei tohi kuuluda teise võimuharu juurde • Funktsionaalne: organite ülesannete lahutatus ja selge piiritlemine alusaktides

29. Õigusriiklus 3 • Proportsionaalsus e mõõdupärasus: rakendatavad abinõud peavad vastama soovitud eesmärgile (näiteks põhiõiguste piiramise mõistliku ulatuse osas) • Põhiõiguste süsteemi olemasolu ja nende ulatuslik kaitse: isikule ettenähtud õigused peavad olema ka sisuliselt teostatavad ning üksikisikul peab olema tugi avaliku võimu omavoli puhul

30. Õigusriiklus 4 • Võrdne kohtlemine e mittediskrimineerimine e egaalsus: õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena • Avatud, sihistatud ja tõhus menetlus: • avalikkus, põhjendamiskohustus • uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus • vormivabadus, eesmärgipärasus, tulemuslikkus ja tõhusus • kaasamine: õigus olla ära kuulatud • õigus menetlusele mõistliku aja jooksul

31. Õigusriiklus 5 • Õigusnormi täpne kujundamine (optimaalne üldisuse-täpsuse suhe) • Avaliku võimu tegevuse piiratus (kahtluse korral kodaniku kasuks lisaks seadusliku aluse põhimõttele) • Objektiivsus: ametnik peab tegevuses olema erapooletu ja asjale keskenduv • Õiguskindlus: a) õiguse kaudu loodud kindlus, b) kehtiva olukorra püsivus (vt järgmised slaidid)

32. Õiguskindlus 1 • Tagasiulatuva jõu keeld: sündmuse ja teo suhtes rakendub toimumise/tegemise ajal kehtinud õigusakt • Õiguspärane ootus: igaühel on õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima • Aegumine:isikut toimingut ei saaõigusevastaseks tunnistada ega rakendada karistust või nõuda kohustuse täitmist pärast aegumistähtaja möödumist

33. Õiguskindlus 2 • Õigusselgus: isikutel peab olema võimalik aru saada, millised kohustused ja õigused õiguskorras eksisteerivad, selleks peavad normid olema võimalikult ülevaatlikud, vastuoludeta ning loogiliselt üles ehitatud, võimalikult tavainimesele mõistetavalt ning jälgitavalt (maht) sõnastatud ning täpsed • Avaldamiskohustus: teadasaamise võimaldamiseks tuleb õigusnormid üldteada viisil avalikustada

34. Sotsiaalriik 1 • Riigi kohustus tagada igale rahva liikmele vähemalt minimaalselt inimväärikas äraelamine ja turvatunne (sotsiaalne kodakondsus: toetused puuduse korral, ravikindlustus, töökaitse, tervisekaitse- ja arstiabisüsteem jne) • Üksikisiku eneseteostus ja inimarengule kaasaaitamine (võrdsed lähtevõimalused vabalt kättesaadava hariduse kaudu, eluaegne õpe, muude kultuuriliste vajaduste rahuldamine)

35. Sotsiaalriik 2 • Mõistlike elamistingimuste (elukeskkonna) tagamine (elamumajandus, veevarustus ja kanalisatsioon, heakord, ühistranspordikorraldus jne) • Keskkonnakaitse ja planeerimine • Pärand- ja rahvakultuuri kaitse • Konkurentsitingimuste tagamine majanduses ja turu ebakohtade piiramine, sh tarbijakaitse

36. Sotsiaalriigi kumuleeruvus • Sotsiaalsete õiguste tagamine kui kumuleeruv protsess (riigi jõukuse kasvuga suureneb tagatavate õiguste hulk) • Riigi aktiivsus kumuleerumise saavutamiseks ning esimesel võimalusel sotsiaalsete õiguste rakendamiseks

37. Rahvusriigi põhimõte • Eesti põhiseadus näeb ette ka rahvusriigi põhimõtte, mis sisaldab vähemalt • eesti rahvuse, keele ja kultuuri kaitset • Eesti kui institutsionaalse keskkonna terviklikkust • (Preambula: põhiseadus peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade)

38. Veel põhimõtteid • Põhiseaduslikud: • Suveräänsus • (Vabadus, õiglus ja õigus) • Parlamentarism • Vabariiklus • Unitaarriiklus e. üksikriiklus • (Vertikaalne/funktsionaalne võimujaotus, omavalitsuslikkus) • Haldusõiguslikud: • Seaduslikkus • Hea haldus

39. Riigi suveräänsus Rahvusvahelisuspõhimõte Rahvasuveräänsus ja esindusdemokraatia Riigirahva koosnemine kodanikest Riigi ala jagamatus Üksik- e. unitaarriiklus Liberaalne ja sotsiaalne (heaoluriigi) põhimõte Inimväärikus Vabariiklus Parlamendi esmasus Parlamentarism Õigusriiklus ja põhiseaduslikkus Kohtuvõimu eriasend teiste põhivõimupädevuste suhtes Kohtute sõltumatus (Jyränki 2003) Võrdluseks: Soome käsitlus

40. Tõlgendamise üldpõhimõtted • Lex superior derogat legi inferiori – hierarhias kõrgem norm on üle madalamast • Lex posterior derogat legi priori – hilisem sama taseme norm on üle varasemast, kui hilisemas aktis pole sätestatud teisiti • Lex specialis derogat legi generali – erinorm on üle üldnormist. Ainult juhul, kui erinorm on pärit põhiseaduse jõustumisele eelnevast, üldnorm aga jõustumisele järgnevast ajast, jääb peale viimane

41. Teisi põhimõtteargumente • Moraalsed, nt keeld saada kasu iseenda õigusrikkumise abil (venire contra factum proprium) • Valdkondlikud, nt karistusõiguse põhimõte „õigusnormita pole kuritegu ega karistust” (nullum crimen, nulla poena sine lege), eraõiguse heausksuse ja heade kavatsuste (bona fide) eeldus ja reegel „mis pole keelatud, on lubatud”, haldusõiguses „kahtluse korral kodaniku kasuks” • Õiguskorra reeglid, nt õiglase menetluse nõue, diskrimineerimiskeeld

42. Veel põhimõtteargumente • Ex aequo et bono – heausksus, hea tahe, parimad kavatsused • Ex injuria non orbitur ius– ebaõiglusest ei sünni õiglust • Üldine õigluspärasus (equity) • Pacta sunt servanda – lepinguid tuleb pidada • Õiguslik seotus (estoppel) – lepingu murdmisel on õigus rakendada vastuabinõusid (EIÕK)

43. Veel põhimõtteargumente • Auditur et altera partem – ära tuleb kuulata mõlema poole seisukohad • Nemo judex in sua causa – keegi ei või olla kohtunikuks oma asjas • Non bis idem – kedagi ei tohi samas asjas kohtu alla anda või karistada kaks korda • Õigusabi saamise nõutavus • Õigus vaikida – keegi ei pea andma tunnistusi iseenda vastu

44. Veel põhimõtteargumente • In dubio pro rei – kahtluse korral asja huvides (sh kahtlane tõend tõlgendada süüaluse kasuks) • Süütuse eeldus e. presumptsioon • Võrdsus seaduse ees ja võrdne kohtlemine • Omandi kaitse, võõrandamine ja hüvitus • Õigusemõistmisest keeldumise lubamatus • Õigusliku määratlemise vajadus

45. Veel põhimõtteargumente • Eksimuse või kohtuvea ärakasutamise lubamatus • Teatud asjade loomulikuna eeldamine • Võistlev menetlus ja poolte võrdsus (vs uurimis- e. inkvisitsioonimenetlus) • Res iudicata – kui lepinguga on kinnistatud vaidluse lahendav organ, on tema lahend lõplik ja kuulub täitmisele • Elementaarne humaansus (rahvusvaheline õigus)

46. Angloameerikalikke põhimõtteid • Ratio decidendi– on olemas mingi üldlevinud põhi-mõte, millest saab tuletada üksiklahendi selleliigilistele juhtudele ning mis nii on justkui mõtteline õigusnorm • Obiter dictum (obiter dicta) – juhtumi lahendustegevuse käigus esilekerkivad juhtmõtted, oletusedja arvamusedjuhtumi kohta, mis lõppkokkuvõttes viisidki tegeliku lahendini, kuid seejuures ilma ratio decidendi aluseta • Stare decisis– madalama astme kohtud on lahendite konstrueerimisel seotud kõrgema astme (eriti kõrgeima) kohtu lahendite kui juhenditega, kõrgeima astme kohus aga oma varasemate lahenditega. Siduv ei ole mitte lahend ise, vaid üksnes selle aluseks olev ratio decidendi