Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja määrused

1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja määrused Hille Voolaid

2. Tegutsemise vormid § 2 (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid on:1) põhikool;2) koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteasutus) ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena ning millega hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli puhul võib olla liidetud ka gümnaasium (edaspidi üldhariduskool ja lasteasutus);3) põhikool, kus õpe toimub I või I ja II kooliastmel, kusjuures II kooliastmel ei pea õpe toimuma kõikide II kooliastme klasside ulatuses;31) progümnaasium, kus õpe toimub III kooliastmel;4) gümnaasium;6) gümnaasium, milles võib olla põhikooli klasse ning kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe;8) gümnaasium ja kutseõppeasutus, mis tegutsevad ühe asutusena. Jõustuvad 01.09.2013 Kehtetud: 5) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, kusjuures põhikoolis võib õpe toimuda kas kõikides põhikooliklassides või üksnes mõnes järjestikuses gümnaasiumile eelnevas klassis; 7) üldhariduskool ja huvikool, mis tegutsevad ühe asutusena; Rakendussäte: § 1001. Kooli tegutsemise vormid 2013. aasta 1. septembri seisuga tegutsevad põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, või üldhariduskool ja huvikool, mis tegutsevad ühe asutusena, võivad jätkata tegevust ühe asutusena.

3. Vabahariduslik koolitus § 2 (6) Koolis võib korraldada huviharidust huvikooli seaduse tähenduses ja vabahariduslikku koolitust täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses. Huvihariduse korraldamisele koolis laienevad huvikooli seaduse õppekorraldust, õpilaste õigusi ja kohustusi ning õppe rahastamist reguleerivad sätted ning vabaharidusliku koolituse korraldamisele täiskasvanute koolituse seaduse vabaharidusliku koolituse sätted. Huvihariduse korraldamisel on kooli direktoril, õppenõukogul ja hoolekogul ka huvikooli seadusest tulenev pädevus. ----------------------------------------------------------------------------------------Eelmine tekst: Ühe asutusena tegutseva …üldhariduskooli ja huvikooli puhul kohaldatakse koolitusloa väljastamise ja kehtetuks tunnistamise, huvikooli registreerimise, õppekorralduse, õpilase arengu toetamise, vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamise, õpilaste õiguste ja kohustuste, õppe rahastamise, õpetavate pedagoogide töökorralduse ning riikliku järelevalve suhtes põhikooli ja gümnaasiumi osale käesolevat seadust ning huvikooli osale huvikooli seadust. Põhimääruse, arengukava, direktori vaba ametikoha täitmise, õppenõukogu ja hoolekogu koosseisu ja moodustamise, kooli ümberkorraldamise, kooli pidamise üleandmise ning tegevuse lõpetamise suhtes kohaldatakse käesolevat seadust. Ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja huvikooli direktoril on käesolevast seadusest ja huvikooli seadusest tulenev pädevus.

4. Hariduse kättesaadavus § 7 (2) Koolikohustuse täitmise ja põhikooli riiklikule õppekavale vastava põhihariduse omandamise võimaluse valla või linna haldusterritooriumil elavatele koolikohustuslikele lastele tagab vald või linn. § 71 (2) Kvaliteetse ja valikuterohke ning gümnaasiumi riiklikule õppekavale vastava üldkeskhariduse omandamise võimaluse tagavad riik ja kohalik omavalitsus, pidades igas maakonnas õpilaste arvust lähtuvalt vajalikul arvul gümnaasiume. Riik kohustub pidama igas maakonnas vähemalt ühte gümnaasiumi. (3) Haridus- ja teadusminister võib gümnaasiumi pidamise halduslepinguga üle anda vallale või linnale või eraõiguslikule juriidilisele isikule vastavalt halduskoostöö seadusele. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. § 1002. Üldkeskhariduse tagamine Riik täidab käesoleva seaduse § 71 lõikes 2 sätestatud kohustuse pidada igas maakonnas vähemalt ühte gümnaasiumi hiljemalt 2020. aasta 1. jaanuariks.

5. Kooli õppekava § 17 (1) Riiklike õppekavade alusel koostab kool õppekava (edaspidi kooli õppekava), mis on koolis õpingute alusdokument ja milles eelkõige tuuakse välja kooli eripärast tulenevad valikud riiklike õppekavade raames. (21) Kõikidele toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava. Enne: (1) Riiklike õppekavade alusel koostab kool õppekava, mis on koolis õpingute alusdokument.

6. Õppekeskkond § 19 (3) Kooli sisustusele, ruumidele, hoonetele ja maa-alale esitatavad tervisekaitsenõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. KEHTETU Määrus: https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013010 Volitusnorm tuleb rahvatervise seadusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/115032011017?leiaKehtiv § 8 Sotsiaalminister kehtestab tervisekaitse õigusaktid järgmiste valdkondade kohta: 3) koolide päevakavad ja õppekorraldus4) toitlustamine koolieelsetes lasteasutustes, koolides, tervishoiu- ja hoolekandeasutustes6) koolieelsete lasteasutuste tervise edendamine ja päevakava Vt RISKIANALÜÜS

7. Õppekirjandus § 20 lg 1: Kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikku õppekirjandust (näiteks õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti) ning üldkeskharidust omandaval õpilasel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid. Enne: õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti

8. Õppekirjandus (2) Haridus- ja Teadusministeerium tagab riiklike õppekavade täitmiseks vajaliku minimaalse õppekirjanduse kättesaadavuse koolidele klassiti ja õppeaineti. Igas klassis kooli õppekava läbimiseks vajaliku õppekirjanduse valikul on kool vaba. (3) Õppekirjandusele esitatavad nõuded, õppekirjanduse retsenseerimisele ja retsensentidele esitatavad miinimumnõuded ning riigi poolt tagatava minimaalse õppekirjanduse liigid klassiti ja õppeaineti kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. (4) Õppekirjanduse väljaandja teeb riiklikule õppekavale vastava õppekirjanduse kättesaadavaks ka digitaalses vormisHaridus- ja Teadusministeeriumi peetavas portaalis Haridus- ja Teadusministeeriumi ning õppekirjanduse väljaandja vahel kokku lepitud tingimustel ja korras. § 1005. Õppekirjanduse kättesaadavuse tagamine Käesoleva seaduse § 20 lõiget 2 kohaldatakse riiklike õppekavade täitmiseks vajaliku minimaalse õppekirjanduse kättesaadavuse tagamise osas alates 2015. aasta 1. maist. Käesoleva seaduse § 20 lõikes 4 sätestatud nõuet teha õppekirjandus digitaalses vormis kättesaadavaks Haridus- ja Teadusministeeriumi peetavas portaalis kohaldatakse alates 2015. aasta 1. maist väljaantavale õppekirjandusele. Käesoleva seaduse § 20 lõikes 4 sätestatud digitaalse õppekirjanduse portaal võetakse kasutusele ja käesoleva seaduse § 20 lõiget 4 ja lõike 7 punkti 3 rakendatakse õppekirjanduse väljaandjatele alates 2015. aasta 1. maist.

9. Õppeaasta §24: (7) Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat. Enne oli lubatud ainult gümnaasiumis

10. Põhikooli õpilaste arv klassis ja õpperühmas § 26 (3) Kooli pidaja võib erandjuhul direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada õpilaste arvu üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirnormi üheks õppeaastaks konkreetses klassisjuhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud. Käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud klassides ja rühmades ei tohi õpilaste arvu suurendada üle käesolevas seaduses sätestatud piirnormi. Enne kuni 26 õpilast.

11. Õpilase kooli vastuvõtmine § 27: (3) Gümnaasiumi vastuvõtmise eeldus on põhiharidus või sellele vastav välisriigis omandatud haridus. Kõigil on võrdne õigus konkureerida gümnaasiumi astumiseks. Gümnaasiumi vastuvõtmisel võib hinnata isiku teadmisi ja oskusi, kuid vastuvõtutingimused peavad põhinema objektiivsetel ja eelnevalt avalikustatud kriteeriumidel.

12. Õpilase koolist väljaarvamine § 28 (3) Põhiharidust omandavat õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui talle rakendatakse välisriigis õppimise ajal vanema taotlusel koduõpet. Üldkeskharidust omandavat õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui ta jätkab välisriigis õppimise ajal õppimist eksternina. Enne: (3) Õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem esitab hiljemalt 30. juuniks kooli direktorile taotluse õpilase kooli õpilaste nimekirja jätmiseks järgmisel õppeaastal. Õpingute jätkamisel Eestis asub õpilane õppima klassis, kus ta välisriigi õppeasutuses õppimise aega arvestades õpiks juhul, kui ta oleks õpinguid jätkanud Eestis ning oleks iga õppeaasta järel viidud üle järgmisse klassi. Õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema taotlusel võib õpilane vajaduse korral jätkata õpinguid madalamas klassis.

13. Gümnaasiumi lõpetamine § 31: (3) Riigieksamite ettevalmistamisel lähtutakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratletud kõigile õpilastele kohustuslikest õpitulemustest. Enne: Matemaatikas valmistatakse ette kitsa matemaatika ja laia matemaatika riigieksam ning gümnaasiumilõpetaja valib ühe neist. (5) Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles. Riigieksam on sooritatud, kui saavutatud on vähemalt üks protsent maksimaalsest tulemusest. Riigieksam on sooritatud rahuldavalt, kui saavutatud on vähemalt 20 protsenti maksimaalsest tulemusest. Enne: (5) Riigieksam on sooritatud rahuldavalt, kui saavutatud on vähemalt 50 protsenti maksimaalsest tulemusest.

14. Gümnaasiumi lõpetamine (6) Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada: 1) gümnaasiumi koolieksam ja 2) õpilasuurimus või praktiline töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina. Enne: 1) riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles;2) kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenevat ainevaldkonda või ainevaldkondi ning sotsiaal- ja loodusvaldkonda hõlmav gümnaasiumi koolieksam;3) õpilasuurimus või praktiline töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina.

15. Gümnaasiumi lõpetamine (12) Keskhariduse omandanud isik tasub sama õppeaine riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimise eest riigilõivu. Kui riigieksamite läbiviimise korraldamine on käesoleva paragrahvi lõike 22 alusel sõlmitud halduslepinguga üle antud riigi sihtasutusele, riigilõivu ei võeta, kuid sihtasutusel on õigus võtta riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimise eest tasu, mille suurus ei ületa riigilõivuseaduse alusel selleks võetava riigilõivu määra.

16. Õpilase arengu toetamine § 37 (2) Õpilasele tagatakse koolis tasuta vähemalt eripedagoogi (sealhulgas logopeedi), psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi (edaspidi tugispetsialistid) teenus. Tugispetsialistide teenuse rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor. Direktor võib tugispetsialistide teenust tellida Haridus- ja Teadusministeeriumilt või käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud juhul riigi sihtasutuselt, kes pakub vähemalt igas maakonnas koolidele eripedagoogi ja psühholoogi teenust. Teenuste hinnad peavad olema kulupõhised ja need kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud määrusega haridus- ja teadusminister.

17. Õpilase arengu toetamine (21) Tugispetsialistide teenuse kirjelduse, selle teenuse riigi poolt osutamise ulatuse, tingimused ja korra ning teenuste hinnad kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. (22) Haridus- ja teadusminister võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesande täitmiseks sõlmida riigi sihtasutusega halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. § 1006. Riigi poolt tugispetsialistide teenuse pakkumine (1) Haridus- ja Teadusministeerium tagab käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud eripedagoogi ja psühholoogi teenuse pakkumise koolidele vähemalt igas maakonnas hiljemalt 2014. aasta 1. septembriks. (2) Käesoleva seaduse § 37 lõikes 21 nimetatud tugispetsialistide teenuse kirjelduse ning selle teenuse riigi poolt osutamise ulatuse, tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister hiljemalt 2014. aasta 1. septembriks.

18. Pikapäevarühm § 38 (3) [Kehtetu - RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013] Piirnormi ei ole. Enne: (3) Pikapäevarühma täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema rühma täitumuse ülemise piirnormi.

19. Õpilaskodu (2) Õpilaskodus korraldatakse õppekavavälist tegevust, millega tagatakse õpilasele tema vajadustele ja huvidele ning turvalisuse ja tervisekaitse nõuetele vastavad õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused. Piirnormi ei ole. Enne: Õpilaskodu rühma täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast.

20. Nõustamiskomisjon § 50. muutub 01.09.2014 § 50. Nõustamiskomisjon Haridus- ja teadusminister või käesoleva seaduse § 37 lõikes 22 nimetatud juhul riigi sihtasutus moodustab igas maakonnas vähemalt ühe nõustamiskomisjoni, /…/ (2) /…/ . Nõustamiskomisjoni töökorra kehtestab komisjoni moodustaja./…/ (4) Nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

21. Lisaõpe § 54: (2) Lisaõppesse võetakse õpilasi, kes on saanud põhikooli lõputunnistuse samal aastal ning kes ei ole valmis õpinguid jätkama või tööturule suunduma või kes ei pääsenud soovitud õppeasutusse. Lisaõppes osalevate õpilaste suhtes kohaldatakse õigusaktides statsionaarses õppes põhiharidust omandavate õpilaste kohta sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. Enne: (2) Lisaõppesse võetakse õpilasi, kes on saanud põhikooli lõputunnistuse samal aastal ning kes ei ole valmis õpinguid jätkama või tööturule suunduma või kes ei pääsenud soovitud õppeasutusse.

22. Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine õpilase suhtes § 58: 3) õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus Enne: õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus või hoolekogus

23. Kooli arengukava (1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse kooli arengukava. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Arengukavas määratakse kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad. (2) Arengukava ja selle muudatused valmistatakse ette koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega koolist või väljastpoolt kooli. Arengukava kinnitab kooli pidaja või tema volitatud isik ja kooli direktor annab selle täitmisest aru kooli pidaja kehtestatud korras. Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. (3) Kooli direktor korraldab arengukava avalikustamise kooli veebilehel. Enne: täienduskoolitus, keeleõpe, tegevuskava; pidaja kehtestatud kord; nüüd sisehindamisega seos § 78 lg 2

24. Direktor § 71. Direktor (1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemuslikkuse ning muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

25. Direktor § 71 (2) Direktor: … 4) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks kooli pidajale Vt http://www.hm.ee/index.php?0513187 HTM hallatavate üldhariduskoolide palgakorralduse raamjuhend. Haridus- ja Teadusministeerium kehtestas enda hallatavatele üldhariduskoolidele palgajuhendi, mille alusel koolijuhid saavad kehtestada koolide palgajuhendid. … 6) kinnitab kooli pidaja kehtestatud korras koolitöötajate koosseisu …

26. Direktor § 71 (6) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli pidaja, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule. (7) Munitsipaalkooli direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik. Riigikooli direktoriga sõlmib töölepingu haridus- ja teadusminister või tema volitatud ametiisik.

27. Õppenõukogu § 72: (1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine. Enne: kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori nimetatud isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse esindaja. Enne: kooli pedagoogid

28. Hoolekogu § 73 (11) … 6) annab nõusoleku haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks 13) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta 15) annab hinnangu huvitegevuse, pikapäevarühma ja õpilaskodu vajaduse ja töökorralduse kohta 16) annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta

29. Küsimus ja vastus • Kooli direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik (PGS § 73 lg 10). Mille kohta direktor peab aru andma, mille kohta mitte? • Hoolekogu pädevus on toodud ära PGSi §-s 73. Nendes valdkondades saab ta olla aruandekohustuslik. • See ei ole  sisult uus norm. Kehtib juba 1993. aastast (varemkehtinud PGSi § 41 lõige 8 sätestas samuti, et direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. Kuna direktor vastutab PGSi § 71 lõike 1 alusel oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemuslikkuse ning muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest, siis selles osas direktor hoolekogu ees aruandekohustuslik ka on. Hille Voolaid

30. Koolitöötajad § 74. Koolitöötajad (1) Koolitöötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning muud töötajad. (2) Koolitöötajate koosseisu kinnitab direktor kooli pidaja kehtestatud korras. Enne: (1) Koolitöötajad on pedagoogid ja teised töötajad. (3) Koolitöötajate koosseis kinnitatakse direktori ettepanekul kooli pidaja kehtestatud korras, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu.

31. Kommentaar Koolitöötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad ja tugispetsialistid, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad töötajad – keda on viimaste all mõeldud, kas huvijuht, ringijuht …? Kas igas koolis otsustatakse, keda nende koolis loetakse õppe- ja kasvatusalal töötavateks töötajateks? Õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud on ikka need, kes töötavad vahetult õpilastega (õpetajad, direktorid, õppealajuhatajad, tugispetsialistid, siia hulka kuuluvad ka nt ringijuhid, huvijuhid, õpiabirühma õpetaja, pikapäevarühma kasvataja, õpilaskodu kasvataja). Termin ei ole iseenesest uus. Lisaks. Näiteks tugispetsialistide kohta  nimetab PGS eripedagoogi, sh logopeedi, koolipsühholoogi, sotsiaalpedagoogi. EHISe põhimäärus nimetab eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi, sotsiaalpedagoogi. Nimetatud loetelu on avatud, st direktor võib tugispetsialistiks nimetada ka nt õpiabirühma õpetaja. Hille Voolaid

32. Hoolekogu • http://opleht.ee/8982-mis-muutus-kooli-hoolekogu-oigustes-ja-kohustustes-tanavu-sugisest/, 20. september 2013 • Mis muutus kooli hoolekogu õigustes ja kohustustes tänavu sügisest? • Lisaks sellele näeb PGS hoolekogule ette veel mitmeid ülesandeid. Näiteks lõimitud aine- ja keeleõppe kasutamiseks, kutseõppe läbiviimiseks ja piirkondliku eripära või kooli omapära arvestamiseks võib hoolekogu nõusolekul ning riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel ja korras muuta PGS-i sätestatud õppeainete nimistut. • Hoolekogu uute õigustena on vaadeldavad õigus anda arvamus direktori valimise korra kohta ning kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise korra kohta. Seadusest jäeti välja hoolekogu õigus arutada õpilasega tema käitumist. • Nõusoleku mitteandmisel ei saa kool või koolipidaja konkreetse asjaga edasi liikuda. Nt klassitäitumuse ülemise piirnormi suurendamiseks on koolipidajal küll direktori ettepanek, kuid hoolekogu nõusoleku puudumisel ei saa ta piirnormi suurendada. Hille Voolaid

33. Koolitöötajad (8) Koolis ei tohi töötada isik, keda on karistatud või kellele on kohaldatud sundravi karistusseadustiku § 133 lõike 2 punktis 2, § 1331 lõike 2 punktis 2, § 141 lõike 2 punktis 1, § 142 lõike 2 punktis 1, § 143 lõike 2 punktis 1, § 1431 lõike 2 punktis 1, §-des 144–146, § 175 lõikes 1 või §-des 178–179 sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või mille karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi. Enne: pedagoog

34. Infoks - karistusregister Karistusregister: http://politsei.ee/et/teenused/karistusregister/ 1. jaanuarist 2012 saab karistusregistri päringuid tellida e-toimikust.Karistusregistrist info pärimisel  paberkandjal või e-postiga on soovitatav kasutada päringuvormi, mis on kättesaadav Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kodulehelt.Päringud E-posti vahendusel edastada: paring@karistusregister.eeTööandjad, kes on kohustatud kontrollima töövõtjate tausta karistusregistrist, saavad esitada päringu e-toimiku vahendusel.Selleks, et tööandjal oleks võimalik antud päringut tasuta teha, peab töövõtja e-toimiku süsteemis volitama tööandja esindajat (näiteks personalitöötajat) tema kohta päringut tegema. Volitus võimaldab tööandjal saada töövõtja kohta rohkem andmeid kui tasulise päringuga.

35. Õpetaja § 75 (3) Õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks on ametikoht. Õpetaja tööaeg jaguneb vahetu õppekasvatustöö ja teiste, töölepingust, ametijuhendist ja töökorralduse reeglitest tulenevate või tööandja antud ülesannete vahel. (4) Õpetaja kvalifikatsiooninõudeks on vähemalt kõrgharidus ja käesoleva seaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavad pedagoogilised kompetentsid. Enne: (2) Õpetaja kvalifikatsiooninõudeks on vähemalt kõrgharidus ning käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastav pedagoogiline ja ainealane ettevalmistus.

36. Atesteerimine §. 1003. Õpetajate atesteerimine (1) Kuni 2013. aasta 31. detsembrini korraldatakse käesoleva seaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruses nimetatud õpetajate kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme hindamiseks atesteerimine, millele kohaldatakse kuni 2013. aasta 1. septembrini käesoleva seaduse § 75 lõike 4 alusel kehtinud atesteerimise tingimusi ja korda. (2) Kuni 2013. aasta 31. detsembrini korraldatud atesteerimisel omistatud ametijärgud kehtivad nende kehtivusaja lõpuni.

37. Lähtetoetus (31) Kui õpetaja töötab vähem kui 1,0 ametikohaga, muudetakse lähtetoetuse suurust õpetaja proportsionaalselt täidetavale ametikohale vastavalt lähtetoetuse maksmise õppeaastal.

38. Sisehindamine § 78. (1) Koolis tehakse sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. (2) Kooli sisehindamist tehakse vähemalt üks kord kooli arengukava perioodi jooksul. (3) Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule. § 79. [Välja jäetud.] Enne: nõustamine

39. Ümberkorraldamine § 80 (1) Kooli korraldab ümber ja kooli tegevuse lõpetab kooli pidaja, kuulates enne ära hoolekogu ja õpilasesinduse arvamuse. Riigikooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine toimub Vabariigi Valitsuse seaduse alusel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

40. 01.01.2014 § 76. Õpetaja töötasu alammäär (1) Õpetajate töötasu alammäära lepivad kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras kokku: 1) tööandjate esindajatena haridus- ja teadusminister ja üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude volitatud esindajad või kohaliku omavalitsuse üksuste ja erakoole pidavate eraõiguslike juriidiliste isikute volitatud esindajad ning 2) töötajate esindajana õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajad. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe alusel kehtestab Vabariigi Valitsus õpetaja töötasu alammäära määrusega. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepet ei saavutata, kehtestab õpetaja töötasu alammäära Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrusega. Enne: Õpetajate töötasu, sealhulgas klassijuhatamise tasu alammäärades lepivad õpetajatele atesteerimisel antavate ametijärkude kaupa üleriigiliselt kokku Vabariigi Valitsuse, üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude ja õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajad ning need kehtestab Vabariigi Valitsus. Kui kokkulepet ei saavutata, otsustab alammäärade suuruse Vabariigi Valitsus.

41. MÄÄRUSED Eelnõude infosüsteem Vt http://eelnoud.valitsus.ee/main#Q7euyLlH Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/

42. Haridusministri 26. augusti 2002. a määruse nr 65 „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“ muutmine „Koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“ § 3. Lasteasutuse direktori kvalifikatsiooninõuded Lasteasutuse direktori kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus ning pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid § 11. Lasteasutuse õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded Lasteasutuse õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus ning pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid § 18. Lasteasutuse õpetaja kvalifikatsiooninõuded Lasteasutuse õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus ja pedagoogilised kompetentsid. § 19. Lasteasutuse erirühma ja sobitusrühma õpetaja kvalifikatsiooninõuded Lasteasutuse erirühma ja sobitusrühma õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, eripedagoogilised kompetentsid ja pedagoogilised kompetentsid § 31. Lasteasutuse logopeedi kvalifikatsiooninõuded Lasteasutuse logopeedi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või logopeedi kutse § 32. Lasteasutuse eripedagoogi kvalifikatsiooninõuded Lasteasutuse eripedagoogi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või eripedagoogi kutse

43. Haridusministri 2. oktoobri 2002. a määruse nr 69 „Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse koolieelse lasteasutuse seaduse § 22 lõike 5 alusel Käesoleva määrusega sätestatakse atesteerimise tingimused ja kord pedagoogidele, kelle tööülesannete hulka kuulub vahetu õppe- ja kasvatustöö läbiviimine õpetajana koolieelses lasteasutuses (edaspidi õppeasutus) § 4 punktid 1, 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt: 1) vastab haridusministri 26. augusti 2002. a määrusega nr 65 „Koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“ antud ametikohal töötamiseks esitatud kvalifikatsiooninõuetele; 9) on korraldanud lasteüritusi, -võistlusi või näitusi; 10) on juhendanud lastevõistlustel ja -näitustel esinenud lapsi 2013. a 1. septembrist kehtib määrus edasi vaid koolieelsete lasteasutuste õpetajate atesteerimisele, v.a üldhariduskoolide õpetajad, keda atesteeritakse muudetava määruse alusel kuni 2013. 1. detsembrini. Huvijuhti ja kasvatajat muudetava määruse alusel enam ei atesteerita.

44. Haridus- ja teadusministri 11. augusti 2008. a määruse nr 39 „Õpilaskodu tegutsemise tingimused ja kord“ muutmine § 3 lg 2 sõnastatakse järgmiselt: (2) Direktori poolt määratud õpilaskodu personali koosseis peab võimaldama osutada õpilasele õpilaskodus käesolevas määruses sätestatud teenuseid ja abi. Enne: viide miinimumkoosseisu määrusele

45. Haridus- ja teadusministri 13. augusti 2009. a määruse nr 62 „Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes“ muutmine Kehtib koolieelsetele lasteasutustele, pealkiri ka muudetud

46. Haridus- ja teadusministri 11. augusti 2010. a määruse nr 40 „Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord“ muutmine Haridus- ja teadusministri 11. augusti 2010. a määruse nr 40 „Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord“ § 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: (2) Haiglaõpet korraldavad koostöös haiglatega Kaagvere Erikool ja Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool. Erikoolid arendatakse välja oma valdkonna kompetentsikeskusteks, kuhu koondatakse vastava valdkonna spetsialistid. Haiglaõpet Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Viljandi haigla psühhiaatria osakonnas hakkab koordineerima Kaagvere Erikool, SA PERH Psühhiaatriakliinikus, Pärnu ja Rakvere haiglas aga Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool. Eelnõu seletuskiri

47. Haridus- ja teadusministri 11. augusti 2010. a määruse nr 41 „Õpikutele, tööraamatutele, töövihikutele ja muule õppekirjandusele, õppekirjanduse retsenseerimisele ja retsensentidele esitatavad nõuded“ muutmine määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Õppekirjandusele esitatavad nõuded, õppekirjanduse retsenseerimisele ja retsensentidele esitatavad miinimumnõuded ning riigi poolt tagatava minimaalse õppekirjanduse liigid klassiti ja õppeaineti“ § 6 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks. Muudatus on ajendatud selles, et seadusandja on kehtestanud tervikuna seaduse §-i 20 uues sõnastuses, seaduse kohaselt kohaldatakse riiklike õppekavade täitmiseks vajaliku minimaalse õppekirjanduse kättesaadavuse tagamise kohustus 2015. a 1. maist. Paragrahvi 6 lõike 1 teine lause sätestas, et õpetajal peab õppekirjanduse retsenseerimiseks olema vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärk. Selline nõue ei ole tulevikus mõistlik, kuna 2013. a 31. detsembrist üldhariduskoolide õpetajaid ei atesteerita.

48. Haridus- ja teadusministri 23. augusti 2010. a määruse nr 44 „Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ muutmine 1) § 1 lg 1 sõnastatakse järgmiselt: Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine. 2) § 1 lg 3 sõnastatakse järgmiselt: (3) Õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori nimetatud isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse esindaja. Õppenõukogul ei ole juhtimise funktsiooni, õppenõukogu ei kooskõlasta kooliraamatukogu kogude komplekteerimise teavikutega

49. Haridus- ja teadusministri 23. augusti 2010. a määruse nr 44 „Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ muutmine 4) § 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) otsustab õpilasele koduõppe rakendamise vanema taotluse alusel; kehtivas sõnastuses puudus viimane sõna „alusel“ 5) paragrahvi 5 lõike 5 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Koosolekule kutsutakse vajaduse korral lapsevanemaid ja teisi isikuid“ Enne: õpilaste esindaja 6) § 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Õppenõukogu otsused jõustuvad teatavakstegemisega, kui otsuses ei ole sätestatud teisiti. Õppenõukogu otsused on täitmiseks kohustuslikud kõigile õpetajatele ja teistele õppe- ja kasvatusalal töötavatele isikutele, samuti teistele kooli töötajatele ja õpilastele neid otseselt puudutavates küsimustes.“ Enne - vastuvõtmise, HMS

50. Haridus- ja teadusministri 24. augusti 2010. a määruses nr 49 „Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste tegevusnäitajad“ Muudetavas määruses asendatakse sõna „pedagoog“ sõnadega „õpetajate, juhtide ja tugispetsialistide“.