Normaalsuse paradoksid

1. Normaalsuse paradoksid Merle Parmak, MSc

2. KAS ON NORMAALNE OLLA NORMAALNE? merle.parmak@mil.ee

3. Normaalsed on inimesed, kes … • Järgivad sotsiaalseid reegleid ja standardeid • Ideaalist lähtuv norm • Sarnanevad enda omadustelt enamusele • Keskmisest lähtuv norm • Ei ole psüühiliselt häirunud • Vaimsest seisundist lähtuv norm • Arvavad, et nad on normaalsed • Subjektiivsest veendumusest lähtuv norm merle.parmak@mil.ee

4. Ideaalist lähtuv norm Normiks kujundatakse kehtestatud väärtusseadused § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus * 10. Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega ümmardajat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!" merle.parmak@mil.ee

5. Keskmisest lähtuv norm Norm kujuneb statistilise keskmise põhjal merle.parmak@mil.ee

6. Käitumisest lähtuv norm Normaalsus konstrueeritakse KÄITUMUSLIKE kategooriate põhjal • Tulemuslikkus (productivity) • Indiviidi efektiivne liikumine üldtunnustatud eesmärkide poole • Unitaarsus (unitariness) • Stabiilne ja konsistentne identiteet iseseisva indiviidina • Mõõdukus (moderation) • Adekvaatne eneseregulatsioon ennustatava ja rollile vastava käitumise tagamiseks • Mõistuspärasus (rationality) • Objektiivne ja matemaatiliselt loogiline reaalsuse käsitlus ja kogemuste interpretatsioon merle.parmak@mil.ee Crowe (2000), Journal of Psychiatric and Mental Health Nursing

7. Kliiniline ebanormaalsus: • Sihipäratu ja ebaefektiivne tegutsemine eesmärkide poole liikumisel • Enese ebaõnnestunud identifitseerimine iseseisva indiviidina • Liigne emotsionaalsus ning ülemääraselt kõrge enesekindlus • Kultuurinormidele mittevastav reaalsustaju ja ebaloogiline eneseväljendus Diagnoos määrab normaalsuse ja ebanormaalsuse parameetrid, markeerib professionaalsed ja institutsionaalsed piiridsotsiaalsele kontrollile ning annab meditsiinile õiguse ühiskonna heaolu nimel inimesi vastavalt märgistada ja ravile allutada (Brown, 1995) merle.parmak@mil.ee

8. Iseenesest lähtuv norm Normaalsuse kriteeriumiks on inimese subjektiivne veendumus • Olen normaalne, kui: • Ma ei kannata teadaolevalt ühtegi psüühikahäire all • Mul on olemas kõik omadused, mis teistelgi ning samas ei ole midagi ülearu • Ma tean ja järgin moraalinorme ja sotsiaalse funktsioneerimise standardeid merle.parmak@mil.ee

9. Vajadus ennast muuta - tunnetatud ebakõla Tajutud heakskiit - teiste poolt Tajutud normaalsus - enda poolt Püüded ennast muuta - algatatud käitumised Iseenese “normaliseerimine” Wood, Gosling & Potter (2007), Journal of Personality and Social Psychology merle.parmak@mil.ee

10. Isiksus kontiinumil Vincent (1990), Social Behaviour and Personality merle.parmak@mil.ee

11. Thomas Szasz ... Kuna vaimse häire kontseptsioon ise on ekslik ja ebamoraalne, on ka selle ravimine ebamoraalne. Veel enam – kuna nähtust nimega vaimne häire ei ole olemas, ei saa eksiteerida ka psühhoteraapiat. British Journal of Psychiatry, 1988 Paul Meehl … hoidis sõrme enda tagumiku ees, et “mõtted välja ei lendaks” ja teise käega tiris peast juukseid, sest “need kuulusid tema isale”.Ja siin seisab mees, kes ütleb mulle, et ta teeb seda vaid sel põhjusel, et keegi nimetas teda skisofreenikuks. Abnormal Psychology, 1998 Vaimne häire? Michel Foucault … modernistlikus maailmas pärast de Sade’i ja Goyat, kuulub arutus igasuguse loomingu otsustavate elementide hulka, olles see tappev ja sundiv, mis alati kaasneb loomise, kui sellisega. Hullus ja arutus: Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul, 1972 merle.parmak@mil.ee

12. RHK-10 VPsüühika- ja käitumishäirete põhirühmad • F00-F09 Orgaanilised psüühikahäired • F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisega seotud häired • F20-F29 Skisofreenia • F30-F31Meeleoluhäired • F40-F49Stressi ja ärevusega seotud häired • F50-F59 Füsioloogiliste funktsioonide häired • F60-F69Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired • F70-F79 Vaimne alaareng • F80-F89 Psühholoogilise arengu häired • F90-F98 Lapseeas alanud käitumis- ja tundeelu häired merle.parmak@mil.ee

13. Paranoiline isiksus • Umbusklik, tõlgendab kõike vaenulikult • Vandenõud, petmised, pikk viha • Tundlik tõrjumise ja ebaedu suhtes • Oma õiguse visa tagaajamine • Sage ja alusetu armukadedus • Enesekesksus, sest peab ennast väga tähtsaks merle.parmak@mil.ee

14. Skisoidne isiksus • Eelistab üksildasi tegevusi • Emotsionaalselt jahe • Ükskõikne nii kriitika, kui kiituse suhtes • Vähene huvi lähisuhete vastu • Ei oma lähedasi sõpru • Vähestest tegevused rõõmustavad • Rikkalik fantaasiamaailm merle.parmak@mil.ee

15. Antisotsiaalne isiksus • Äärmiselt vastutustundetu • Hoolimatu teiste tunnete suhtes • Ebapüsivad lähisuhted • Madal stressitaluvus ja agressiooni lävi • Puuduvad süütunded • Ei õpi karistusest • Kalduvus ennast õigustada ja teisi süüdistada merle.parmak@mil.ee

16. Ebastabiilne isiksus • Madal impulsikontroll • Ei suuda enda käitumise tagajärgi näha • Emotsionaalselt ebastabiilne • Hägune mina-pilt ja eesmärgid • Intensiivsed ja ebastabiilsed isiklikud suhted • Võib esineda enesetapukatseid, -mõtteid merle.parmak@mil.ee

17. Teatraalne isiksus • Liialdatud ja labiilsed emotsioonid • Kergesti mõjutatavus, pealiskaudsus • Egotsentrilisus, hoolimatus teiste vastu • Püsiv iha erutuse, tähelepanu järele, mure kehalise veetluse pärast • Silmatorkavalt võrgutav välimus, käitumine merle.parmak@mil.ee

18. Anankastne isiksus • Liigne kõhklemine, ettevaatlikkus • Perfektsionism ei lase töid lõpetada • Detailide ja reeglite ületähtsustamine • Kohustuste nimel rõõmudest loobumine • Pedantne ja kangekaelne • Ülikõrged nõudmised teistele või ise kõige ära tegemine merle.parmak@mil.ee

19. Vältiv isiksus • Püsiv, kõikehõlmav pinge ja kartlikkus • Veendumus oma saamatuses, alaväärsuses ja veetluse puudumises • Liigne mure saada kriitikat või tõrjumist • Ei taha luua suhteid, kui teise sümpaatia pole kindel • Piiratud elustiil (kõrge turvalisuse vajadus) merle.parmak@mil.ee

20. Sõltuv isiksus • Olulised otsused jätab teiste teha • Huvid allutatud olulise isiku huvidele • Ei esita mingeid nõudmisi sellele, kellest sõltub • Üksi olles hirm, abitus, ebamugavus • Hirm hülgamise ees (ei saa hakkama) • Ka igapäevaotsustes vajab teiste toetust merle.parmak@mil.ee

21. Tähelepanu seksuaalsusega! • Sooidentsushäired • sh transseksualism, kaksikrolli transvestism • Seksuaalsuunitluse häired • sh vuajerism, sadomasohhism • Seksuaalne orientatsioon (hetero-, homo-, biseksuaalsus) iseenesest ei ole häire merle.parmak@mil.ee

22. Mitmekesisus on norm • Kultuurilised & sotsiaalsed mõjurid • Laste seksuaalkasvatus • Aktsepteeritud seksuaalsuhted • Psühhoseksuaalsed mõjurid • Bioloogilised ja isiksuslikud eripärad • Seksuaalsuhete funktsioon, eesmärk • Ealised ja soolised iseärasused Popovic (2006), Sexual and Relationship Therapy merle.parmak@mil.ee

23. Seega … • Normaalsed on kõik täiskasvanud inimeste vahelteadlikult, tahteliselt ja vastastikusel nõusolekul toimuvad seksuaalse tegevuse aktid merle.parmak@mil.ee

24. Mõistus on hulluse mõõdupuu - ja vastupidi, ning selles lakkamatus vastastikuse viitamise protsessis tõrjub kumbki teist kõrvale, saades ise samal ajal teiselt endale aluse Foucault, M.(1972)Hullus ja arutus: Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul merle.parmak@mil.ee

25. Mõtteid?