1 / 53

MÜÜDID JA TEGELIKKUS KOLESTEROOLIST

MÜÜDID JA TEGELIKKUS KOLESTEROOLIST. Helle Kullerkupp TERVISTAV STUUDIO 2009. PIDEVALT KASVAB INIMESTE ARVE, KELLEL ON KÕRGENENUD KOLESTEROOL . Vanusega Diabeet Liig- ja väärtoitumine ülekaal Vähene liikumine Stress Väär elustiil (alkohol, suitsetamine, istuv töö)

avedis
Download Presentation

MÜÜDID JA TEGELIKKUS KOLESTEROOLIST

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. MÜÜDID JA TEGELIKKUS KOLESTEROOLIST Helle Kullerkupp TERVISTAV STUUDIO 2009

  2. PIDEVALT KASVAB INIMESTE ARVE, KELLEL ON KÕRGENENUD KOLESTEROOL • Vanusega • Diabeet • Liig- ja väärtoitumine ülekaal • Vähene liikumine • Stress • Väär elustiil (alkohol, suitsetamine, istuv töö) • Mehed varem ohustatud

  3. OHTLIK POLE KOLESTEROOL ISE, VAID TEMA MADALA TIHEDUSEGA VORMI (LDL) KÕRGENENUD TASE VERES.

  4. KOLESTEROOL (K) ON KEHAOMANE AINE Kolesterool on rakuseinte oluline koostisosa • Ta on paljude hormoonide koostises • Veres ringleb K lipoproteiididega (vereplasma valgud) seotult • Ilma K pole kehas rasvade ainevahetust • K on vaja sapphapete ja D vitam. sünteesiks

  5. KEHA SAAB KOLESTEROOLI • 30% toidust • 70 % sünteesib ise (enamasti maksas)

  6. K ON ORGANISMIS MITMEL ERINEVAL KUJUL MÕÕDETAV: • Üldkolesterool ( kuni 5.0 – 5,2 mmol/l) Üle 6,5 vajab ravi Üle 7,0 on ateroskleroosi riski kõrgeim aste • HDL (High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin) = hea. Viib ,,halva,, K alles tekkinud ladestused tagasi maksa • LDH (Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin). )= halb. Seo ja viib rasvad maksast rakkudesse, kus ladestub veres seintele naastudena ja takistab verevoolu

  7. LDL = halb kolesterool • Transpordib 60-70% vere kolesteroolist • Tal on halb omadus kleepuda veresoonte seintele • Peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin • Selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks.

  8. Vere liiga kõrgekolesteroolisisaldus on peamine ateroskleroosi põhjustaja • Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad vere voolamist soontes.

  9. SELLINE ON VERESOON, KUHU ON KOGUNENUD KOLESTEROOLINAAST .

  10. HDL = HEA KOLESTEROOL Kõige väiksem lipoproteiin Transpordib 20-30% vere kolesteroolist Seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDL tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli “heaks” kolesterooliks.

  11. KOLESTEROOL (K) • Norm toiduga saab 250-300 mg • Maks toodab ca 1000 mg • Kestva rasvavaba dieedi puhul intensiivistab maks K sünteesi • Vajadusel tuleb aju hallollus appi NB! Kui K on normist vähem v rohkem, siis häiruvad ajus närviimpulsside ülekanded

  12. NORMAALNE ELUTEGEVUS: • Ei rajane K-vabale toidule • K süntees on oluline energeetiline koormus organismile, eriti haigele ja taastuvale • Organism vajab toidust saadavaid rasvhappeid, et toota piisavalt kvaliteetset kolesterooli

  13. TEADLIK TOITUMINE • Pole õige rangelt piirata kõikide rasvade hulka toidus • Rasvavaeses toidus on vähe K normaalseks ainevahetuseks vajalikke toitaineid • Vaja on suurendada nende toitude ja toidulisandite hulka, mis vähendavad ehk seovad ,, halba,, K

  14. LIIGEN KOLESTEROOLI SISALDUS VERES • ``Halva`` K (LDL) tase veres on ohtlik • K alandamine veres ei seisne üksnes ravimite võtmises, vaid toitumise teadlikus reguleerimises ja toidulisandite (toetusainete) manustamises • Hinnata kriitiliselt oma liikumise ja füüsilise koormuse piisavust

  15. KOLESTEROOLI ALANDAMISEKS KASUTATAKSE: • Ravimid (statiinid) • Ravimtaimed (raviteed) • Toidulisandid (mineraalid+kiudained) • Dieet • Liikumine EFEKTIIVNE ON NEID VÕIMALUSI KOOS KASUTADA

  16. KÕRGENENUD K TASEMEGA MITTE TEGELEMISEL: • Ainevahetuses jätkub ,,halva,, K konsentreerumine • Jätkub veresoonte ateroskleroos • Kõrgeneb vererõhk • Jätkub rasvade ainevahetuse häire • Tõuseb kehakaal • Halveneb südametöö ja verevarustus kogu kehas • Väheneb töövõime ja enesetunne halveneb pidevalt

  17. ,,HEA,, KOLESTEROOLI TOOTMISEKS VAJALIKUD MIKROTOITAINED: • B4 (koliin) • B8 (inositool) • Letsitiin • Magneesium (Mg) • Asendamatud rasvhapped (OMEGA`d)

  18. B4 (koliin) • Muna • Sardiin, makrell • Piim • Kanamaks • Kapsas • kaunviljad

  19. B4 PUUDUS PÕHJUSTAB: • Rasva ladestumise maksa • RR tõusu • Ateroskleroosi süvenemise • Verevalumite tekke

  20. B8 (inositool) • Kartul • Mais • Neerud • Oad, pähklid

  21. B8 PUUDUS PÕHJUSTAB: • Häirub K süntees • K tase veres tõuseb • Rasvade (lipiidide) AV häired • Rasvumine

  22. B8 PUUDUS VÕIB TEKKIDA: - Pikaajalisel ravimite kasutamisel: Sulfoonamiidid (Biseptool) Diureetikumid (Hypothiazid, Lazex, Furosemid jt - Diabeedi puhul

  23. LETSITIIN - Oluline B4 allikas - Rakuseina (membraan) oluline koostisosa. - Hoiab niiskust nahas. - Tähtis osa ajurakkude toitumises - Väldib rasvade oksüdatsiooni (rääsumist) - Osaleb maksas rasvade AV-s - Tasakaalustab K toidus: 1 muna sisaldab ca 260mg kol, mida tasakaalustab 1700mg letsitiini 260 mg kol-st imendub 25-40%

  24. LETSITIINI LEIDUB: • Munas • Piimas • Sojas (õli, piim, pulber, helbed)

  25. LETSITIINI PUUDUS: • Rasvade AV häired, rasvumine • K tõus veres • Mälu ja keskendumisvõime langus • Närvipinge halb taluvus • Naha AV häired

  26. MIKS TASUB MUNA SÜÜA? • Kergesti omastatav,1 muna annab 70-80 kcal • Munavalges sisalduv lüsotsüüm tähtis IMS kaitsev hormoon • Munavalge on kõige kõrgkval valguline toiduaine • Munakollases on : 32% lipiide (letsitiin, kolesterool, triglütseriidid), mineraale (Mg, P, K, Na, Fe, Zn, Mn, J), vitamiine (A, D, E, K, B2, B5, B6, B12, H) ja pigmente (karoteen, luteiin, ovoflaviin)

  27. KUI MUNA ON VASTUNÄIDUSTATUD • Tarvitada Letsitiini apteegi preparaate • Soja on looduslikletsitiini allikas

  28. KÜLLASTAMATA e ASENDAMATUD RASVHAPPED (Omega -d) • Keha ainevahetuses (AV) asendamatud • Keha ei saa neid ise toota, saab toiduga • Mitmel erineval kujul: eikosapentaeenhape(EPH) dokosaheksaeenhape (DHA) – ajukoe tähtis esmane struktuurelement hallolluses ja silma võrkkestas

  29. DHA eriline tähtsus • Taimetoiduga saab teda vähe • Loode saab emalt, hiljem rinnapiimast • Rasedatele ja rinnaga toitmisel eriliselt oluline, kuna lootel ja lapse esimesel eluaastal toimub aju ja nägemisfunktsiooni välja arenemine (ajukude koosneb suures osas veest ja rasvast)

  30. MILLAL ON KÜLLASTAMATA RH PUUDUS: • Ebaterve eluviis • Süüakse vähe kala (taimetoitlased) • Küllastatud rasvade üleküllus toidus • Stress, suitsetamine, alkohol,

  31. OLULINE ON O-3 JA O-6 SUHE • 1909. a oli suhe 1:1 • Kaasajal on suhe 20(30):1 (o-6 palju) • Tasakaalustus tõstab südamehaiguste riski • Kui suhe viia 4:1, siis: põletikud vähenevad veresoonte endoteelis paraneb Ca jäämine luudesse paraneb haavade kinnikasvamine

  32. KUS LEIDUB O-3: • Kala (lõhe, makrell, heeringas, sardiin, tuunikala, lest, ansoovis, tursk, krevett) • Tursamaks • Sojatooted • Linaseemned,-õli • Oliivi- ja rapsiõli • Kreeka- ja parapähkel

  33. KASULIKKUS • Hoiab veresoonte seinad elastsed (ei lase ladestustel tekkida), ennetab ja pidurdab ateroskleroosi • Kasulik veresoontele, südamele, ajule, nahale ja liigestele: • alandab kolesterooli taset veres • leevendav jalaarterite kroonilist põletikku • soodne toime vere viskoossusele • leevendab psoriaasi jt nahahaigusi • leevendab põletikke, reumavaevusi • ennetab osteoporoosi, liigesed muudab elastsemaks ja luud tugevamaks

  34. O-6 LEIDUB ROHKESTI: • Päevalilleõli • Avokaado (suhe19:1) • Kiirtoit, praetud ja fritüüritud toit • Margariin, nn pehme või NB! Hüdrogeenitud rasv e taimne rasv

  35. HÜDROGEENITUD RASV • Vedela õli muutmine tahkeks rasvaks • Et määrded oleksid paremini säilivad kui koor v või • Tootmine on odavam ja kasumlikum • Tarbijal on odavam ja mugavam • NB! Loomulikus olekus RH lähevad hüdrogeenimise protsessis üle transvormi

  36. TRANS-RH ON SUUREMATES HULKADES JA PIKEMA AJA JOOKSUL INIMESE VERESOONE ENDOTEELILE KAHJUSTAVA TOIMEGA

  37. KAHJULIK TOIME AVALDUB: • Langetavad HDL taset • Tõstab LDL taset • Häirivad hormonaaltasakaalu • Vähendavad organismi kaitsevõimet (IMS)

  38. HÜDROGEENITUD RASVA LEIDUB: • Margariinid, võided • Rafineeritud õlid • Juustutaoline toode • Kõikides kondiitritoodetes, küpsised • Pehmed, odavad kommid (batoonikesed, sokolaadi taolised odavad kommid) • Krõbisevad glazuurid (kohuke, jäätis)

  39. FAKTE : • Norm oleks saada 1000 kcal kohta 1g trans-RH • Lääne-Euroopas saadakse 2,1-5,4 g • Itaalias, Kreekas, Norras 1,2-2,1 g • USA-s 3-10(30)g päevas. Veel 2004. a oli lubatud ühes söögikorras 7,2g trans-RH

  40. MAGNEESIUM • Võtmeelement rasvade AV häires • Aktiveerib olulisi ensüüme letsitiini, kolesterooli ja lipoprteiini AV-s • Verelipiidide tase langeb • HDL tase tõuseb • Avaldab lipiidide (rasvade) AV-s statiini-taolist toimet (statiinid on kallid ravimid, Mg on odav toidulisand)

  41. Mg vajadus • TK ööp-s 280-450mg • Päevane ohutu ülempiir on 700mg • 30-45% tarbitud Mg imendub (1/3) • Ca ja Mg on antagonistid (!!!enamus vitam. ja min.preparaatides on koos) • Mg imendub halvemini magneesiumsoolana kui magn.tsitraadina • Omastamist soodustavad B6 ja C vitam

  42. Mg PUUDUS TEKIB: • Juurviljades vähe, sest pinnases vähem • Toidus rohkesti fosforhapet (karastusjoogid, küpsetuspulber, E-ained), mis seob vähesegi Mg vesilahustumatuks soolaks ja soolest imendumist ei toimu • Alkohol, kohv, rohke valk, Ca ja NaCl toidus ei võimalda Mg neerudest ja soolestikust verre imenduda • Toidu keetmisel ja töötlemisel väljub Mg keeduvette • Kortikosteroidid ja diueetikumid viivad Mg välja

  43. Mg LEIDUB: • Pähklid ( eriti makadaamia) • Seemned • Kõik värviline puu-ja juurvili • Hurmaa, banaan • Teravili

  44. KOKKUVÕTTEKS: • MIDA SÜÜA • MIDA PIIRATA, KUID MITTE LOOBUDA • LOOBUDA TULEB • KONSERVATIIVNE TEE • ALTERNATIIVNE TEE OLULINE POLE RASVA TÄIESTI VÄLTIDA, VAID TARBIDA ÕIGEID RASVU!

  45. MIDA SÜÜA: • Kala • Kalkuni-ja kanafileed (valge liha) • Vasika- vüi noore lamba liha • Toit valmistada keedetult, aurutatult, toorelt • Juurvili (400g), puuvili (300g), kaunvili • Õun, greip, dattel, banaan, apelsin, pirn • Pähklid, mandlid, seemned • Pudrud veega keedetud • Köögiviljasupp • Täistera tooted, kliid

  46. MIDA SÜÜA: • Oliivid, oliivõli • Kaer, oder, tatar, täisterariis • Seller, sibul, peet, baklasaan, piprad, eriti tsilli • Võilille juur, artishokk • Õllepärm, safran, kurkum, • Mesi, mesilasema piim

  47. PIIRATA, KUID MITTE LOOBUDA: • Kuni 3 muna näd.-s • Kuni 2 teel. võid päevas • Piimatooted madala rasvasisaldusega (kohupiim 0-5%, piim1,5%, rasvata jogurt, keefir 1%) • Madala rasvasisaldusega juust

  48. LOODUDA TULEB: • Majonees • Kohupiimapastad • Kohukesed, saiakesed, küpsised, tordid • Kõrgema sordi jahutooted • Margariin, võided • Päevalilleõli ja kõik rafineeritud toiduõlid • Koorejäätis • Keeduvorst (enamikes loomset rasva 20%) • Sült, pasteedid (varjatud rasv) • Peekon, rasvane sink • Odavad pehmed kommid • Praetud ja grillitud toit

  49. KONSERVATIIVNE TEE • Ravimid (statiinid)

  50. ALTERNATIIVNE TEE: • Ravimtaimetee • Roheline tee • Spirulina-merevetikad • Süsi • Odrajahu • Linaseemned v –õli • Kiudaine preparaadid (T. Kolestop) • Letsitiini kapslid • Mg preparaadid

More Related