1 / 21

Kultuuride järjestus väljadel külvikorra sisseviimisel ja rakendumisel

UMBROHTUMUS, SAAGIKUS, SAAGIKVALITEET JA KATTETULU MAHEKÜLVIKORRAKATSETES Karli Sepp, Jaan Kanger, Jelena Pevzner. 1. Kultuuride järjestus väljadel külvikorra sisseviimisel ja rakendumisel. UURITAVAD KATSEFAKTORID. SÜGISENE MULLAHARIMINE: a) tüükoorimine b) kündmine

benoit
Download Presentation

Kultuuride järjestus väljadel külvikorra sisseviimisel ja rakendumisel

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. UMBROHTUMUS, SAAGIKUS, SAAGIKVALITEET JA KATTETULU MAHEKÜLVIKORRAKATSETESKarli Sepp, Jaan Kanger, Jelena Pevzner 1

  2. Kultuuride järjestus väljadel külvikorra sisseviimisel ja rakendumisel

  3. UURITAVAD KATSEFAKTORID • SÜGISENE MULLAHARIMINE: a) tüükoorimine b) kündmine c) tüükoorimine ja kündmine • KÜLVIAEG: a) külv esimesel võimalusel või opt. ajal b) hilisem külv (kaks nädalat hiljem) • VÄETAMINE: a) ei väetata b) väetatakse sõnnikuga

  4. PÕLLUKULTUURIDE ÄESTAMINE UMBROHUTÕRJEKS • Äestamisega saab hävitada üksnes idanemisfaasis või tärkavaid umbrohte • Suviteraviljade esimene äestamise aeg on ajal, mil nad on just tärganud või just tärkamas • Teine äestamise aeg on orase 3…4 lehe staadiumis • Tärganud kaunviljad ja õlikultuurid on tärkamisjärgselt rabedad ja võivad vigastuda. Seetõttu äestada kas enne tärkamist ja/või kui kaunviljad on 8…10 cm kõrgused ja õlikultuurid 3…4 lehes. • Taliteravilju ja talirapsi ja – rüpsi äestada kevadel koheselt kui muld äkkepulkadele enam ei kleepu.

  5. PÕLDUDE KOORIMINE SÜGISEL • Eesmärk – umbrohtude kasvama provotseerimine • Vegetatiivselt levivate umbrohtude (orashein, ohakad, põldmünt, soo-nõianõges jt) väljakurnamine • Kõige mõjusam vegetatiivselt levivate umbrohtude vastu

  6. UMBROHUD TARVITAVAD ROHKESTI TOITAINEID • Põldsinep võtab põllult rohke esinemise korral umbes 1/3... 1/4 teraviljade kasvuks vajalikest toitainetest • Väidetakse, et massilisel esinemisel võtab põldohakas mullast 130 kg lämmastiku hektarilt • Põld-piimohakas sisaldab rohkel esinemisel umbes 67 kg N, 13 kg P ja 133 kg K hektaril, orashein 48 kg N, 14 kg P ja 57 kg K hektaril

  7. MILLEGA KOORIDA • Kasutada võib raskeid ja keskmiseid randaale, tavalist atra, sügavkobestit, hanijalgkoorlit, hõlmkoorlit • Mõjusamaks võib osutuda kompleksagregaat randaal-hanijalgkultivaator-äke vm. Head on tänapäevased minimeeritud mullaharimise põimagregaadid

  8. MILLAL KOORIDA • Kui põldohakaid on vähe, alustada kohe peale tera-, kaun-, või õlikultuuride koristamist • Kui põldohakaid on arvukalt, oodata kuni paar nädalat, et ohaka kontsudele areneks uued lehed

  9. KUIDAS JA KUI PALJU KOORIDA • Orasheina, põldmündi ja põld-piimohaka valitsemisel koorida 10..12 cm sügavuselt • Kõige mõjusam põld-piimohaka tõrjeks on hanijalgkultivaator 5…6 cm sügavuselt agregaadis äkkega – äke kisub ohaka välja • Ülejäänud umbrohtude valitsemisel 8…10 cm, ühtlaselt tasastel põldudel 5…6 cm • Kui umbrohte on palju, on mõjusam koorida kaks korda, lastes vahepeal (umbes 2 nädala jooksul) umbrohtudel uuesti arenema hakata

  10. Vegetatiivselt levivad umbrohud sügisese mullaharimisviisi mõjul mahekülvikorrakatses 2004-2006

  11. Lühiealised, seemnetega levivad umbrohud sügisese mullaharimisviisi mõjul katses 2004-2006

  12. Külviaja mõju suvinisu `Manu´ terasaagile ja -kvaliteedile 2005. ja 2006. aastal

  13. Külviaja mõju mahesuvioder `Baronesse´ saaginäitajatele variantide keskmisena 2006. aastal

  14. Sügisese mullaharimisviisi mõju mahesuvioder `Baronesse´ saaginäitajatele variantide keskmisena 2006. aastal

  15. Sõnniku järelmõju mahesuvioder `Baronesse´ saaginäitajatele variantide keskmisena 2006. aastal

  16. Joonis 1. Külviaja mõju mahesuviodra terasaagile variantide vkeskmisena 2004-2006

  17. Joonis 2. Sügisese mullaharimisviisi mõju mahesuviodra terasaagile variantide keskmisena 2004-2005

  18. Joonis 3. Tahesõnniku järelmõju mahesuviodra terasaagile variantide keskmisena 2005 ja 2006

  19. Joonis 4. Külviaja mõju mahesuviodra terade kuivaine proteiinisisaldusele 2004-2005

  20. Joonis 5. Mahesuvioder `Baronesse´ terasaagid variantide lõikes (14% arvestusniiskus) 2006. aastalP-pindmine harimine kaks korda, K-ainult kündmine, KK-koorimine kaks korda ja kündmine, V-külvatud esimesel mullaharimisvõimalusel (26.04.), H-külvatud kaks nädalat hiljem (09.05.), S- ilma sõnnikuta, S+ sõnniku järelmõju

  21. TAVA- JA MAHEKATSE 2005-2006

More Related