1 / 30

Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid

Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid. Koostaja: Reet Tuisk. Õhurõhk vs kõrgus. ~ 4300 m. ~ 2750 m. ~ 300 m. http://en.wikipedia.org/wiki/Atmospheric_pressure http://www.flightlearnings.com/2011/03/23/atmospheric-pressure-2/.

ata
Download Presentation

Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid Koostaja: Reet Tuisk

  2. Õhurõhk vs kõrgus ~ 4300 m ~ 2750 m ~ 300 m http://en.wikipedia.org/wiki/Atmospheric_pressure http://www.flightlearnings.com/2011/03/23/atmospheric-pressure-2/ Keskmine normaalrõhk meretasemel on 1013 mb ehk 760 mm Hg ehk 1013mb ; isobaar, baromeeter

  3. Tuul – õhu horisontaalne liikumine ... tekib õhurõhu erinevuste tõttu. Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala suunas. Õhurõhk erineb, sest: • Maa erinevad piirkonnad saavad erineval hulgal päikese-kiirgust ja kujunevad erineva t° ja õhurõhuga alad • Maa jaguneb ookeani- ja maismaa-aladeks, mis sooje-nevad ja jahtuvad erineva kiirusega http://www.physicalgeography.net/fundamentals/7n.html

  4. Õhu liikumist mõjutavad jõud Gradientjõud – tekib õhurõhu erinevuse tõttu Coriolise jõud – tekib maakera pöörlemise tõttu ja kallutab tuuled oma suunast kõrvale, kõrgemates õhukihtides puhuvad tuuled piki isobaare http://www.physicalgeography.net/fundamentals/7n.htmlhttp://rst.gsfc.nasa.gov/Sect14/Sect14_1c.html

  5. Coriolise jõud ... kallutab põhjapoolkeral tuuled oma suunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Vaata animatsiooni ja selgitust Maapinna lähedal vähendab Coriolise jõu mõju aluspinna hõõrdejõud http://rst.gsfc.nasa.gov/Sect14/Sect14_1c.html http://lincolnparkpublicschools.com/web/userfiles/chadhar/Coriolis%20Effect.jpg

  6. Tuulte tants Maapinna hõõrdejõud kallutab tuule tagasi vasakule Seljaga vastu tuult ... Kõrgel Maapinnal http://atmosedu.com/meteor/lessonSec3.html http://atmosedu.com/meteor/images/0829.jpg

  7. Nagu oige ja vasemba ... Kõrgemal Õhk tõuseb, lahkneb Õhk koondub, laskub M Õhk koondub K Õhk lahkneb Maapinnal Madal- ja kõrgrõhualad http://atmosedu.com/meteor/images/0833.jpg

  8. Soe õhk tõuseb Külm õhk laskub K M pilvine taevas vähe päikesepaistet sademed tuuline ilm muutlik ilm parasvöötmes talvised sulad aastane väike temperatuuri- amplituud selge, pilvitu taevas päikeseline ilm kuiv ilm tuulevaikne ilm parasvöötmes pakaseline talv, põuane kuum suvi suur ööpäevane t°-amplituud http://www.revisionworld.co.uk/node/7807

  9. Põhjapoolkera õhurõhualade tuulte suund Lõunapoolkera õhurõhualade tuulte suund http://www4.uwsp.edu/geo/faculty/ritter/geog101/textbook/circulation/air_circulation.html

  10. Sõbralik koostöö Õhusüsteemid Põhja-Ameerikas http://rst.gsfc.nasa.gov/Sect14/Sect14_1c.html http://rst.gsfc.nasa.gov/Sect14/Sect14_1d.html

  11. Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 250 – 360 km/h ja soodustab õhukeeriste – tsüklonite ja antitsüklonite teket http://www.meteocentrale.ch/en/weather/weather-dictionary.html?tx_contagged[source]=default&tx_contagged[uid]=166

  12. Tsükloni hingeelu on keerukas Külm õhk Külm õhk Soe õhk Külm front Soe front ... aga siiski mõistetav http://rst.gsfc.nasa.gov/Sect14/Sect14_1c.html

  13. Külm front Külm õhk liigub sooja õhu suunas. Sajuala on frondi taga. Miks? http://apollo.lsc.vsc.edu/classes/met130/notes/chapter11/graphics/cf_xsect.jpg http://ww2010.atmos.uiuc.edu/%28Gh%29/guides/mtr/af/frnts/cfrnt/prcp.rxml

  14. Soe front Soe õhk liigub külma õhu kohale. Sajuala on frondi ees. http://apollo.lsc.vsc.edu/classes/met130/notes/chapter11/graphics/wfront_xsect.jpg http://apollo.lsc.vsc.edu/classes/met130/notes/chapter11/wf_xsect2.html

  15. Tsükloni eluring http://rst.gsfc.nasa.gov/Sect14/Sect14_1d.html Oklusioonifront Tsükloni areng

  16. Miks on muutused sellises suunas? Iseloomusta tsükloni liikumisega kaasnevaid muutusi Kordamiseks animatsioon http://www.revisionworld.co.uk/node/7807

  17. Kas midagi on viltu? M http://www.climate.org.za/module_1

  18. Globaalne õhuringlus Polaarne õhuringlus Parasvöötme õhuringlus Troopiline õhu-ringlus Animatsioon vol1 Animatsioon vol2 Ekvaatorilähedased alad saavad aastaringselt palju päikesekiirgust ning siin kujuneb madalrõhuala ja tõusvad õhuvoolud. Pooluste ümbruses on püsivad kõrgrõhualad ja laskuvad õhuvoolud. Õhk hakkab ringlema. http://www.sciencephoto.com/image/158983/530wm/E0500687-Global_air_circulation-SPL.jpg

  19. Valdavad tuuled ja … järgmine slaid • Polaarne idatuul • Läänetuul • Kirdepassaat • Kagupassaat • Läänetuul • Polaarne idat

  20. Püsivad kõrg- ja madalrõhualad • Kohtades, kus õhk tõuseb, tekivad püsivad kõrgrõhualad (K) – sajab vähe ( ilmad on kuivad). • Kohtades, kus õhk laskub, tekivad püsivad madalrõhualad (M) – sajab rohkesti. • Vt slaid 19 joonis

  21. Rõhualadest sõltuvad sademed Selgita, kuidas? http://www.sonoma.edu/users/f/freidel/global/372lec2images.htm

  22. Ka nii võib õhuringlusele läheneda Troopiline õhuringlus Parasvöötme õhuringlus Polaarne õhuringlus

  23. Õhurõhualad liiguvad Talvine pööripäev Kevadine pööripäev Sügisene pööripäev Jaanuar Suvine pööripäev Juuli Miks? Mis on tagajärjeks? http://www.sonoma.edu/users/f/freidel/global/372lec2images.htm http://www.eoearth.org/article/Tropical_weather_and_hurricanes

  24. Kohalikud tuuled • Briisid • Mussoonid • Föön • Bora • Tromb

  25. Briisid • Asukoha järgi eristatakse mere- ja maa- ning mäe- ja orubriisi. • Mere- ja maabriis esineb mere, ookeani või suure järve kaldal. • Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv. See tekitab merelt maale puhuva briisi. • Öösel on olukord vastupidine, meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele.

  26. Mussoonid on briiside suured vennad K M Miks nii võib öelda? M K Talvel kujuneb Euraasia siseosade kohal kõrgrõhu-ala, ookeani kohal madal-rõhuala. Miks? Suvel kujuneb Euraasia siseosade kohal madal-rõhuala, ookeani kohal kõrgrõhuala. Miks? Kuidas mõjutab selline õhuringlus ilmastikku? http://earth.usc.edu/~stott/Catalina/Regionalcirc.html

  27. Kolmekordse maja jagu ... sajab vihma alla Cherrapunjis. On olnud aastaid, mille sademete hulk on olnud üle 22 000 mm. Mis tegurite mõjul? Mis on sademete jaotumise eripära? http://asisbiz.com/India.html http://de.wikipedia.org/wiki/Cherrapunji http://www.abdn.ac.uk/~wpg008/RedRiverWorkshop.html http://tomhalltravel.wordpress.com/my-free-travel-planning-articles/getting-started-weather-budgets-visas-and-more/

  28. Kuhu see vesi mahub? 2007. a sundisid suvised üleuju-tused kodudest lahkuma ligi 20 miljonit inimest Pildigalerii http://www.gohydrology.org/2009/06/in-search-of-monsoons.html http://www.earthweek.com/online/ew070803/ew070803e.html http://www.earthweek.com/online/ew070810/ew070810f.html

  29. Taifuunid toovad paduvihma Üleujutus Filipiinidel Jaanuar 2009 http://globalvoicesonline.org/2009/01/06/philippines-new-year-flash-floods/

  30. Kohastumine:Ujuvad koolid http://www.greenfudge.org/2010/08/23/climate-change-adaptation-floating-schools-in-bangladesh/

More Related