MARSS

1. The real story about MARS MARSS LAUR PEEDU

2. Tutvustus. • KaugusMaast: 55–400 mln km • Läbimõõt: 6750 km • Aastapikkus: 687 Maapäeva • Ööpäevapikkus: 24 h 37 min • Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi • Gravitatsioon: u 40% Maaomast • Esimenekosmilinekiirus: 3,6 km/s(Kosmilinekiirus on vähimalgkiirus, mistagabmingilekindlaleorbiidilejõudmise.) • Paokiirus: 5,0 km/s(Paokiirus on väikseimkiirus, misvõimaldabmingitaevakehavõitaevakehadesüsteemikülgetõmbejõumõjupiirkonnastlahkuda.) This is not a joke!

3. Maa ja Marss • Marsi raadius on poole väiksem, kui maa oma. • Marsi mass on 9 korda väiksem maa omast. • Marsi maapinda on natikene vähem, kui maakeral kuiva maad. • Marsil on punakas toon tänu rikkalikule raua III oksiidi sisaldusele.(rooste pmst) Don’t trust google ASK ME.

4. Geoloogia • Marsi pinnas koosneb peamiselt basalt kivimitest, kuigi palju on ka raua(III) oksiidi tolmu. • Marsil puudub magnetväli, kuid siiski teatud osad Marsist omavad magnetvälja(dipooli väli), mis on tekitatud pinnases olevatest mineraalidest. • Marsi tuum koosneb peamiselt rauast ja 14-17% väävlist. Enamjaolt vedelas olekus.(püssirohus on 10% väävlit) • Marsi pinnase läbimõõt on 50-125km. (Maakeral keskmine 40km) Marsians told me all about geology!

5. Vesi Marsil • Vedelas olekus vesi ei saa eksistee- rida Marsi pinnal, liiga madala atmosfääri rõhu tõttu.( On teatud perioode kus see on võimalik) • Tahkes olekus vett leidub küllaga. 15.märts 2007 avaldas NASA, et kui sulatada polaarjää saaks Marsi pinna katta 11 meetrise veekihiga. • Lõuna polaarjäämüts ulatub 60 pikkuskraadini. • Põhjas seevastu on jääd vähem. • 31.juuli 2008 maandus Marsile Phoenix Mars Lander mis võttis otsese proovi jääst, ning kinnitas vee olemasolu. Marsians were the first to develope ICETEA

6. Marsi lõuna pooluse jäämütsi ulatus ja sügavus. Yes that means we can drink tea on mars.

7. Põhjapooluse jääkilp Selline vaade on ainult põhjapooluse talvel, moodustades kuiva jää sügavusega ainult 1m. Läbimõõt 1000km. Impressive YES?

8. Teoreetiline vee voolamine. 2001 2005 Who flush the water?

9. Marsi geisrid • Igal kevadel on suured pursked lõunapoolusel, kuna jää hakkab sulama tänu päikesevalgusele. • Selle tulemusena vabaneb rõhu all olev CO2, muda ja arvatavasti vesi moodustades geisrite moodi nähtusi Marsil. First note of intelligent life on Mars -> emperors.

10. Marsi kaartistamine. • Esimesena said sellega hakkam Johann Heinrich Mädler ja Wilhelm Beer. • Kuigi nad on tuntud kui kuu kaartistajad, tegid nad pärast 10 aastasi vaatlusi ka Marsist algse kaarti. • Üllatuseks oli aasta siis 1840. Did you really think that marsians don’t sell two way tickets to humans?

11. Atmosfäär • Marss kaotas enda magnetvälja 4 miljardit aastat tagasi. • Seejärel on hakanud päikesetuuled ära tõmbama aatomeid Marsi nn atmosfääri väliskihtidest. See hoiab atmosfääri väga õhukese. (ioniseerima) • Atmosfääri rõhk varieerub 30 Pa – 1155 Pa. (Maa atmosfääri rõhk normaaltingimustes 1 atm = 101 KPa) • Koosneb siis 95% süsinikdioksiid, 3% lämmastikku, 1,6% argooni, ning jälgi sellest, et seal võib olla hapnikku ja vesinikku. • Suurusega 1,5 µm osakesed muudavad Marsilt vaadates taeva kollakaspruuniks. Smells like in industrial chimney.

12. Marsi kuud • Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos. (Ares oli Rooma Marss nn) • Arvatavasti on tegu nn kinni püütud asteroididega. • Tiirlevad väga lähedal Marsile. • Marsilt vaadates tõuseb Phobos läänest, seejärel loojudes idasse, ning tõustes uuesti 11h pärast. • Deimos aga tõuseb idast ja loojub 2,7 päevaga läände. • Suunatud kogu aeg ühe küljega Marsi poole.

13. Phobos Deimos

15. Marsi sateliidid. • 2/3 Marsile saadetud sateliitidest pole sinna jõudnud või pole lõpetanud täielikult enda missiooni. • 1964.a saadeti NASA Mariner 4, kes jõudis Marsi orbiidile • NSVL Mars 2 ja Mars 3 ebaõnnestusid maandumisel. • 1975 NASA Viking programm, seal oli kaks sondi. Mõlemad maandusid ilusti Viking 1 töötas 6 aastat; Viking 2 3 aastat. • NSVL Phobos 1 ja 2 1988a. Phobos 1 kontakt kadus minnes. Phobos 2 ebaõnnestus maandumisel Phobosele. • 1992 Mars Observer NASA ebaõnnestus. • 1996 Nasa Mars Global Surveyor läks edukalt. – nov.2006.(orbiidil oli ) • 1997 Nasa Pathfinder. Õnnestus, maandus. • 4.aug 2007 – mai.25.2008 Nasa Phoenix. Maandus 15 Juuni ja oli töökorras kuni 10.nov. • NASA on öelnud, et 2037 on soov saata inimene marsile. Who failed ?

18. See on kõik! TÄNAN KUULAMAST!