FDD

1. FDD Diskett on ümbrisesse paigutatud magnetketas, mida saab seadmesse paigutada ja töö lõpul sealt jälle välja võtta. Enne kui saab disketti kasutama hakata, tuleb see formateerida.

3. Kettapinnad jagatakse kontsentrilisteks radadeks, rajad omakorda sektoriteks. Sektor on vähim üksus, mida saab korraga kettalt lugeda või kirjutada.

4. Selleks, et disketilt andmeid lugeda saaks, pannakse ketas kettaseadmes vastava ajamimehhanismi abil pöörlema. Tavalise magnetofoni helipead meenutav lugemis- salvestuspea nihutatakse servomootori abiga disketi salvestus- lugemisava kohale. Selle kaudu toimubki tegelik andmete salvestamine (magneetimine päri või vastassuunas) või nende lugemine. Ketta kiirus on kogu aeg konstantne

5. Kuna pöörlemiskiirus on aeglane, on kokkuvõttes vilets ka üldine jõudlus (andmeedastuskiirus ja pöördusaeg), võrreldes teiste andmekandjatega. Pöörlemiskiirus on valitud selliselt, et lugemispead ei kahjustaks ketta pinda. Kettaseadme mootor kasutab väga vähe energiat ja toodab vähe soojust.

6. HDD Kõvaketas on selleks laoruumiks, kuhu arvuti saab püsivalt salvestada kogu tarkvara ning kõik teie poolt loodud dokumendid. Kõvakettal olev informatsioon jääb alles ka pärast arvuti väljalülitamist.

7. Ehitus Põhimõtteliselt näeb kõvaketas seest välja nagu pisike grammofon, ülestikku asetatud plaatide ja nende vahel liikuvate lugemis/kirjutamispeadega. Mida suurema mahutavusega kõvaketas, seda rohkem plaate on.

8. Metallkest on suletud hermeetiliselt. Kesta sisemus peab olema võimalikult tolmuvaba, võimaldamaks parimat täpsust ketta lugemis -ja kirjutuspeade sihtimisel ketta pinna ulatuses. • Tänapäeva kõvaketta kettakontroller on sisse ehitatud. See kontrollib lugemis -ja kirjutamispeade liikumist, andmete lugemist ja salvestamist. • Lugemis- ja kirjutamispead. Iga ketta kummagi poole jaoks on oma pea • Andmed paiknevad ketta pinnal väikeste magneetiliselt polariseeritud väljadena, mida arvuti loeb kui 0 ja 1 jada • Telg paneb kettad pöörlema. Moodsa kõvaketta pöörlemissagedus on tavaliselt vahemikus 4500 - 10000 pööret minutis. Mida suurem pöörlemissagedus, seda kiiremini saab andmeid kettalt lugeda. Teoreetiliselt, sest see sõltub ka muudest teguritest, mitte ainult pöörlemissagedusest. Nii et suurem number ei pruugi alati just näidata kiiremat kõvaketast. • Kettad ise on kas metallist või klaasist ning kaetud üliõhukese (kuni 0,000001 mm) magneetuva kihiga • NB! Magnetkettad kardavad kuumust, vett, painutamist, tolmu ja magnetvälju.

9. CD-ROM CD on digitaalne andmekandja, temal olevaid andmeid võib kujutada kui nullide ja ühtede jada Tavaline CD-ROM (Compact Disc-Read Only Memory) mahutab 650 MB

10. Ehitus:      Standardne laserplaat ehk kompaktplaat on 1,2 mm paksune polükarbonaadist ketas läbimõõduga 120 mm (ingliskeelses kirjanduses kohtab ka lähendusväärtusi tollides: 4 ¾”, 4,7” või 4,72”), mille keskel on 1,5 cm läbimõõduga ava Salvestusradade vahekaugus on 1,6 mikromeetrit, nende arv läbimõõdu kohta on 6250 (seega radade tihedus suurem, kui kõvaketastel), raja üldpikkus ligikaudu 7 kilomeetrit

13. DVD- (Digital Versatile Disc) DVD – (Digital Versatile Disk ehk eesti keeles Digitaalne MitmekülgnePlaat)   on  samade mõõtmetega nagu CD, kuid  DVD ketas mahutab seitse korda enam andmeid kui CD: 4,7 G kihi kohta, võrreldes CD 680 megabaidiga.

14. DVD kasutab peenema kiire ja väiksema lainepikkusega laserit kui standartne CD-ROM ja suudab lugeda väiksemaid infolohukesi (pit), mis paiknevad DVD kettal spiraalselt (nagu CD-ROM-il), kuid ka spiraali keerud asuvad üksteisele lähemal.

15. Lindivarundid on määratud kõvaketaste varukopeerimiseks ja arhiveerimiseks. 24GB Uut tüüpi LTO-lindiseadmed on kaks korda suurema andmemahutavuse ning kiirusega kui eelkäijad 100 GB pakkimata informatsiooni (200 GB pakitult) ning seadme andmeedastuskiirus on 15 (30) MB sekundis

16. Magnetketas andmekandjad Iomega ZIPdrive’i kettale mahub 70 korda enam andmeid kui 3,5- tollisele disketile. Seejuures on ZIP seadme lugemiskiirus üle kahekümne korra tavalisest flopiseadmest kiirem

17. See on Sony disketiseade, mis suudab lugeda 200 MB- seid  3½" diskette. • pöörlemiskiirus: 3600 pööret minutis • Mahutavus: 200 MB (formateeritud), 240 MB (formateerimata). • Disketi läbimõõt: 86 mm

18. Magnet-optiline ketas Mis on MO-ketas? MO-ketas meenutab tavalist 3,5-tollist disketti, olles sellest umbes kaks korda paksem, muudelt mõõtmetelt aga sama. Ta mahutab standardselt 230 MB. MO-ketta lugemiseks vajalik seade mahub arvutis samasse avasse, kuhu sama suur disketiseadegi. Toodetakse ka õhemaid MO-kettaseadmeid, mis sobivad Notebook'ide korpusesse. Levinud on ka välised seadmed, mida on lihtne tõsta ühe arvuti küljest teise juurde.