ORGANOPREPARAADID

1. ORGANOPREPARAADID Galeeniline farmaatsia IV kursus Peep Veski

2. Organoterapeutilised preparaadid, opopreparaadid (opos = mahl) Ilmselt vanimad ravimpreparaadid Kasutasid juba Hippokrates, Dioskorides, Plinius Galenus`e ajal: similia similibus printsiip – maksahaigusi raviti maksaga jne. Avicenna – kasutas esmakordselt verd: hüääni veri silmakae ravimiseks Paracelsus – kasutas verd kõikide haiguste ravis

3. Loodusteaduste arenedes suhtuti looma organite kasutamisesse skeptiliselt – XIX sajandi Prantsuse Farmakopöa sisaldas vaid ühte organopreparaati – vasika kopsust valmistatud keedist Claude Bernard, 1855 – kaks sekretsiooni: välissekretsioon – organite eritised (ekskreedid): uriin, sülg, pisarad… sisesekretsioon – sekreedid: kõhunäärme, neerupealiste jne. Brown-Sequard, 1869 – “Sisesekretsiooni näärmed eritavad verre aineid, mille puudumisel tekivad organismis häired ja haiguslikud nähud” ORGANOPREPARAADID – SISESEKRETSIOONI NÄÄRMETEST SAADAVAD PREPARAADID

4. OP tootmine on tooraine saamise/tootmise vahetus läheduses Tooraine (peamiselt endokriinsed näärmed) riknevad kiiresti Tooraine ümbertöötlemist tuleb alustada kohe pärast loomade surmamist Kui see ei ole teostatav – tooraine konserveerida Külmutamine -8 -12ºC juures – keemilised protsessid seiskuvad, bioloogiline aktiivsus ei vähene. Temperatuuri kõikumine toob kaasa ka bioloogilise väärtuse languse Konservandina keemilisi aineid: etanool, atsetoon

5. Kuivatatud ja pulbristatud looma organid, mida ei ole üldse puhastatud või on piirdutud vaid rasvade eemaldamisega Organeid on töödeldud ekstrahendiga, saadud tõmmist on puhastatud Maksimaalselt puhastatud tõmmised, võimalusel isoleeritud (puhtad) ained Parenteraalselt manustatavad vaid viimasesse rühma kuuluvad ained/tõmmised

6. OP-d on reeglina kompleksid (välja arvatud isoleeritud nn. puhtad ained) – toime seotud kindla ühendiga/struktuuriga, toime tagamiseks vajaliku ka nn. ballastained, täpsem määratlus – TOIME EEST MITTEVASTUTAVAD AINED PO-d väga kõikuva koostisega Farmakoloogiline aktiivsus võib olla väga erinev – toime reprodutseerimine raske OP toime ja keemiline koostis sõltub lähtematerjali kvaliteedist ja valmistamise viisist Lähtematerjali kvaliteet sõltub: looma toidust, tervislikust seisundist, soost, vanusest, klimaatilistest tingimustest…. Näiteks – põhjapoolsemas piirkonnas kasvanud loomade kilpnääre sisaldab rohkem joodi kui lõunapoolsetes piirkondades kasvanud looma kilpnääre; suvel on kilpnäärmete türoksiini sisaldus suurem kui talvel; lamba kilpnäärmes rohkem türoksiini kui sea kilpnäärmes…

7. OP standardimine Valdavalt bioloogilised meetodid, katseviga suur (kuni 20%) Keemilisi meetodeid vähe, hea näide türeoidiin Probleemiks stabiilsus Näiteks insuliin organis laguneb väga kiiresti, isoleeritud/puhastatud insuliin säilib kaua Steriliseerimine - Termilist ei saa kasutada, filtrida ei saa, ainus võimalus konservantide lisamine

8. HORMOONID Neerupealise preparaadid Epinefriin (suprareniin, adrenaliin) Esimene isoleeritud hormoon – Takamine ja Aldrich, 1901; Süntees lahendati 1904 (Stolz) Säsi-osa hormoon; pürokatehhiini derivaat – oksüdeerub väga kiiresti, oksüdatsiooniproduktid väga mürgised. Adrenaliini keemilist struktuuri sobiks teada! Näärmete töötlemist tuleb alustada 0,5 tundi pärast loomade hukkamist Sünteetilise kõrval ka noorte veiste neerupealistest Noradrenaliini OP-na ei toodeta

9. Adrenaliini tootmine Valguse eest kaitstult Seadmed, nõud, esemed – portselanist või klaasist, metallide toimel adrenaliin laguneb Hapniku ja leeliste toimel muutub roosaks, siis punaseks ja lõpuks pruuniks. Mis toimub? Tootmise peamised etapid: Näärmete ekstraheerimine hapustatud (oblikhape, äädikhape) etanooliga Valgud ja teised ballastained sadestatakse pliiatsetaadiga Plii ühehulk sadestatakse H2S-iga, sade filtritakse Adrenaliin sadestatakse ammoniaagiga pH=9,0 juures Sademe ümberkristalliseerimine Kristallid pestakse eetriga

10. Kortiin – neerupealise kooreosa hormoon Kooreosas ka kortikosteroidid (kortikosteroon, kortisoon..) Sünteetiline asendaja/analoog puudub – seega oluline OP Addisoni tõbi: Neerupealise koore funktsiooni puudulikkus, Addisoni kriis – nimetatud funktsiooni seiskumine Väsimus Naha pigmenteerumine Müasteenia (lihaste nõrkus) Adünaamia (vanadusest või haigusest tingitud jõu puudumime)

11. Kilpnäärme preparaadid Kilpnääre sisaldab joodi – 1894 Kilpnääret läbib 1 tunni jooksul kogu organismis olev veri Näärme koostises valk – türeoglobuliin (Ostwald, 1901), mis liidab verest jodiid-ioone – joodtüreoglobuliin hormooni omadustega Joodtüreoglobuliini hüdrolüüsi produktiks TÜROKSIIN (jodeeritud aminohape) Türoksiin = tetrajoodtüroniin, see ongi kilpnäärme peamine hormoon (isoleeris Kendall, 1915; sünteesis Harrington, 1925) Türoksiini (tetrajoodtüroniini) struktuurvalemit sobiks teada Selle tekkimiseks on vajalik jood – siit ka joodi kui mikroelemendi olulisus ainevahetuses ja füsioloogiliste protsesside toimumises Toiduga saadav jood deponeerub kilpnäärmes, kontsentratsioon tavaliselt 20-50 mg%

12. Kilpnäärme hüperfunktsioon – kõhnunemine, Basedow`i tõbi Kilpnäärme hüpofunktsioon – vaimne ja füüsiline alaareng Struuma – nii hüpo- kui ka hüperfunktsiooni korral ************* OP: Vasikas, lammas Türeoidiin (türoid, türoidea..) – rasvast vabastatud ja kuivatatud kilpnäärme pulber, joodi sisaldus ca 0,2% Türoksiin – isoleeritud tetrajoodtüroniin, kasutusel Na soolana

13. Lisakilpnäärme preparaadid Kilpnäärmel neli sisenõrenääret kilpnäärme tagaküljel Eritavad verre parathormooni (paratüreiini, paratüreoidea hormooni) Peptiid (molekulkaal ca 8600) Hormoon on isoleeritud, kuid struktuur on kindlaks tegemata Reguleerib vere/kudede kaltsiumi ja fosfaadi kontsentratsiooni, reguleerib ka ainevahetust luukoes Kaltsiumi sisaldus tõuseb ja fosfaadi sisaldus väheneb – see on normaalne olukord Hormooni puudus – kaltsiumioonide sisalduse järsk langus – lihaskoe ja närvikoe kramp Hüperfunktsioon – kiireneb ni kaltsiumi kui ka fosfaatide eliminatsioon – neerudes ja kuseteedes fosfaatkivid Hüperfunktsiooni tulemuseks reeglina ka kilpnäärme vähk

14. Lisakilpnäärme OP Paratüreoidiin (parathormoon) Valmistamine: Lisakilpnäärmete happeline hüdrolüüs Valkude sadestamine pH=5 Puhastamine korduval sadestamisel Standardimine koertel Konserveerimine – 0,3% klooretooni (sageli OP konservant) Parenteraalne manustamine Süstelahuse pH 2-3, hormoon püsiv selles keskkonnas

15. Pankrease hormoon(id) Insuliin ja glükagoon Langerhansi saared – a-rakud glükagoon; ß-rakud insuliin Polüpeptiidid Insuliin: isoleeriti 1922 (Banting ja Best), keemiline struktuur Sanger, 1955 pH=2 juures molekulkaal ca 6000 Sellest erinevatel pH-del insuliini moodustab assotsieerunud molekule (molekulkaal isoelektrilise punkti - pH= 5,3 – juures kuni 48000

16. Insuliini bioloogiline toime Alandab veresuhkru taset Suurendab rakukesta permeaablust glükoosi ja teiste süsivesikute suhtes Kiirendab süsivesikute lagunemist rakus, eelkõige maksas – indutseerib ensüümi glükokinaas Kiirendab süsivesikute muutumist rasvadeks Takistab lipolüüsi – rasvhapete vabanemist rasvkoest Insuliini toime/toimeid seostatakse väävli aatomitega, hüdroksüülrühmadega ja iminorühmadega Terve inimese pankreas sünteesib insuliini 0,005-0,035 RÜ/kg kohta tunnis 1RÜ = 0,045 mg insuliini

17. INSULIN, PORCINE Insulinum porcicum