EMSL Arutelu-seminar avalike teenuste delegeerimisest kodanikuühendustele

1. EMSL Arutelu-seminar avalike teenuste delegeerimisest kodanikuühendustele Veiko Lember TTÜ

2. Idee ja loogika • Mõiste: Teenuse lepingulisel delegeerimisel (LD) säilitab valitsus kontrolli ja vastutuse teenuse pakkumise üle ning kohustuse finantseerida teenuse pakkumist, aga delegeerib tegeliku täideviimise erafirmale, vabatahtlikule organisatsioonile või avalikule organisatsioonile. • Erisused: • finantseerimine: segafinantseerimine riigi ja teenuse tarbija vahel, 100 % riik, 100% tarbija • LD protsess võib lõppeda ka senise riigiüksuse jätkamisega kui viimane selles protsessis peaks osalema • Vastutus: kehtib avalike teenuste puhul; ebaoluline nt kontori koristusteenuse juures

3. Idee ja loogika • Algne idee: Lepingulise delegeerimise korral tekitatakse konkurentsisituatsioon teatud majandustegevuste korral, kus see eelnevalt puudus. • Rõhk: konkurents turu eest, mitte konkurents turul • Uued suunad: konkurentsilt läbirääkimisteni ja koostöö mudeliteni, muutused riigihangetes

4. Ajalugu • Heaoluriigi küllus • Public choice jt teoreetilised tööd • Buumi algus 1980-d • Buumi hiilgeaeg 1990-te alguses: Kentucky Fried Chicken ja vanglad – mis neid ühendab? • Kainenemine 1990-te II poolel: senised tulemused ebaselged, vaidlus riigi eesmärkidest • Uued suunad 2000-l: on see nii?

5. Suurbritannia näide • SB kui tüüpiline anglo-saksi mudeli esindaja • Üldine programm • Alguses üksikud teenused • 1980 lõpuks kõik avalikud teenused konkursile: CCT • 1990 alguseks vabatahtlikuks tagasi: Best Value • Kas võimalik tee Eestile? Ei, sest: • Enamus lepingutest võideti alguses KOV üksuste poolt • Üldriiklik null-summa mäng

6. LD ja vabatahtlikud ühendused • Vabatahtlikke ühenduste kaasamine avalike teenuste pakkumisele aitab kaasa: • Majanduslikele eesmärkidele, n: tõhususe kasv • Poliitilistele eesmärkidele, n: riigi minimiseerimine • Sotsiaalsetele eesmärkidele, n: positiivne diskrimineerimine

7. Millised teenused? • Poliitilised väärtused • Millised poliitilised väärtused seonduvad lepingulise delegeerimise protsessiga? • Milliseid strateegilisi eesmärke loodetakse saavutada läbi lepingulise delegeerimise? • Riigi ainuolemuslikud funktsiooni • Kas delegeeritav teenus on klassifitseeritav kui riigile ainuolemuslik funktsioon ehk kas põhiseadus lubab teenuse delegeerimist • Kas teenuse elluviimine toob kaasa ka sunnijõu kasutamist? • Kas teenus kuulub kõrgendatud ühiskondliku huvisfääri? • Vastutus • Kas on võimalik tagada selge vastutuse struktuur kasutaja, tellija ja pakkuja vahel? • Kas riigiametnikel on reaalne võimalus teenuse resultaati mõjutada ehk kas neid on võimalik vastutusele võtta delegeeritud teenuse ebaõnnestumise eest? • Kontrolli võimekus (“Tark ostja”) • Kas riik on suuteline teenusepakkumist kontrollima ja kas ta suudab säilitada vajaliku oskusteabe käitumaks “targa ostjana” • Kas institutsionaalne korraldus võimaldab ja toetab lepingulise delegeerimise elluviimist? • Tehingukulud • Kas loodetud kasu kaalub ülesse kulud, mis tehakse lepingulise delegeerimise elluviimisel?

8. Eesti kui üleminekumaa probleemid • Üks või vähe tegijaid turul. Prevaleerib lühiajalisele kasumile orienteeritus. Viimane otseselt soodustab omakasupüüdu lepingulises suhtes. • Riik ei suuda kontrollida teenuste tegelikke kulusid. • Kodanikud pole LD kursis, ei oska hinnata. • Seadusandliku keskkonna nõrkus. • Välise keskkonna ebastabiilsus. • Avalike poliitikate ebastabiilsus.

9. Vabatahtlike ühenduste LD probleemide allikad • Konkurentsi puudus, • Administratiivne suutmatus nii ostja kui pakkuja poolel, • Tulemusmõõdikute puudus, • Ebamääraselt defineeritud ja viletsalt elluviidud vastutusmehhanismid, • Kavatsetud poliitika ja tegeliku elluviimise lahknevused, • Klientide tagasiside ei kajastu lepinguliste suhete muutumises, • Poliitiline mõjutatus • Mittetulundussektori muutumine sõltuvaks valituse rahadest, mis viib nende missionni ja põhimõtete muutumiseni, • Organisatsioonid paremaks, tsiviilühiskond nõrgemaks? • „Kooreriisumine“, kus lepingulised teenusepakkujad on huvitatud vaid lihtsamatest juhtumitest

10. Kuidas edasi? • LD kui võimalus, mitte kohustus • Riigi ja KOV kui “targa ostja” tugevdamine • Vabatahtlike organisatsioonide konsolideerumine • Turu tekitamine kui strateegia • Õige aeg alustamiseks?

11. Näited • Praamiliiklus – klassikaline vangistus • Parkimine – seadusandliku keskkonna muutumise mõju • Kiirabi – kõige olulisem ajutine leping Eestis • Kust me tuleme - 1787 Inglismaa vangide konvoeerimine. 10 aastaga, mil arendati LD, kaotati sadu inimelusid • Järelevalve, USA vanglate standardid – 20 aastat ja 500 lk • LD kui moevool - 1800-d eravanglad; 1900-d riigivanglad; 2000 – eravanglad, 2100 - ???

12. Näited • LD mõju VTO-le, ühe organisatsiooni näide • 4 aastat lepingulist suhet riigiga tõi kaasa: • Sisemise suutlikkuse ja bürokraatia paranemine • Suund “tootearendusele” • Eri harudest sai selgepiiriline organisatsioon • Kulude kokkuhoid, tõhususe suurenemine 10% • Vabatahtlikke arv kahanes 75%, suund palgatööle • Investeeringud infotehnoloogiasse, mis ahendas võimalusi täita oma missiooni • Töö fookus nihkus vabatahtlikelt tegevustelt grantide kirjutamisele • Missioonist eraldiseisvate teenuste osakaalu suurenemine raha teenimiseks