Keskkonnamõju hindami ne (vee erikasutusluba)

1. Keskkonnamõju hindamine(vee erikasutusluba)

2. Keskkonnamõju hinnatakse Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadusele keskkonnamõju hinnatakse: • kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju • kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada NATURA 2000 võrgustiku ala

3. Keskkonnamõju hindamise eesmärk(1) • teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut

4. Keskkonnamõju hindamise eesmärk(2) • anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta • võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses

5. Keskonnamõju • Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. • Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus(1) • siseveekogus sadama või sellise veetee püstitamine, mis on projekteeritud 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluste jaoks • Siseveekogus sadama või maismaaga ühendatud kai püstitamine, kui see teenindab 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluseid

7. Olulise keskkonnamõjuga tegevus(2) • mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit, merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetri, muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetri või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates aine mahust 500 kuupmeetri • eelnevalt nimetatud tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine või rekonstrueerimine

8. Peamised sadamatest ja veetranspordist tulenevad keskkonnariskid Sildumiskohtade ning sadamate arendamisel, rajamisel ja ekspluateerimisel on peamisteks võimalikeks negatiivseteks keskkonnamõjudeks kalda kahjustamine, vee-elustiku häirimine, reostusoht (nt kütused, määrdeained, jäätmed), setete ebasoodne liikumine, kaldavööndi hüdroloogilise režiimi ebasoodne muutus, mürareostus (nt laadimine), kallasraja sulgemine (sotsiaalne mõju), veeliikluse ohtlikkuse kasv (riskid) jm.

9. Sadamate rajamisel tuleb arendusprojekti täpsemas staadiumis (n. detailplaneeringus, projektis) läbi viia vastav keskkonnamõju hindamine, vältimaks või leevendamaks konkreetse objekti võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid

10. Laevatee süvendamine on olulisekeskkonnamõjuga tegevus. See mõjutab vee-elustikku, vee kvaliteeti, kaldaalasid jm. Süvendustöid tuleb teostada vastava projekti kohaselt, mille kohta teostatakse vajaduse korral keskkonnatingimuste ja mõjude hindamine

11. Sildumiskohtade rajamisel on võimalikud negatiivsed ohud analoogsed sadamatega, kuid need avalduvad tunduvalt väiksemas mahus. Sildumiskohtade rajamisel tuleb arvestada konkreetseid kohapealseid keskkonnaspekte ning rakendada vajalikke leevendavaid meetmeid (nt kaldakindlustus erosiooni vältimiseks).

12. Laevaliiklus võib negatiivsete keskkonnamõjudena kaasa tuua lainetusest tuleneva kallaste lõhkumise, vee-elustiku häirimise, mürareostuse (mõju nii inimestele kui loomastikule), vee reostamise jääkainetega, veeomaduste muutuse (nt vindiga üleskeerutatavad setted), veeliikluse ohtlikkuse kasvu jm. Kasvava laevaliikluse positiivse keskkonnamõjuna saab välja tuua jõe kinnikasvamise takistamise (otsene ujuvvahendite mehhaaniline mõju ning lainetus). Laevade ja teiste mootoriga ujuvvahendite liikluse negatiivsete mõjude leevendamiseks tuleb laevatataval veeteel fikseerida osapooli rahuldavad liikumistingimused (nt lainetekitamise ja kiirusepiirangud kaitsealadel), tagada laevade tehniline korrasolek ning veeliikluse eeskirjade täitmine.

13. Väikeste ujuvvahendite (süstad, kanuud, matkaparved jms) kasutamine võib negatiivse keskkonnamõjuna tuua kaasa jäätmetega risustamise jõel ja jõe kallastel, veeliikluse ohtlikkuse kasvu ja kallaste kahjustamise sobimatute randumiskohtade valikul. Võimalike keskkonnaohtude leevendamiseks tuleb rajada maandatud keskkonnariskidega randumis- ja puhkekohad ning korraldada jäätmekäitlus.

14. Vee erikasutus (1) • Vee erikasutuseks peab kasutajal olema tähtajaline luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek. • Vee erikasutusloa taotlejal peab olema veekogu omaniku nõusolek, kui vee erikasutus toimub võõral veekogul.

15. Vee erikasutus (2) Vee erikasutusluba peab olema, kui: • toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine; • uputatakse tahkeid aineid veekogusse; • vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi.

16. Vee erikasutus (3) • Vee erikasutusloa tegevuseks merel annab Keskkonnaministeerium, välja arvatud juhul, kui merre juhitakse heitvett, teisi saastavaid aineid või ehitatakse või rekonstrueeritakse lautrikohta või kaldakindlustust. • Siseveekogudel annab erikasutusloa Keskkonnaamet.