1 / 24

Rehabilitatsiooniteenus - sotsiaalteenus

Rehabilitatsiooniteenus - sotsiaalteenus. Marina Runno Sotsiaalministeerium HKO 02.06. 2011. Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse eesmärk. on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist (SHS). Alaeesmärgid:

ashling
Download Presentation

Rehabilitatsiooniteenus - sotsiaalteenus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Rehabilitatsiooniteenus - sotsiaalteenus Marina Runno Sotsiaalministeerium HKO 02.06. 2011

  2. Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist (SHS). • Alaeesmärgid: • puudega lapsed – soodustada lapse arengut ja võimetekohase hariduse omandamist, • puudega tööealised- suund sellele, et tööealine puudega inimene oleks võimeline töötama (töö säilitamine, tööle saamine), iseseisev toimetulek; • puudega eakad – võimalikult iseseisva toimetuleku saavutamine

  3. Rehabiliteeriv lähenemine on laiem ja mahutab kõik tegevused, mille eesmärk on toetada ja arendada inimese toimetulekut ja elukvaliteeti • inimese aktiivne rehabiliteerimine, so protsess, kus eesmärk on määratletud inimese vajadusi hinnates ning selle saavutamiseks planeeritakse vajalik aeg, mille jooksul toimub inimese intensiivne toetamine ja arendamine, õpetamine, mille raames viiakse ellu eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused ja teenused.

  4. Rehab. eesmärk peab olema mõõdetav, et tulemused oleksid hinnatavad (tööle asumise valmisolek, õpitud oskused jne) • Rehabilitatsioon toimib kolmel omavahel üksteisega seotud tasandil: indiviidi, keskkonna ja kogukonna tasandil

  5. Riikliku rehabiliteerimiskontseptsiooni (1999) neli põhiväärtust • inimese vaba valik • jagatud vastutus • võrdväärsus • parima võimaliku teenuse tagamine.

  6. Rehabilitatsiooniprotsessi viis tugisammast Rehabilitatsiooniprotsess Motivatsioon Seisund Oskused Materiaalne tugi Sotsiaalne tugi Rehabilitatsiooniprotsessi viis tugisammast (Wilken, Hollander 2003, 15).

  7. Rehabilitatsioon hõlmab inimese nelja põhilist eluvaldkonda • Töötamine: toetab tööellu integreerumisel, sobiva töö valimisel, püsimisel • Elamine: toetab kogukonda reintegreerumisel, võimalikult iseseisva igapäevaeluga toimetulemist • Õppimine: suunatud haridusse integreerumisele, erialasele ja huvialasele arengule (kutseõpe, ümberõpe, vabahariduslikud programmid) • Suhtlemine ja vaba aeg: suunatud sotsiaalsusele ja aktiivsetele suhete arendamisele.

  8. Arengusuunad

  9. Rehabilitatsioonisüsteemi korrastamise otsene eesmärk • Vajaduspõhine teenuse osutamine (sh puudelisuse väljakujunemise ennetamine) • Ressursside sihipärasem kasutamine, bürokraatia vähendamine (R plaanide kulu vähendamine, sisulise teenuse osutamise kasv) • Terviklik lähenemine (teenuse täpsem sihitamine, programmipõhine lähenemine) • Sihipärane ja planeeritud teenuse osutajate valik (sh kvaliteedijuhtimise süsteemi rakendamine, rehab koolitusnõue, järelevalve tõhustamine)

  10. Kellele suunatud • Meetme rakendamine peab praegusest enam mõjutama tööealise inimese valmisolekut tööellu astumisel või püsimisel. • Regulatsiooni muutmise lahendused on välja töötatud täisealiste isikute sihtgruppi arvestades. • Lastele teenuse osutamise regulatsiooni muutmine on planeeritud järgmises etapis.

  11. Siht- ja sidusrühmad • 112 823 täisealist puudega inimest (48 000/65 000) • 100 rehab asutust, sh 1336 spetsialisti • SKA – 1 järelevalve ametnik • EPIK, EHL, EPE, KOV • TTK, EFL, ELL jne

  12. Probleemid: • Õigustatud sihtgrupp vajaduspõhiselt piiritlemata: õigus/mitte vajadus (Riigikontroll 2007, PITRA , PIU) • Toetavate teenuste puudus: KOV ja tervishoiuteenus (PIU) • Rehab tulemus ei toeta tööle saamist ja tööl püsimist (PIU 16%) • Puudub võimalus puudelisuse ennetamiseks • Puudub terviklik probleemile lähenemine • Teenuse osutamise kvaliteet ja kättesaadavus regiooniti erinev

  13. 1. Vajaduspõhiseks teenuse osutamiseks on vaja sihtgruppi täpsustada ja teenust täpsemalt sihitada: • viia sisse rehabilitatsiooniteenustele õigustatud isikute täpsustatud kriteeriumid • kriteeriumite vastavuse hindamiseks võtta kasutusele ühtne hindamisinstrument WHO DAS (piloteerimisel ESF 2007-2011) • teenuse vajaduse hindamise korraldus viia eraldiseisvaks teenuse osutamisest, vältimaks huvide konflikti. • teenuse vajaduse hindamisega tagada inimesele ka informeerimine, nõustamine ja juhendamine • võimalik inimene suunata otse rehabilitatsiooniprogrammi, rehabilitatsiooniplaani koostamata

  14. 2. Ressursside sihipärasemaks kasutamiseks, sh bürokraatia ja järjekordade ning rehabilitatsiooniplaanide (RP) ületootmise vähendamiseks • RP koostatakse oluliselt väiksemas mahus, kuna isik suunatakse pärast rehab vajaduse tuvastamist otse rehabilitatsiooniprogrammi • vähendada meeskonnaliikmete arvu kuni kolme spetsialistini (praegu 5 spetsialisti), väheneb plaani koostamise maksumus , aja kulu • puudelisuse ennetamine (nt tööõnnetuse või kutsehaiguse tuvastamisel, värske trauma) • lisaks spetsialistipõhisele üksikteenuse osutamisele võtta kasutusele komplekssete teenusepakettide e programmide osutamine

  15. 3. Teenuseosutajate kvaliteedi tõstmiseks ja ainult parimate teenuseosutajate rahastamiseks • viia sisse tugevamad teenuse osutamise nõuded, sh asutusesisese kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise nõue, mis lähtub EQUASS kvaliteedijuhtimise põhimõtetest; teenuse osutajate rehabilitatsioonivaldkonna haridusnõue (ESF 2010), teenusele ligipääsetavuse nõue jne. • eelarve jaotamisel võtta aluseks läbipaistvad kriteeriumid, mis tagavad rahastamislepingute sõlmimise ainult kvaliteetsete teenuseosutajatega • tõhustada sisulist järelevalvesüsteemi, Sotsiaalkindlustusamet kaasab järelevalvesse erapooletuid erialaeksperte • Vaja on rehabilitatsioonivaldkonna arengukava, mis kirjeldab muuhulgas teenuste geograafilist ja liigipõhist vajadust

  16. Finantsmõjud Püsikulud: 1.vahendid rehab süsteemi muutmiseks eelarve siseselt: rehab vajaduse hindamine/nõustamine ja programmide osutamine (tabel 1) 2. administreerimisega seotud kulud: kvaliteedijuhtimise süsteemi rakendamine, järelevalve parandamine(tabel 2) Ühekordsed kulud: • IT arendused, väljatöötatud skeemide/protsesside piloteerimised, instrumentide koostamised, koolitused, teabematerjalid jne. (tabel 3) Rehabilitatsiooniteenuse mahu vähenemist ei ole samas ette näha.

  17. Rehabilitatsiooni eelarve jagunemine

  18. Tabel 3. Ühekordsed arenduskulud (IT arendused, instrumendid, väljatöötatud skeemide/protsesside piloteerimised jne)

  19. Kuidas osutada kvaliteetset teenust praeguses seaduse raamis? • Töötoad- mured, ettepanekud.

  20. Koostöö: • Teenuse osutajate (TO ) vahel • TO - SKA • TO - TTK • TO – SOM • TO – KOV

  21. Juhtumite lahendamine võrgustikutöö abil Ülevaade erinevate valdkondade koostoimest ja juhtumikorralduse meetodi rakendamisest SOM hange/tellimus 2010. Teostaja: KPMG Baltics OÜ, koostöös Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) Eesmärk: kaardistada kliendikeskse esmatasandi juhtumitöö ning juhtumikorralduse sotsiaalkaitse tervikliku koostoime tagamine Kaasatud: KOV, TTK, Tervishoiu, rehab meeskonna spets. Dokumendid, seadused (SHS) jne.

  22. Edu ja jõudu!

  23. [1]

  24. Riigi kulu muutus, kui rehabilitatsioon aitaks ennetada puude tekkimist

More Related